Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu veetlev leedi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, eliza, higgins, muusikal, ooper, lavastus, muusikali, lavastaja, solist, lerner, veetlev, professor, opereti, rahvusooper, doolittle, daam, parima, yorgi, menu, janne, esinenud, volmer, yorgis, koolides, frederick, viinis, esietendus, operett, tükk, freddy, henry, neiu, alfred, keevallik, gert, muusikateatri, näitleja, sisukokkuvõte, fritzRetsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924
Liivalaia Gümnaasium Minu veetlev leedi Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini. Mulle väga meeldisid need kohad, kus Eliza
,,vanutamisega", on tema lavastatud ,,Savoy ball" oma olemuselt pigem mittemidagiütlev suhtekomöödia kui tõsiseltvõetav suurteos. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett ,,Savoy ball" 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid kahjuks pean ma tõdema, et vähemalt minu silmis ei suutnud ta oma lubadust suurejoonelisest Holliwoody glamuurist lavale tuua. Pigem meenutas antud uusversioon mulle algaja lavastaja ebaõnnestunud süzeega esilavastust. Loomulikult ei saa ma väita, et Sander poleks lavastajana kohe mitte millegagi täppi pannud - vastupidi. Sanderi poolt valitud osatäitjad elasid oma rolli küllaltki hästi sisse ning pärast esimese vaatuse lõppu olin juba unustanud, et esietendusel ei teegi kaasa alati särav ja väljapeetud Merle Palmiste ning helehäälne publiku lemmik Hanna-Liina Võsa. Lavakujundajana oli Sander samuti suurepärast tööd teinud, tema poolt kujundatud 1930
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse
Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast
Ta lõpetas selle 1965. Laulmist õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. (1) (2) Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalavastusse ,,West Side Story" Maria ossa. ,,West Side Story" oli konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2) 4 1.4. Isiklik elu Helgi tutvus oma lapse Liina Vahtriku isa Uno Heinapuuga kohtus ta Estonias
sündmuste uurimisel 1880ndatel ees, kes lõi Fantoomi aastatel. Ta pajatab oma käigust suure maa-aluse järve juurde, kus Fantoom end varjas ja sellest, et komistas „mõnede õnnetute otsa, kes leidsid ooperimaja keldris otsa Kommuuni veriste sündmuste keerises.” 3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948) Andrew Lloyd Webber kirjutas Gaston Leroux romaani „Le Fantôme de l’Opéra“ põhjal 1986. aastal muusikali „Ooperifantoom“. 2004. aastal tegi ta „Ooperifantoomist” filmiversiooni, mille režissööriks oli Joel Schumacher ning 2006. aastal unikaalse ja suurejoonelise versiooni samas lavastusest Las Vegases. 2010. aasta märtsis esietendus Londoni Adelphi teatris tema uus muusikal Love Never Dies, milles jätkub Fantoomi ja Christine’i lugu. Andrew Lloyd Webberit on tunnustatud seitsme Tony, kolme Grammy, seitsme Olivier’, Kuldgloobuse, Oscari, kahe International
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett
........ 9 Arvamused ajakirjanduse maailmast....................................................................10 Minu arvamus....................................................................................................... 14 Pildid..................................................................................................................... 16 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Ajalugu Cabaret on muusikal, mille süzee aluseks on Christpher Isherwoodi 1939. aastal ilmunud romaan ,,Goodbye to Berlin", mida antakse sageli välja 2 koos sama autori teise romaaniga ,,Mr Norris changes trains" ühise pealkirja all ,,The Berlin stories". 1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga ,, I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend
.8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „I am a Camera“, mis oli kohandatud lühiromaani“ Goodbye Berlin“ (1939) Christopher Isherwood poolt.
1986. aastal sai ta ajalehe Manchester Evening News pa-rima kunstniku auhinna ja 1993. aastal Briti Teatritegijate Ühingu parima kunstniku auhinna. Tal on olnud mitmeid isikunäitusi Suurbritannias, 1998. aastal Briti Nõukogu toetusel ka Minu arvamus Käisin esimest korda elus balletti vaatamas ning sain tohutult hea elamuse. Mulle meeldisid nii tantsijad , kui ka orkester. Minu arust tuli kõigil näitlejatel oma osa mängimine hästi välja. Olen kindel ,et ka lavastaja, kui ka kunstnik jäid oma tööga väga rahule. Eriti meeldisid mulle tantsijate kostüümid. Arvan, et terve saal oli etendusest vaimustuses, kuna etenduse lõpus plaksutati kõvasti ja pikalt.
Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel. Kristina Vähi on õppinud Eesti Muusikaakadeemia soololaulu erialal ning on võitnud mitmeid auhindu noorte lauljate konkursitel. Aastast 2006 on Vähi Estonia Rahvusooperi solist. Ta on laulnud väga mitmetes muusikalides, ooperites ning operettides.* *-võetud operetti "Nahkhiir" kavast (01.11.10) Operett oli klassikalises Viini opereti zanris
kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga. Vanemuise teatris alates 2013. Simo Breede – sündinud 20. veebruar 1983. Simo Breede alustas lauluõpinguid 2002 H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis. 2009-2010 õppis Rooma Santa Cecilia Konservatooriumis vahetusüliõpilasena ning 2010-2011 oli Rahvusooper Estonia noorte solistide ooperiakadeemia liige. Alates 2013 on Vanemuise teatri solist. Kavalehest leidsin lavastaja Tanel Jonasi poolt ühe väga hea lause, mis mulle meeldima hakkas, sest see lause kutsub lapsevanemaid viima oma järeltulijaid rohkem teatrisse. Lause on järgnev: “Igal põlvkonnal peab olema mõni tegelane, kes aitab väikesel teatrikülastajal teha esimesi samme, avastades rõõmu, maagiat ja salapära, mida teater pakub.” Lause või mõttetera, mille etendusest kaasa võtsin on järgnevas lauses. Uskuma peab
,,Coppélia" Retsensioon 11 B klass 04.11.10 Romantiline Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 12:00 19. septembril 2010. aastal, kandis nime ,,Coppélia". Kontsert oli kolmes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 25 minutit. Selle aja vahele mahtus kaks vaheaeg. Tegemist oli sentimentaalse ja südant liigutava looga, mille vahele mahtus ohtralt rõõmu ja värvikust. Tegevus toimus 19. Sajandi Ida-Euroopas, Galiitsia linnaväljakul. Osades mängisid Olga Malinovskaja Swanilda, linnapea tütar, Artjom Maksakov Franz, Swanilda kihlatu, Vitali Nikolajev Doktor Coppelius, mänguasjameister ja alkeemik, Ksenia Bespalova nukk-Coppélia, Sergei Fedosejev linnapea, Vadim Mjagkov kõrtsmik, Maigret Peetson kõrtsmiku
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid
ta oli enda rolli väga sujuvalt sisse elanud. Ka tema riietus oli väga huvitav. Mis puutub rühmtantsijatesse, siis nende sünkroonsus oleks võinud veidi parem olla, sest oli selline moment kui üks tantsijatest alustast liigutus kui teised olid sellega juba peaaegu poolepeal. Aga siiski olid nad väga armsad. Etenduse üldine meeleolu oli lõbus, kuid oli ka kurbi hetki aga siiski on lõpp õnnelik. Orkestri osas mainiks seda, et alguses arvasin, et muusika tuleb kõlaritest. Ma arvasin nii, sest see muusika oli nii puhas ja veatu, täiesti petlik selles suhtes. Orkester on väga andekas, oli näha, et nad olid palju harjutanud. Dirigendi osas ei oska ma midagi öelda, sest ma ei näinud üthki tema liigutust. Seda sellepärast, et minu istekohalt ei olnud teda üldsegi näha. Mulle meeldis kõige rohkem esimene vaatus, seda sellepärast, et seal oli rohkem tantse kui teises ja kolmandas vaatuses
ndal aastal ja mida mängiti 225 korda. Järgmisena kõlasid Hanna-Liina Võsa esituses ,,Valu laul" ja Lauri Liiva, Koit Toome, Jaan Willem Sibula esituses ,,Rahalaul" lastemuusikalist ,,Nukitsamees". ,,Valu laul" oli väga kaunis ja ka üks mu lemmikesitusi sellel kontserdil, kuna Hanna-Liina Võsal on puhas ja selge lauluhääl. Hanna-Liina Võsa alustas laulmist kolmeaastaselt ja oli palju aastaid ETV kontsertkoori liige ja solist. 1997 võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel ,,Kaks takti ette". 2001 lõpetas ta Ameerika Muusika- ja Draamaakadeemia Broadwayl, saades esimeseks professionaalseks muusikalinäitlejaks Eestis. Peale kooli lõpetamist valiti ta enam kui 1000 kandidaadi seast naispeaosalise Sandy rolli muusikalis ,,Grease", mida etendati üle 600 korra. 2005. aastal ilmus tema esimene sooloalbum ,,Premiere". Veel tulid esitusele esimeses osas ,,Puhkuse
"Viini Veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Muusikaline dramaturgia: Afolf Müller jun. Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine
