David livingstone (1)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

............................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................................................13 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen................................................14 18. Otto von Kotzebue...................................................................14 19. James Clark Ross.....................................................................15 20. David Livingstone...................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................16 Kasutatud materjal........................................................................17  Sissejuhatus Maad on uuritud ja avastatud läbi aegade. Tänapäeval on maa uurimiseks ja jälgimiseks kosmoselaevad. Juba 5. sajandil eKr inimene tahtis rohkem teada Maast ja hakkas sellega

Geograafia

2

doc

Vanaaja gerograafia

-I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD ­ RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ­ ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ­ ALEXANDER VON HUMBOLDT. KIRDEVÄIL ­ KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD. LOODEVÄIL ­ KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER P-AMEERIKA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE NORRALANE AMUNDSEN.  4) 18-19

Geograafia

4

doc

Kuulsad maadeuurijad

tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse, kus saadi eriti sõbralik vastuvõtt just Maldini sadamas. Sealt leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 23 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Indias polnud kuigi soe vastuvõtt ­ 4'st laevast 2 võeti vangi ja tagasi jõudis vaid 10 madrust. David Livingstone Läks 1840. aastal misjonärina LõunaAafrikasse. Rahvuselt oli Livingstone sotlane. Uuris aastast 1841 SiseAafrikat, avastas Ngami järve 1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal. Tema Läbis esimesena 18541856. aastal Aafrika mandri, läänest itta. Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve. Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja

Geograafia

76

doc

Aafrika ajalugu

soised aurus ning kuuvalguse käes magamine. Kui 1850. aastatel võeti kasutusele hiniin, kaitses see eurooplasi malaaria eest ning mitmed piirkonnad, kuhu varem ei julgetud minna, avanesid maadeavastajatele. Mitmed ekspeditsioonid on saadetud kirjeldustest, kuidas seiklejad olid hiniinist pilves, sest nad ei osanud seda doseerida. Aafrika siseaalade uurimise kõige olulisem etapp jääb perioodi 1840-1870, kui tegutses nt D. Livingstone. Mees, kes uuris eelkõige Kongo jõge, ooi Henty Morton Stanley (1841-1904), kes oli selles mõttes uue põlvkonna maadeavastaja, sest ta polnud enda ekspeditsioonidel kantud kõrgemast ideest ja teadis, et ta esindab Euroopa riikide, täpsemalt Belgia, huve. Ta tegi mitmeid ekspeditsioone aastatel 1869-1889 ning tänu temale teame me seda, et Kongo jõgikond pole kuidagi seotud Niilusega, nagu varem arvati. Ühel võimsal

Ajalugu

10

doc

Must aafrika

Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta aafrika

Geograafia

1

odt

Maadeuurijad ja uurimisreisid

poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil Prantsuse, Hollandi ja Briti maadeuurijad püüdsid purjetada ümber Pühja-Ameerika. See ei läinud neil korda, sest loodeväil oli kinni külmunud. Meresõitjail ei õnnestunud ka leida kirdevälja ümber Aasia. Hilisemad maadeuurijad 1650. aastaks olid inimesed kaardistanud mandrite rannajooned. Järgmise 250 aastaga täpsustati detaile. James Cook uuris Vaikset ookeani. Lewis ja Clarke läbisid Põhja-Ameerika. Mungo Park, David Livingstone, Henry Stanley ja teised uurisid Aafrikat. 20. sajandi algul jõudsid maadeuurijad põhja- ja lõunapoolusele. 1275 Marco Polo jõuab Hiina. 1332 Ibn Batuta jõuab Indiasse. 1405 Cheng Ho alustab reise ümber India ookeani. 1488 Dias purjetab ümber Aafrika lõunatipu.

Ajalugu

44

doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata

18

pdf

Alfred Marshall

jõudude koostoimel. Varasema sotsiaalse filosoofia mõjul kasvas välja huvi liberalismi, sotsia- lismi, ametiühingute, naiste hariduse, progressi ja vaesuse vastu, mis kajastus tema hilisemas te- gevuses ja kirjutistes. (http://www.business-science-articles.com/b-a/economics/211-alfred-mar- shall-definition-of-economics, 03.11.2016) Tema ökonoomikaalaseid vaateid on tõlgendatud ja reklaamitud kui täpsustusi ja laiendeid sellistele majandusteadlastele nagu Adam Smith, David Ricardo, Thomas Robert Malthus ja John Stuart Mill. Marshall seadis fookuse klassikaliselt majandusökonoomia käsitluselt turu- majandusele, populariseerides ja uurides selles inimese käitumist. Ta alahindas teatud muude 5 majandusteadlaste panust nagu Léon Walras, Vilfredo Pareto ja Jules Dupuit ja ainult vastu- meelselt on tunnistanud Stanley Jevons’i* mõjutusi.

Majandus

Meedia

Kommentaarid (1)