Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased.
Väsinud ja näljane Naudingu mis taevani Käsk on täita kõik mis palub Ulatub kui annad ihu Meelita ja võrguta Kalla õlut, rebi liha Erksaks saaks siis tema meel Tahab rasket armastust Seda tegemata ei saa Edenedes kasvab iha Tema teab ta on ju mees Põrutab et maa on must Hei-hei naised nüüd, kõlab Naisekene kallikene meeste sõjahüüd Mehe poole vaata üllalt Heitke seljast undrukud, me See metslane on näljane murrame kui marutuul Ja tal ei pruugi saada küllalt Huvitavaid fakte ansambli Metsatöll muusikavideo "Küü" võtted toimusid Tallinnas Kalev Spa basseinis kuni nelja meetri sügavusel vee all. Pärast muusikavideo tegemist müüdi oksjonil oma pillid maha. Kogu tulu annetati Tallinna Loomaaiale hunditarandiku rajamiseks. Enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. PILDID
Siis toimus esimene suurem üldistamine ja mõiste laienes, hõlmates peale harimise enda alla ka kõike muud, mida ,,inimene võib omandada ühiskonna liikmena". Sealt sai alguse ka arusaam, et kultuursed inimesed on head, mittekultuursed aga väljakannatamatud. Arvestades seda, et igaüks elab teatud kultuuris, on eelnimetatus vasturääkivus. ,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline muusika meeldida, teisel aga mitte, hoolimata lapsepõlvest alanud lembusest klassikalise muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega. Kultuur on mõjutatav. Kuna seda vormivad ja täiendavad elanikud, kes selles pidevalt
kindlasti - , kitsas - kleepuv - kohal - () kohutav - , kollane - noor - Kolmik - kopitama - , korralikud - () kuiv - kurb - kurja - kuum - , kõhn - ( ) kõige tõenäolisem - kõrge - EG: , , külalislahke - külm - , "" külm - lai - laisk - lemmik - () lihtne - ( ) lihtne - , liiga - , lilla - , loll - loodetavasti - looduses - Lõpuks - lõpuks - -, lõuna (nomenklatuuri) - () lähedal - lühike - , () madal - madal - EG: , , meeldiv - metslane - () nt: millalgi - - minevik - mitte kunagi - mugav - ( ) mugav - ( ) must - mõistlik - mõnikord - mõtlen - () mäda - , määrdunud - naljakas - , nõrk - nägus - näiteks - näljane - nüri - () nüüd - odav - ohtlik - ohutu - oluline - ootamatu - , paks - () parimal juhul - patsient - pehme - pelglik - pidevalt - piisa - piisav - pikk - EG: , pikk - , pingeline - , () Pink - porine - ( ) pruun - puhas - puhas - ( ) punane -
koos eidega metsa. Varsti liitub nendega ka karkudel ätt. Kusti ja Iti põgenevad. Nuki tahab kaasa tulla, aga Kusti ei luba. Iti pealekäimisel võetakse ta siiski kaasa. Linnuke näitab teed. Kusti kannab Nukit seljas. Metsakollid ajavad juba lapsi taga. Põgenemistee on pikk, aga lõpuks jõutakse tänu linnukese juhatusele metsast välja. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde elama. Nukitsamees käitub nagu tõeline metslane: vannub varastab, kisub Itit juustest. Püütud on ka sarvedest vabaneda, aga need kasvavad alati tagasi ja nahk ei lähe isegi saunas hõõrudes valgemaks, vaid on ikka must. Sügise saabudes lendas hoovi linnuke. Ta teatas, et metsamaja on tühi. Kollipere on ära läinud. Kusti otsustas üle käte läinud jõnglast ise kasvatama hakata. Väike metsaelanik harjub uue eluga. Möödub mitu aastat ja Nukitsamehel on vaja kooli minna
inimese isiksusega, jõutakse antiutoopiani. Antiutoopiad on jõudnud nii kirjandusse kui ajalukku endasse. Kirjanduses kehtib nende kõigi puhul Dostojevski argument. Kõik inimesed ei ole ühetaolised ning neid ei ole võimalik kellegi äranägemise järgi klassidesse jagada. Antiutoopias on peategelaseks kangelane, kellel on vabadus valida, kes hakkab mässama süsteemi vastu kas või ennast ohverdades. Aldous Huxley teoses ,,Hea uus ilm" peategelane Metslane otsustas ennast lõpuks üles puua kuna tema jaoks olid uue maailma väärtushinnangud kaldunud inimlikkusest liiga kaugele. Utoopiad peavad silmas kõigi heaolu ja üritavad tagada inimestele näiliselt kõige rasekemini kättesaadavad väärtused elus, aga kõige selle saavutamiseks on vaja hakata muutma käibetõdesid ja pärssima valikuvabadust, mis lõpuks viivad ühiskonna hukatusse. Utoopiad, jõudes
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3
Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse. Enkidu asus elama karjaste külas, kuniks tuli, mees Urukist, kes kutsub Enkidu appi Gilgamesile vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda
mingi koera. Selle ajapeale oli Mari juba laua katnud ja pereisa kutsus Marguse lauda ning kui Margus lauda istus valitses seal surmavaikus ning äkki tuleb uks lahti ja ukse peal on Tiina. Margus tahab joosta ja teda kallistada kuid takistab ennast, sest peremees on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad. Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid? Tiina vastab et midagi ei söönud korjasin paar juurikat ja sõin metsmarju. Ta vajub vanaema juurde põlvili maha et ta talle halastaks kuid tüdruk tõugatakse eemale ning ta otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga
Iga kodanik allugu üldisele tahtele. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." "Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja korda." Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. "Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom." Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. - Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". - Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. - Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). - Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. väljakujunemine. Kultuur - "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu."