detsember 2007 Uuspõld: Eestis kasvatatakse joodikute järelkasvu, DELFI.ee, 14. detsember 2007 (foto) Jan Uuspõld mõisteti tingimisi vangi, DELFI.ee ROLLID DRAAMATEATRIS 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Luudo Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Doolittle Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1998 Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Arg lõvi A. Bradley Võlur Oz 1998 Karl Orsa T. Lindgren Mao tee kalju peal 1999 Taavet M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 2001 Narr W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Van Kokk R. Garcia Kokkade öö
Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata, Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust. Balletti lavastaja, koreograaf ja kunstnik on Mai Murdmaa, kes on teinud suurepärast tööd. Nii Kaie Kõrb kui ka Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski on suurepärased tantsijad ja suudavad terve etenduse olemuse edasi anda. Balletti kaasaegsus ilmeb nii muusikas, tantsu kui ka kostüümides. Muusika uudsus on peamisel muidugi stiil. Vokaalne pool on küll tänapäevanses klassikalises stiilis, kuid löökpillidest taust on vägagi omamoodi. Samuti esitlusviis, mis oli lihtne: Juulu Lill lihtsalt
1980. aastal esilinastunud film "Fame" põhines tema ideel ning ta oli ka üks filmi produtsentidest. Järgmisel aastal esitati see film Oscari nominendiks neljas kategoorias ja ta võitis neist kahes. Samuti oli ta kaasprodutsent kuus aastat jooksnud samanimelise teleseriaali juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor.
Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3 Eduard Tubin Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres. Tema isa töötas külas kaluri ja rätsepana
osas kogu aeg sees. Kõige rohkem meeldis minule lõpp, sellepärast, et kõik külma vee sai isa endale kaela. Terve etendus räägibki sellest, kuidas John ehk isa elab topeltelu. Tal on kaks naist, ühe naisega on tal tütar ja teisega poeg. Tema lapsed leiavad üksteist internetis suheldes ja soovivad kokku saada. Sellest saab isa teada ja hakkab kokku valetama igasuguseid valesid ja lõpuks tuleb kõik välja. Etenduses oli palju väljendusvahendeid- miimika, zestid, kehakeel ja kõne. Lavastus ja kunstiline pool olid väga hästi tehtud. Kogu aeg oli sama taust ja midagi ei vahetunud. Oli tehtud ühe korteri tuba lavale ja siis vaheldumisi oli see ühe naise korter või teise. Laval oli kogu aeg liikumine, aga mitte nii palju, et oleks pilt sassi läinud. Väga hästi oli kogu aeg aru saada, kummas korteris tegevus toimus. Muusikat ei olnud seal palju, ainult kui mingi väike vahe oli või lasti telefoni helinaid sealt ainult ja mitte midagi muud. Ei olnud tunnet ka, et
balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime". Ta on rockbändi ,,glive" solist. Tema rolle: Jonni-Punn ,,Vankumatu tinasõdur", Gerda ,,Lumekuninganna", Sally Bowles ,,Cabaret", Florence ,,Chess", Sugar Kane ,,Sugar" ja Lotte ,,Detektiiv Lotte". Tanja Mihhailova lõpetas 2004 Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. 1996 saavutas ta laste lauluvõistlusel ,, Kuldne hääl" Grand Prix'. Tanja on osalenud väga paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 1998 ,,Hommikutäht", 2000 ,,Laul", 2001 ,,Slovjanski Bazar", 2005 ,,Uus laine". Ta on ka õpetanud
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi
"Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9
konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,
Juhtnöörid: Võimalikult ammendav ülevaade (uurige välja kõik, mis sel teemal on ilmunud) Austage fakte, kuid looge neile laiem kultuurilooline kontekst Loogiline ülesehitus Korrektne vormistus, viitamine Oma seisukoha esitamine Valik teemasid: Ita Ever, Lembit Eelmäe, Hannes Kaljujärv jne. Arhiivileid mis see on? Arhiivis leiduv käsikirjaline allikmaterjal, mis seostub teatriajalooga ja millest võiks olla kasu teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%. Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 19401953 1940
annaabi.ee 
