Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Minu veetlev leedi" (9)

3 KEHV
Punktid
Liivalaia Gümnaasium
Minu veetlev leedi
Koostaja : Maarja Kukumägi
11 a klass
Juhendaja : Tiina Toiger
Tallinn 2009
Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses.
Osades:
Eliza Doolittle , Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Ševtšenko
Henry Higgins , foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm
Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura
Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne
Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo
Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling
Harry , Doolittle semu - Aare Kodasmaa
Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev
Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane - Valentina Taluma
Mrs Eynsford- Hill , vaestunud aadlikudaam- Kädi Kosenkranius
Freddy Eynsford-Hill, tema poeg- Oliver Kuusik
Zoltan Karphaty, keeleteadlane - Tõnu Tamm
Kõrtsmik Covent Gardenil- Kalju karask
Lord Boxington, jõukas aadlik - Olev Kriisa
Leedi Boxington, tema naine- Ülle Tundla
Lilleneiu- Maris Liloson
Kordnik- Paul-Johannes Purga
Charles, Mrs Higginsi autjuht- Kaarel Kolk
Ülemteener Transilvaania saatkonnas- Jaan Vaidla
Toatüdruk Msr Higginsi juures- Anne Lassmann
Transilvaania kuninganna- Maie Sommer
Tema printsist abikaasa- Väino Aren
Teenijad Mr Higginsi juures- Anne Lassmann
Maris Liloson
Kadri Karula
Kairi Tammaru
Kaarel Kolk
Georg Gurjev
Mehed tänaval- Ants Kollo
Rene Alas
Arvo Kukka
Alex Mikli
Lembit Poobus
Andre Amandeus
Paul-Johannes Purga
Vihased naised- Eveli Heinapuu
Katrin Kullamaa
Tänava-akrobaadid- Vahur Agar
Tatjana Järvi
Vootele Vaher
Teenrid - Peeter Karell
Einar Hillep
Toomas hark
Andres Kask
Vootele Vaher
Janek Vill
Heino Vompa
Dirigent - Mihhail Gerts
Lavameister- Karl Mikk
Helipuldis- Kalev Timuska
Valgust juhtis Anton Kulagin
Lavapuldis- Markus Karmo
Etenduse juht- Peeter Karell
Rahvusooper Estonia ooperikoor
Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester
Sisukokkuvõte
1. vaatus
Vihmaudusel Londoni õhtul põrkab Freddy Eynsford Hill kokku lilleneiu Eliza Doolittle`ga. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta , tõmmates sellega colonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitlb, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku rääkima kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginna pähe esitleda. Lepitakse kokku, et Pickering jab Higginsi juurde mõneks ajaks elama.Mehi pealtkuulnud Eliza otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta külastab professorit tema kodus. Higgins võtab aga vastu Pickeringi kihlveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami ning teda Transilvaania saatkonna ballil hertsoginnana esitleda.Eliza asub professori poole elama ning algab tõsine töö tema keele, välimuse ja käitumise muutmise kallal.Alfred Doolittle saab aga teada oma tütre heast käekäigust ning süüdistab Higginsit ebaausates plaanidest, kuid loobub neist 5-naelase rahatähe eest. Higgins otsustab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisel proovile panna. Võiduajamisel armub aga noor Freddy Eynsford-Hill Elizasse. Eliza üritab küll daamina käituda, kuid lõpuks šokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobustest. Peale kuuenädalalist treeningut otsustab Higgins, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasaarvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karaphatyt.
2. vaatus