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse
mis on ebameeldiv, kuid aja möödudes tavaliselt siiski kõik jälle kordub. Rosseau räägib ka sellest, et metslase üksik elu on selline, et loodus on talle andnud varustuse, millega ta saab üksinda toime tulla. Kui inimene oleks sel viisil tugev, kiirejalgne ja vaba haigustest, siis metslasele on vajalik ainult toit, seksuaalne rahuldus ja puhkus ning karta saab ainult nälga ja valu. Selline elu välistab ka iha kuulsuse järele, kuna metslane ei tunne huvi teiste arvamuste vastu, sellises staadiumis pole inimesel välja arenenud keelt ning enda väljendamise võimalused on väga piiratud, samuti puudub võimuiha (Wolff 1996). Kuid kas selline elu oleks täisväärtuslik, teades, et inimesed on suutelised arenema ja elama hoopis teistsugust elu kui metslane, kes ei tea suurt midagi, kuna tal ei ole vastavaid tingimusi. Arvan, et enamus siiski
keiser. Keisriks saades lõi Napoleon III ka teise keisririigi. Tema monarhia kaotati peale 1870. aasta sõjakaotust. Oma viimased eluaastad veetis Napoleon III Inglismaal eksiilis ehk maapaos. „„Ei, Oline, Benjamin on pagan!““ („Dina raamat“ lk 218) Benjamin käis kaks korda tormi ajal ilma ülerõivasteta väljas aurulaeva vaatamas. Peale teist õueskäiku, kui Oline Benjaminil riideid vahetada aitas, hüüdis naine Stinele (pidi laste järele vaatama), et Benjamin on metslane ning Stine peab hoolikamalt ta järele vaatama. Noor poiss vastas seepeale, et ta on pagan, mitte metslane. Nimelt ütles Oline talle kord, et poiss jääb elu lõpuni paganaks, kuna too oli öelnud „põrguline“. „Ta oli kahe näoga Janus.“ („Dina raamat“ lk 239) Teoses võrreldakse kahe näoga Janusega venelast Leo Žukovskit kui too tantsis Dina klaverimängu saatel. Leol oli arm põse peal ning ringi
ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" "Kaelkirjak" on üks neist lasteraamatuist, mis meeldivad ka suurtele. Ilmunud 1995. a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate.
probleemidepuntra ühele aspektile, lubab „Antropotseen” rääkida kogu keskkonnaproblemaatikast tervikuna, osutades ühtlasi põhisüüdlasele. Vaevalt oleks Antropotseeni mõiste oma praegust populaarsust saavutanud, kui selles ei kohtuks paljud Õhtumaade filosoofias juba sügavalt juurdunud ideed inimesest ja tema eksistentsist: õhtumaade allakäik, tsivilisatsiooni hukk, õilis metslane. Juba sõna ise – „inimese ajastu” – asetab inimese mõnusalt ja turvaliselt maailma keskpunkti. Inimene kui maailma valitseja, teistest elusolenditest eraldi ja kõrgemal asetsev eriliste võimetega liik, on tänu Antropotseeni mõistele tõstetud taaskord troonile kui eriline olend, kellel on ainsa liigina võime teadlikult ja tahtlikult muuta isegi planeedi enese geoloogilisi protsesse. 2. Antropotseeni tulemine 3
Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks. Kuigi Frollo juhendab Quasimodot, võtab ta inimesi vastumeelselt. Seal on ka loogikat: ta oli üleannetu, kuna ta oli metslane ja ta oli metslane kuna ta oli kole. Kellad tõid talle palju rõõmu. Ta armastab neid väga, rääkides nendega nagu lastega. Ta kutsus oma lemmikkella Mary'ks. Quasimodo käitub nagu metslane kelli helistades. Ainus keelel oli Quasimodo üle rohkem võimu kui katedraalil oli Claude Frollo. Ta näeb teda kui isana kes õpetas talle kõike mida ta teab ja tutvustas teda seejärel oma kelladele. Ükskõik kui karm Frollo oli, sai Quasimodost tema kõige ustavamaid teenreid. Frollo ise muutub aastatega üha
XX SAJAND Kultuur ,,Igal ajal, igal kultuuril, igal moraalil ja traditsioonil on oma stiil, on oma vastav õrnus ja karmus, ilu ja julmus, ta peab enesestmõistetavaks teatavaid kannatusi ja talub kannatlikult teatavaid pahesid. Tõeliseks kannatuseks, põrguks muutub inimelu alles seal, kus kaks aega, kaks kultuuri ja religiooni lõikuvad. Antiikaja inimene, kes oleks pidanud elama keskajal, oleks selles armetul kombel lämbunud, just nii nagu lämbuks metslane meie tsivilisatsioonis."(1993. aasta väljaandes lk 21). ,,Miks ei peakski ma olema Stepihunt ja sakkus eremiit selles maailmas, miile sihid mulle midagi ei paku, mille rõõmud mulle midagi ei ütle! Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalhete, harva moodsat raamatut lugema, am ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis
ja melodramaatiline vaestelinn Eesti. Ajaloo õnnelik käik 1990. aastail nägi ette Eesti jätkumise iseseisva riigina, nii nagu see oli üldjoontes välja kujunenud 1930-ndail. See Eesti, mis meile ,,Piiririigist" vastu vaatab, ei tea veel riigitundest midagi. Nooremapoolse eesti haritlase kultuurimälu ei valitse siin 20. sajandi lõpus mitte nõutavad 1930. aastad, vaid pigem teoorjuslik 19. sajand. Eestlane on ikka alles erk, närviline, peaaegu et õilis metslane. Ta on kehastunud tung asotsiaalsusse, sund peita end võssa, eemale igast kahtlasest ja kindlasti korruptiivsest organisatsioonist, riik kaasa arvatud; tahtmine olla riikide vahel, piiril, ,,piiririigis" iseenesest ju poliitiline nonsenss. Ta on valmis lööma, pagema ja endale nööri kaela panema, kuid mitte kombekohaselt väitlema ja võitlema. Ihaldatud mõis Euroopas Uudsena liitub sellega homoseksuaalsuse teema. Heteroseksuaalne perekond on moodsa riigi alustala
Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks. Kuigi Frollo juhendab Quasimodot, võtab ta inimesi vastumeelselt. Seal on ka loogikat: ta oli üleannetu, kuna ta oli metslane ja ta oli metslane kuna ta oli kole. Kellad tõid talle palju rõõmu. Ta armastab neid väga, rääkides nendega nagu lastega. Ta kutsus oma lemmikkella Mary'ks. Quasimodo käitub nagu metslane kelli helistades. Ainus keelel oli Quasimodo üle rohkem võimu kui katedraalil oli Claude Frollo. Ta näeb teda kui isana kes õpetas talle kõike mida ta teab ja tutvustas teda seejärel oma kelladele. Ükskõik kui karm Frollo oli, sai Quasimodost tema kõige ustavamaid teenreid. Frollo ise muutub aastatega üha
teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud kommete ja ühiskonna paranemist. Rousseau seadis kahtluse alla valgustusajastu arusaama, et teaduse ja kunsti areng toob kaasa inimese muutumise paremaks. Ta ülistas eelajaloolist aega, kus puudus eraomadus. Inimene ise on loomult hea, aga kultuur on ta aja jooksul ära rikkunud. Tuleb tagasi pöörduda loodusesse. Siinkohal oponeeris talle Voltaire, kes ütles, et inimene on loomult metslane ja ainult kasvatus ning kultuur võib teda paremaks muuta. Samas sai Rousseau suurepäraselt aru, et loodusesse tagasi pöörduda ei saa nagu ei saa tagasi pöörduda ka lapsepõlve. Ta pooldas vabariiki, kuid mitte parlamentaarset demokraatiat. Arvas, et võim lähtub rahvast. Ta pooldas võimu koondumist ühtedesse kätesse, et takistada teisitimõtlejaid ja viia ellu rahva tahet. Oli Prantsuse revolutsiooni ja kommunistlike ideede eelkäija. Ei idealiseeri eraomandit. Pooldab võrdsust.
„ Lihtsalt häbematus.nüüdsama siin – ja juba läinud.Ei ainsatki sõna vabantuseks. Lihtsalt ütles: „ Ma lähen,“ ja läkski.Midagi pöörasemat, midagiarutumat,midagi ebaviisakamat .... Mis on,Michael?“ Ta katkestas pahaselt, sest Michael oli tal seelikust kinni haaranud ja raputas seda. „ Mis viga on,laps?“ „ Kas ta ütles, et ta tuleb tagasi?“nõudis poiss, tõugates oma ema peaaegu jalust maha. „Ütle mulle!“ „ Ära käitu nagu metslane, michael,“ ütles ema ning vabastas end poisi haardest. „ Ma ei mäleta, mida ta ütles peale selle, et ta ära läheb.Aga päris kindlasti ei võtagi ma teda tagasi, kui ta ka tahaks tulla. Jätta mind niimoodi hädasse, ilma et oleks poole sõnagagi ette hoiatanud!“ „Aga ema!“ ütles Jane etteheitavalt. „Sa oled väga julm,“ karjus Michael käsi rusikasse pigistades, otsekui oleks ta iga hetkvalmis ema lööma. „Lapsed! Mul on teiepärast häbi,tõepoolest
,, Lihtsalt häbematus.nüüdsama siin ja juba läinud.Ei ainsatki sõna vabantuseks. Lihtsalt ütles: ,, Ma lähen," ja läkski.Midagi pöörasemat, midagiarutumat,midagi ebaviisakamat .... Mis on,Michael?" Ta katkestas pahaselt, sest Michael oli tal seelikust kinni haaranud ja raputas seda. ,, Mis viga on,laps?" ,, Kas ta ütles, et ta tuleb tagasi?"nõudis poiss, tõugates oma ema peaaegu jalust maha. ,,Ütle mulle!" ,, Ära käitu nagu metslane, michael," ütles ema ning vabastas end poisi haardest. ,, Ma ei mäleta, mida ta ütles peale selle, et ta ära läheb.Aga päris kindlasti ei võtagi ma teda tagasi, kui ta ka tahaks tulla. Jätta mind niimoodi hädasse, ilma et oleks poole sõnagagi ette hoiatanud!" ,,Aga ema!" ütles Jane etteheitavalt. ,,Sa oled väga julm," karjus Michael käsi rusikasse pigistades, otsekui oleks ta iga hetkvalmis ema lööma. ,,Lapsed! Mul on teiepärast häbi,tõepoolest
Temaatiliselt kirjutanud usulisi, ajaloolisi ning mantli ja mõõga näidendeid. Ainese sai antiikkirjandusest ja teiste maade ajaloost, ajaloolisse tõesse suhtub üldjoontes hoolimatult. “Elu on unenägu” (“Hamlet”) - tegelased on eelkõige filosoofiliste ideede kehastused, paljutähenduslikud sümbolid. mis tegutsevad ja arenevad täielikult autori suva järgi Segismundo kuju üldistus inimese moraalset arenemisest maapealses hädaorus sõge metslane saatanlik kuju, kes tõstab mässu ebaõiglase maailmakorra vastu nägija, kes õiglase ja vooruliku eluga teenib igavest õndsust Klassitsism Klassitsism- kirjanduse ja muude kunstide suund 17.sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia) Nicolas Boileau Despréaux (1636-1711) “Luulekunst”(1674)
tundus Ralph haavatav ja nõrk. Kõige enam mõtleb peategelane Ralph tulevikule ning saarelt pääsemisele, samal ajal kui teised võtavad lennuõnnetust puhkuse ja lustina. Kõige paremini annab edasi soovi päästmisest hetk, millal Ralph kurjustas kaaslaste peale, kes olid läinud metsa küttima, selle asemel, et järgida lihtsat palvet: vältida lõkke kustumist."Tuli on kõige tähtsam asi. Ilma tuleta me siit ei pääse. Ma tahaksin hea meelega ennast ka sõjavärvidesse panna ja metslane olla. Aga me peame tuld üleval hoidma. Tuli on kõige tähtsam asi siin saarel..." Ralphi algatusel otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse varasemalt leitud merikarpi. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama. Koosolekutel tihtipeale võttis sõna Ralph, mis jättis mulje, et talle meeldib väga kõnesid pidada. Samuti teose algul mainis Ralph, et talle meeldib ujuda.
Luuletuses ,,Raugad" võib noor inimene, kujutledes end armastajana kauges tulevikus, luua iroonilise pildi, samal ajal aga jääb kunst muutumatuks ja pühaks. Rikkalikes variatsioonides, ühe uutest vaatepunktidest lähtudes loob ,,Tolm ja tuli" eesti lüürikas ainulaadse kiidulaulu kunstile. Kunsti imeni jõudmine tundub pühaliku, inimest ennast loova aktina: ,, Kuidas kõrgete palmide salgus / oli äkitselt kohin nii suur, / ürgne metslane, kui sinul valgus / puusse esimest korda kontuur!" (,,Kunsti sünd"). Oma lemmikpoeedi Puskini luuletusega ,,Poeedile" solidariseeruvalt tundis Betti Alver vajadust asuda loominguvabaduse ja kunsti iseseisvuse kaitsele. ,,Tolmu ja tule" lõpetab fantaasiaküllane, tulevikku suunatud vaatega luuletus ,,Galeer", optimistlikult reibas vastukaja kogu alustatud ,,Ekstaasile". Need luuletused rõhutavas teose ideelist ja kunstilist terviklikkust.
Livingstone tunnistas kõigi inimolendite võrdseid õigusi. Kuigi kultuuriarengult olid nt. kosad metslased, sellegipoolest inimolendid ja neilgi pidi olema "teatud võõrandamatud õigused". Kosadel on õigus võidelda oma kodumaa vabaduse eest. Livingstone soovis, et neist kõigist saaksid kristlased ja ühteaegu "tsiviliseeritud" inimesed ning nende elu omaddaks parema kvaliteedi, mida me praegu nimetame arenguks. Tema määratluse kohaselt oli "metslane" kultuuritermin, mitteprandamatu geneetiline tunnus. Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende Briti võimu alt vabastamise eest. 6 KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav
never lost a battle, Bragging and laughing that under his wrist is the pulse. and under his ribs the heart of the people, Laughing! Laughing the stormy, husky, brawling laughter of Youth, half-naked, sweating, proud to be Hog Butcher, Tool Maker, Stacker of Wheat, Player with Railroads and Freight Handler to the Nation. 7 Metsik nagu koer keel laksumas suus, kaval kui metslane silmitsi ürgloodusega/Paljaspäine/Kühveldav/Rusustav/Planeeriv/Ehitav, purustav, ümberehitav/Suitsu sees tolmusuine. Valgehambuliselt/Naerev,/Saatuse kohutava koorma all naermas nagu naerab/Noor mees,/Naermas kui kogenematu võitleja, kes/Eales kaotanud pole,/Hooplemas ja naermas randmes pulss tagumas,/Ja rinnus tagumas rahva süda,/Naermas!/Naermas nooruse tormist, kähedat, praalivat naeru,/Pool-paljas, higine, uhke, et on Rahvuse
meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamesile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade 6 seas. Gilgames laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse. II tahvel: Gilgames plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgames jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole. III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgames tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgames loodab selle teoga hävitada kurjus kogu
.. ,,Meie aja kangelane" M.Lermontov (1839) Maksim Maksimõts oli alt üles ,,kerkinud" kapten Vene ohvitser Kaukaasia põliselanikke allutades mõistis nende vabadusjanu. Nad mõistsid nende vabadust, kuna olid ise sellest ka kirjutanud? Kahetine sekkumine: allutan nad oma tsaarile kahtlen oma tsaaris... Petsorin lootis Belalt täielikku puutumatust lääne tsivilisatsioonist. Bela oli n-ö metslane. Kaukaasia rahvaste suurim varandus oli hobune. Novellide ajaline järjestus: I Taman II Vürstitar Mary III Fatalist IV Bela V Maksim Maksimõts Tsaar ei lubanud duelle, sest sõdurid oleksid kõrgemad ohvitserid ära tapnud. Tsaari solvas, et Petsorinit (=tähtsusetu, alamast seltskonnast haritlane, keda on rasekm manipuleerida) peeti tema aja kangelaseks. Ta võis kangelaseks pidada pigem Maksim Maksimõtsit (=kõrgemast
1957 ilmus N.Mailer essee ,,White Nergro" põhiaspekt tuleb lahutada end tsiv.ühikonnast see tuleb musta kultuuri, primitiivne tsiv. väärtus, mille valged on kaotanud. Lefebvre toob sisse sõna ,,OLME" teatavat eesõigust/privileegi/luksust. Mustanahalist kulturi vaadatakse kui OLME väljaspool asuvat. Primitiivsuse mõiste 3 tasandit: Inimlik üksik in tasand lapsemeelsus, noorus, veel mitte arenenud, süütu, puhas ja rikkumatu, ,,noble savage" õilis metslane Sotsiaalne tasand ,,Hegel" Muusikaline tasand mida vähem füüsiline seda küpsem. Iha rahuldamine. rütm = seksuaalsus, rütmikesksus Mäss mees arhetüüp, olemus on sümboolne lahkulöömine ,,emast". Sünniakt lahkutakse paradiisist ja sa saad kellekski, tekib identiteet. Ameerika feminist Paglia ,,A woman simpli is, but a man must become" , selleks et ehitada uut kindlust tuleb vana hävitada Nietzche Naine ollakse oma bioloogilise rolli kaudu
Nii mõnegi kondid või isegi jalad on murdunud ja taas paranenud, kuigi neid pole aidanud ükski muu kirurg peale aja ning nad pole allunud mingile tavalisest elust erinevale reziimile. Nad pole sugugi halvemini paranenud sellepärast, et neid pole piinatud süstidega, mürgitatud droogidega, kurnatud paastuga. Lõpuks, ükskõik kui kasulik võiks olla meie hästi korraldatud meditsiin -- siiski on kindel, et haigestununa iseenda hoolde jäädes saab metslane loota üksnes loodusele, aga teisalt pole tal ka karta midagi muud peale oma haiguse ja tänu sellele on ta sageli meist paremas olukorras. Hoidugem siis samastamast metsinimest nende inimestega, keda oma silmaga näeme. Loodus ravib kõiki tema hoolde jäetud loomi nõnda hoolikalt, et sellest paistab nähtuvat, kui kiivalt ta seda õigust endale hoiab. Metsas elavad hobused, kassid, härjad ja isegi eeslid on enamasti suuremat kasvu ja tugevama kehaehitusega, 14
Sotsiaalse evolutsooni teooria... ... andis õigustuse kolonialismile - Koloniseeritud rahvad ei suuda end oma alaarengu tõttu ise juhtida. Tõend nt rahvuse ja rahvusriigi puudumine. ...kohustasa koloniste arenemata ühiskondi aitama – nn Valge Mehe Koorem (Rudyard Kiplingi luuletus 1899). Luuletus kirjeldab kohusestt aidata ülejäänud inimkond samadele mõistlikkuse lätetele. - Metslane on lapsik, arenemata. Tõend: puudulik tehnoloogia, jaburad kombed. Herbert Spencer (1820-1903) Väljend survival of the fittest ehk tugevama ellujäämine Evolutsiooniprintsiip on universaalne, seletab nii sotsiaalset, füüsilist kui orgaanilist muutust Tuntuim võrdlus – ühiskond on nagu organism Vabaturu pooldaja, ühiskond areneb ilma sekkumiseta kõige õigemini Spenceri üldised evolutsiooniseadused
meelepärane ja hästi välja kukub. Esimesel kümnel eluaastal olgu kasvatus esmajoones kehaline. Mäng ja sport moodustagu terve õppekursuse. Esimesel aastakümnel talletatagu niipalju tervist, et kogu arstiteadus muutuks üleliigseks. Kuid sport ainuüksi teeks inimese liiga ühekülgseks ja selle jaoks, et suur julgus kohtuks õilsa loomusega, on vajalik muusika. Siinkohal jällegi tähele pannes, et olla ainult atleet on sama, mis olla metslane ja olla ainult muusik, tähendab olla sulanum ja pehmem kui oleks hea. Õppimine peab olema ilma sunnita, sest ainult nii jääb teadmine püsima- varajane kasvatus olgu pigem lõbus, sest ainult nii leiab lapses üles tema loomulikud kalduvuse ja huvid. P. leiab, et rahvas ei saa moraalne ja tugev olla ilma usuta. Peab olema religioon ja veel parem, kui sellele lisandub ka usk iseenese isiklikku surematusse: teise elu
Voltaire ei uskunud inimese sünnipärast headust, vaid uskus, et maailma ja inimesi saab parandada hariduse teel.Unistas valgustatud valitsejast, kes teeb oma riigist õigluse riigi. Ta võitles sallivuse ja kodanliku avalikuse eest ja katoliku kiriku võimu vastu. Riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism. Rousseau Kultuur on kahjulik inimesele, rikub inimese ära.Haridusest tulevad kõik pahed.Ideaaliks on "metslane", kes on füüsiliselt terve, teeb rasket tööd ja ei ole haritud.Loodus ja loomulikkus. Rahvas on võimu allikas ning peaks seda võimu kasutama. See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning Venemaa valitseja Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi eesmärgiga muuta see tegusamaks Lääne-Euroopa eeskujul
gooti kirikud, Iron Maideni muusika. Ühiskond Ühiskond on inimeste grupp, kes elavad ühises eluruumis ja vajavad üksteist eksistentsiks ja heaoluks. Metsikud, primitiivsed ja loodusrahvad. Metsik, linnainimesele vastanduv, kannibal, pikkade juustega, vb rõivasteta. (Folkloorsest metshaldjalt kanti termin üle loodusrahvastele.) ld k. - silvaticus - metsa juurde kuuluv, metsades elav. Vanim termin metslane (15.-19. saj): saksa wilde, hispaania salvajada, itaalia selvaggio, prantsuse sauvage, inglise savages. Hispaania arutati ka selle üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega. Paljud indiaanlased olid aga juba maha notitud. Hiljem leiti teisigi metsikuid rahvaid peale indiaanlaste. Õilis/noble metslane - puudub tsiv. ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid
2. Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse. Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud
• suurte filosoofiliste süsteemide mõju langus • tähelepanu subjektiivsetele kogemustele Jean-Jacques Rousseau • Põhiteosed: “The Social Contract”, “Emile” (1762) • Tunded vs mõistus – Ei ole vaja tundeid kontrollida. Pärispattu ei ole. • Rõhuasetus indiviidi potentsiaali teostamisele; õigusele väljendada oma vaba tahet. • Inimese esmased impulsid on õiged; pärispattu ei eksisteeri. • Õilis metslane – inimesed on loomult head. • Inimene on olemuslikult hea. • “Üldine tahe” – miski, mis on parim ühiskonnale. See on kõigis olemas. • Haridus – peaks looma situatsiooni, kus lapse loomulikud võimed ja huvid leiaksid väljundi Johann Wolfgang von Goethe • “Science of Colours” 1810 • Metodoloogiliselt tugev – avaldas mõju hilisemale psühholoogiale.
,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud lastejutt mis räägib sellest kuidas kaks õde-venda metsas marjul olles ära eksivad ja neid leiab kuri Metsamoor kes nad oma koju viib ja enda heaks tööle paneb. Iti ja Kusti peavad hoolitsema majapidamise eest, rohima peenraid, sigu toitma, tassima hagu ja vett, sealjuures peavad nad hoidma ka väikest Nukitsameest. Hiljem kui Iti ja Kusti põgenema saavad, liitub nendega ka Nukitsamees kes uude perre vastu võetakse. Pärast peab väike metslane otsuse tegema Mihkel Raud filmis "Keskpäev". kuhu ta jääda tahaks, kas minna tagasi Kuvatõmmis: metsakoju või jääda uude perre. Siiski otsustas http://etv2.err.ee/v/videod/lastesaade/2413 b8c9-d42f-44cf-b25f-81166bdd01ec 8 jääda perre ja tema nimeks sai Ants. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nukitsamees_ %28film%29)
Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi
koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused. Metslane: ohtlik, moraalikut, vahel ka primitiivsel viisil kaunis või õilis (the noble savage). Euroopa kultuur on universaalne standard, mille suhtes teised kultuurid tõusevad esile negatiivsena, tänapäeval viidatakse sellisele arusaamale mõistega eurotsentrism. Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi
lhedal. Sir Henry saadabBarrymores tagasi oma tuppa ja siis Watson ja ta otsustab minna tegutsemiseksvang . Juhuslikke kuuvalgust jakerge vihm , ilm sobib hstisndmus. Nagu Sir Henry avab Holmes eelmise hoiatus ohtudestmoor selhirmutav heli Watson kuulnud enne taas tidab hku . Kui ta annab viis vaikus , Sir Henry on sna raputanud , ja kindel , et heli olihagijas , nagu maal elnud. Siiski jtkavad suunasvalgus, mida nad realiseerida on paigutatud vahelkivimid , et olla nhtav ainultHall. Metslane vlimusega mees varjab ennast lhedal, ja kartes, et ta varsti lahkuma , Watson ja Sir Henry hpata teha oma liikuda. Sdimistetu viskabkivi nende suunas ja siis vtab ra maha nlval . Nad ritavad teda taga , kuid see on selgeltlootusetu ritus , sestkiirus ja agility pgenemine mees . Nagukaks saada valmis pea tagasiHall, Watson nebmees seisabkivine paljand, neid vaadates. Ta on ainus vimalik teha lbi kontuuri enneinimene kaob , kuid
maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma loomult hea, aga see avaldub ainult siis, kui ta saab elada looduse rüppes, on õilis metslane, saab toimida loomulikus keskkonnas. Kui inimesed sisenevad tsivilisatsiooni, tekitab see probleeme. Peamiseks probleemiks on raha. Inimene on sündinud vabana, aga on kõikjal ahelais. Kuidas korraldada ühiskond nii, et muudaks inimese loomust ja inimene oleks vaba. Üldine Tahe midagi, mida ta nägi lahendusena. Kuidas olla osa kollektiivist, kuid olla samal ajal vaba. Üldise hüve selgitamine inimesele(maksude näide). Rousseau skeem on põhiliselt meie ühiskonna aluseks.
diktatuuri. Kritiseerib kirjades valgustusaja piiritletud usku mõistuse ülemvõimu. · On vaja et inimesed arendaksid oma mõistust ja tundeid tasakaalustatult. · Inimesele tuleb õpetada ümber käimist kunstiga (valgustust südametele), sest esteetiline kasvatus aitab inimesel mõista ka poliitilisi ja ühiskonnaelu protsesse ning lõpuks muuta maailma enda ümber paremaks · Inimene, kes talitleb üksnes tunnete järgi on metslane. Rumal rahvamass, kes talitleb ainult ihade ja instinktide järgi. Inimene kes järgib ainult mõistust on barbar. Neiks nim valgustusajastu ratsionaliste. Inimene aga võib kahte viisi enesega vastuolus olla: las metslase või barbarina. Metslane põlgab kunsti, armastab loodust. Barbar teotab loodust. Ta ei pea õigeks ei mõistuse ega tunnete diktatuuri, vaid kesktee leidmist. Kirjades 1-5 tegeleb mõistuse ja tunnete lõhega
,,Hamlet" (melanhoolia, stiilide paljusus), ,,Kuningas Lear" ja ,,Macbeth", kõik troonitragöödiad. ,,Othello" on itaalia kõrgseltskonnast, Othello oli üks tumedat verd maur ... . III periood oli 1609- 1613, muinasloolised draamad. Neis oli palju juhuseid, kokkusattumusi ja õnnelik lõpp. ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" on lihtsakoelised. ,,Tormi" peategelane on õnnetu saatusega Prospero (Faust), tema vend on ta võimult kõrvaldanud. Tal on ori Caliban, kes on primitiivne ja tahumatu metslane. Arirl on loodusvaim, kes on Prospero liitlane teiste pahade vastu. Lõpuks annad ta kõik andeks ja tunneb, et tahabki rahulikku elu elada. 15. pilet ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia" Hamlet Ainestikku on Shakespeare saanud keskaegsetest kroonikatest, nimed on osalt Ladinapärased, osalt Taanipärased, algmaterjal on üks Taani kroonika. Shakespeare'i ainukene poeg kandis peaaegu sama nime, Hamnet. Helsingör'i loss on Hamleti loss. Tegevus toimub Taanis. Kui vana oli Halmet(30), kus
Seda raamatut lugedes, sa teadsid, mida mingi tegelane tunneb või mõtleb. Fr. Tuglase marginaalid Tuglas hindab inimeste mõtteid ja tegusi. Inimeste elu võib olla väga ilus kui nad oskavad seda oma elus näha. Tähtis on see, et inimene saaks aru kui ilus on teda ümbritsev loodus ja kui palju head võib tähendada näiteks teise inimese abistamine. Nii nagu igal elusolendil on ka inimesel omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Tuglase arvates võibki vahel inimene käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem .
Seal ta tegi noore kuninga valudele lõpu. Ta sai seal kuulsaks nagu igal pool mujalgi. Preestrid õpetasid teda maksa pealt ennustama ning ütlesid talle, et ta ei olegi egiptlane vaid kuningas Sargon, kes on sündinud jumalatest. Tuli valekuninga päev, kus ühe päeva sai elada kõige rumalam mees kuningana ning kes õhtul tapetakse, selleks valiti Sinuhe teener Kaptah. Samal päeval pidi Sinuhe maha rahustama äsja ostetud orjatüdruku Minea, kes ei andunud kuningale ning käitus nagu metslane, nuga käes. Sinuhe sai teada, mis päris kuningal plaanis oli Minea ja Kaptahiga teha. Ta lavastas mõlemad surnuks ning põgenes nendega Babülooniast. Selle eest pidi ta kõvasti maksma. Savitahvel (lk 180) - savist plaadike, millele vajutati kirjamärke, jooniseid vms. Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Savitahvleil oli palju halbu omadusi (näiteks olid need haprad ja neid rikkus ka kergesti vesi). Savitahvlile kirjutati pulgaga.
Primitiivsus inimese mõistes seotud lapseeaga, noorusega. Romantismi jäljed nooruses ja lapsemeelsuses, inimesed kes lapsemeelsust väärtustasid leidsid, et tsiv. võib olla inimesele kahjulik, pärisloomust hävitab. Teine loogika, et lapsest täiskasvanu saamine, e tsiviliseeriv progress on väärtus. Positiivne arusaam lapsemeelsusest: lapsed on inimloomusega rohkem kontaktis, loomulikud, vahetumad. Noble savage (õilis metslane) figuur. Ilmutas end kirjanduses. Mõiste taustal 2 väided: inimesel universaalne inimlikkus; inimene on olemuselt hea, kui on tsivilisatsioonist rikkumata. Rousseau ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik käib alla inimese käes." Primitiivsus ühiskonna tasandil, sotsiaalses mõttes: lihtsuse ja keerulisuse kujundid. Kultuuri lihtsust kui väärtus või siis vastupidi, selle areng keerulisuse suunas. Aafrika kultuur võrreldes Euroopa omaga
12. Inimene on köis seotud looma ja üliinimese vahele. · Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus. (Nietzsche) · Oma kosmose mudeliga on ta üks geotsentrilise · 13. Inimene on ühiskondlik olend. (Marx) maailmamudeli eelkäijaid. 14. Inimene on rollimängija (Soziologie) · ANAXIMENES 15. Inimene on blond metslane. (Pascal) 585 527 E.Kr. · 16. Inimene on ebakindluse ja eksituste kloaak. (Pascal) · Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. 17. Inimene on Jumala partner. (Altes Testament) · See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja 18. Inimene on maailma mudel. (Da Vinci) milleks kõik taas muutub.
tsivilisatsioonist väljas. Vabaks lastud orjad ja nende kokkupuuted vaesemast kihist valgetega tekitasid uue kultuurisegu. Paljud mustanahalised liitusid kuritegeliku maailmaga. Valged tahtsid musti näha meelelahutuses ja eelkõige muusikas, sest nad oskasid seda paremini. Valged üritasid müüa midagi, mida nende maailmas justkui ei olnud, kuigi kontakt nende vahel oli olemas. Afroameerika kultuuri primitiivsus sidus end noorusega. "noble savage" - romantismi keskne termin, "õilis metslane", käsitles inimest väljaspool tsivilisatsiooni. Imetleti lihtsat, pretensioonitut eksistentsi. Selles mõistes on peidus kaks mõistet: 1. Kõikidel inimestel on universaalne inimlik loomus. 2. Inimene on oma olemuselt hea, sündinud puhtana, tsivilisatsioon on selle hävitanud. Muusikaliselt tähendab primitiivsuse loogika seda, et kultuur on väljaarenemata. Euroopa muusikatraditsioonis ei rõhuta rütmile, sest see mõjub kehale. Meloodia vaimule.
Kujutas inimesi, kes pole ühiskonna tipus, nagu ka Rousseau ja Diderot. Kui varasemalt kujutati lihtinimest ja tema probleeme läbi huumori, siis Mercier seda enam ei teinud. Tema kontekst oli igapäevane, puuduvad erakordsed sündmused. Tavalised töökad inimesed. Kolmas kiht jääb enamvähem tähelepanuta. Tema sentimentalism seisneb selles, et kujutatakse madalama ja vaesema kihi moraalset etemust. Tohutu hulga draamade kõrval on kirjutanud ka romaane: 1967. a ,,Metslane". Teoses tuleb esile populaarne teema, mis sajandivahetusel kirjanduses esineb Ameerika kolonisatsioonieelsel perioodil, indiaanlaste elu ja selle kujutamine. Teine oluline utoopiline teos ,,2240. aasta" teos vabade maaharijate elu kujutamisest, taoline utoopia osutus väga populaarseks. Lugu mehest, kes arvab, et elu on ebaõiglane, jääb tukkuma ja ärkab 2240. aastalPariisis, kus elu on looduslähedane, puudub linnastumine.
annaabi.ee 