Peale balli õnnitlevad Higgins ja Pickering üksteist, kuid unustavad Eliza sootuks. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse üle ning loobib teda toasussidega, kuid professor ei püüagi teda mõista ning sulgub vihasena oma tuppa . Eliza otsustab Higginsi maha jätta ning lahkudes leiab ta maja eest Greddy, kes avaldab neiule armastust. Eliza aga ei usu sõnu, ning soovib tõestust. Eliza pöördus koos Freddyga koju , kus ta leiab eest oma isa, keda pubiomanik ning sõbrad kohtlevat kui kuningat. Selgub , et higginsi soovitusel leidis Doolittle lektorina rakendust ameeriklasest miljonäri juures ning sai suurt palka. Ta elukaaslane nõuab, et Alfred ta lõpuks “ära võtaks”, ja peagi peetaksegi pulmad . Eliza puudumine teitab Higginsis tühjusetunde ning ta üritab tüdrukut leida. Lõpuks kohtub Higgins Elizaga juhuslikult oma ema juures. Higgins palub Elizal tagasi tema juurde tulla, kuid tüdruk ei usu mehe siirust ning professor lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa ilma temata hakkama ning varem või hiljem tema uksetaha tuleb. Kuid kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt kohtumist nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset. Eliza on tagasi!
Minu arvamus
Mina jäin selle muusikaliga väga rahule. Esiteks mängis selles etenduses üks minu lemmik näitlejatest- Raivo E. Tamm, ning teiseks oli tegu muusikaliga, mis samuti väga vaatama kutsus. Muusika oli väga hästi seatud ning ka mõned laulud olid tuttavad, mis pakkusid omakorda äratundmisrõõmu. Samuti oli tore vaadata kuulsamaid näitlejaid laval tegutsemas, nagu seda on Madis Milling, Helgi Sallo ning juba eelnimetatud Raivo E. Tamm. Kui tavaliselt on pikemad etendused mulle just alguses huvitavamad ning lõpus jätavad igavama mulje, siis selle muusikali puhul oli teisiti. Nimelt meeldis mulle ka algus, kuid mida aeg edasi, seda rohkem mulle erendus meeldis. Parim koht muusikalis minu jaoks oli hobuste võiduajamisstseen. Kõige selle hea kõrvalt leidsin muidugi ka pisut negatiivset. Kahjuks oli etendus minu jaoks liiga pikk ning väsisin vahepeal ära, mõned stseenid olid suhteliselt pikad ning igavad ja paari laulu puhul ei suutnud ma nende lõppu ära oodata. Üldiselt sain aga sellest etendusest väga positiivse kogemuse, ning see innustas mind ka edaspidi muusikalidel silma peal hoidma. Üks väga suur pluss oli ka koreograafiline pool- väga hea lahendusega liikumised ja tantsud tegid lavastuse vaatamise veelgi meeldivamaks. Ka kostüümid oli väga õiged ning mitte liiga ülepakutud, mida olen vahel mõnede teiste etenduste puhul tähele pannud . Sellest muusikalist jäi näitlejate poolepealt aga tõeliselt silma Helgi Sallo, kes mind ei üllatanud mitte oma lauluoskuse, vaid oma rolli suurepäraselt välja kandmise pärast. Enne etenduse algust olid minu ootused “Minu veetleva leedi” kohapealt väga kõrged, ning õnneks seekord ei pidanud ma pettuma vaid tõesti nautisin seda ja soovitan oma sõpradel ja lähedastelgi seda muusikali kindlasti külastada.
Minu veetlev leedi #1 Minu veetlev leedi #2 Minu veetlev leedi #3 Minu veetlev leedi #4 Minu veetlev leedi #5 Minu veetlev leedi #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 159 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarjaku Õppematerjali autor
Muusika ülevaade muusikalist "Minu veetlev leedi". Kes olid osades, sisukokkuvõte ja arvamus

Sarnased õppematerjalid

Minu veetlev leedi
5
doc

Minu veetlev leedi

Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas

Muusika
Minu veetlev leedi
19
doc

Minu veetlev leedi

Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu Firma Lerner & Loewe, mille toodangust on maailmakuulsaks saanud muusikal " Minu veetlev leedi", sai alguse 1942. aastal New Yorgis, kui helilooja Loewe tegi endast 14 aastat nooremale, veel vähetuntud laulutektside autorile Lernerile ettepanek kirjuttada koos muusikal. Nii sai alguse kahe seni otse vastandliku elukäiguga mehe koostöö . Alan Jay Lerner on sündinud 1918

Muusika
Retsensioon-Minu veetlev leedi
4
doc

Retsensioon "Minu veetlev leedi"

aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis". Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui

Muusika



Kommentaarid (9)

reimoolenma profiilipilt
reimoolenma: käisin ka seda muusikali vaatamas :D
17:58 15-11-2009
kats0987 profiilipilt
kats0987: väga hea muusikal on see, :)
16:26 18-05-2009
entzu profiilipilt
E. K.: ei aidanud üldse..!(N)
20:48 24-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun