Vastubidi. Kõik tabasid end mõttelt, et see oli parim maja Kirsipuude alleel.aga häda tuli pärast lõunaoodet.Jane oli läinud alla aeda koos Robertson Ayga kaevama.Ta oli just jõudnud külvata ühe rea rediseseemneid, kui kuulis suurt askeldamist lastetoas ja kiireid samme trepil.Kohe ilmus välja näeost punetav ja valjusti hingeldav Michael. „ Vaata, Jane, vaata!“ hüüdis ta ja sirutas käe välja.Peos oli tal mary Poppinsi kompass, mille ketas pöörles metsikult ümber noole,sest Michaleli käsi värises. „kompass?“ütles Jane ja vaatas talle küsibalt otsa.Michael puhkes äkki nutma. „ Ta andis selle mulle,“ nuuksus ta. „ Ta ütles, et ma võin selle päriselt endale jätta. Oi.oi,midagi on pahast!mis nüüd küll juhtub? Ta ei ole mulle kunagi midagi andnud.“ „Võib-olla ta on lihtsalt lahke,“ ütles jane, et teda lohutada, kuid oma südames tundis ta samuti rahutust nagu Michaelgi
Rakvere Gümnaasium 5. b MARY POPPINS P. L. Travers Raamatu passi autor: Anete Jalakas Rakvere 2009 Mary Poppins P. L. Travers Lugemise aeg: 26. september 09. oktoober Tegelased: Mary Poppins, Jane Banks, Micahle Banks, missis Banks, mister Banks, John Banks, Barbara Banks, missis Brill, Ellen, Robertson Ay, mister Wigg, miss Lark, lihunik, missis Corry. Ajatelg 1.Bankside majja saabus Mary Poppins 2.Mary Poppins seadis ennast majas sisse 3.Mary Poppins käis koos Tikumehega maali sees 4.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeliga Mary onu mister Wiggi juures 5.Mary Poppins, Jane, Michael sõid Mary onu juures õhus 6
väike kannataja, kelle mured on lõppenud. Nende unistuste paatos erutas nii väga Tomi tundeid, et ta pidi korduvalt neelatama -- miski pigistas kurgus; ja ta silmad ujusid vees, mis voolas pilgutamise juures alla ja tilkus nina otsast maha. Ja nii tore oli see oma murede hellitamine, et ta ei oleks võinud taluda, kui mingi ilmalik lõbu või närvidele käiv rõõm oleks seda seganud; see oli liiga püha säärase kokkupuute jaoks. Ja kui siis täditütar Mary tantsiskledes sisse tuli, täis ülekeevat rõõmu, et jälle kodu nägi pärast igipikka ühenädalast külaskäiku maal, tõusis Tom ja läks pilvises sünguses välja ühest uksest, kuna Mary tõi laulu ning päikesepaiste sisse teisest. Ta hulkus ringi, hoidudes eemale poiste tavalistest koosviibimiskohtadest, ja otsis üksildasi kohti, mis olid kooskõlas tema meeleoluga. Palkidest parv jões meelitas teda, ja ta istus selle
Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed- vennad. St. John tahtis kogu oma elu pühendada jumalale, ning ta tahtis ka, et Jane teeks sedasama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar aastat ning St. John otsustas Indiasse jumalat teenima minna. Ta tahtis, et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane aga ei olnud abieluga nõus
Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed-vennad. St. John tahtis kogu oma elu pühendada jumalale, ning ta tahtis ka, et Jane teeks sedasama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar aastat ning St. John otsustas Indiasse jumalat teenima minna. Ta tahtis, et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane aga ei olnud abieluga nõus
Ei tunne grammaatikat, geograafiat, ajalugu ega etiketi. Üldiselt tark, tema vanust arvestades. Lahkus koolist 1. juunil 1825. Cowan Bridge´i kooli kajastab Charlotte romaanis "Jane Eyre" kriitiliselt. Patrick Bront otsustas 1831. aastal, et Charlotte peaks jätkama õpinguid ning ta saadeti Miss Wooler'i juurde, kes juhtis kooli Roe Head'is. Seal koheldi teda hästi ning nii kaua kuni ta koolis õppis, sai ta endale ka kaks sõpra terveks eluks, Mary Taylor'i ja Ellen Nussey. Siia kooli jäi ta õpetajana edasi tööle. Ka noorema õe Emily võttis ta enda juurde ja tasus oma õpetaja palgast ka tema õppekulud. Kuid Emily ei suutnud võõras kohas ja koos võõraste inimestega elada ja ta saadeti koju tagasi. Tema asemele tuli Anne. 1838. aastal ütles Charlotte õpetaja tööst üles. l l Töö guvernandina ja Brüssel
Audrey Hepburn oli selleks ideaalne variant (ehkki ta ei osanud laulda ja seda tegi tema eest Marnie Nixon I. K.), mina olin tuntud aga ainult kui Broadway näitlejatar. Õnneks tuli ,,Poppins" vahetult pärast seda ja ma ei osanud erilist pettumust tunda. Vaid hiljem olen vaikselt kurtnud." Aasta hiljem oli ,,My Fair Lady" nomineeritud igas suuremas Oscari kategoorias, välja arvatud parim naisnäitleja kategoorias selle tõttu, et Julie Andrews oli Mary Poppinsi rolli eest selle kuldkujukese endale saanud. ,,Mary Poppinsi" monteerimise ajal võeti Julie näitlema kahte uute filmi. Üks nendest oli Arthur Hilleri sõjavastane film ,,Emily amerikaniseerumine", mis ei tulnud välja. Teise filmi palkas Robert Wise ta kapten von Trappi seitmele lapsele koduõpetajaks ,,Helisevas muusikas" (The Sound of The Music)(1965) ning sellest filmist kujunes välja läbi aegade menukaim filmimuusikal. Tänu sellele filmile pääses ka stuudio 20th Century
Jane aga, tundes kiusatust, jääb truuks oma moraalidele ja hiilib Thornfieldist salaja minema. Edasine elu Ta sõidab postitõllaga nii kaugele, kui rahakott lubab. Seejärel eksleb ta paar päeva, olles nälginud ja külmunud ja kerjab süüa. Lõpuks jõuab ta vihmase ilmaga kuhugi maja juurde, kus ta tuppa viiakse. Ta on kaua aega voodis, nälginult ja poolsurnult. Tema päästjaks osutub St John Rivers, kes on küla vaimulik. Majas on ka kaks naist, tema õde, Diana ja Mary ning üks majahoidja. Mary ja Diana on toredad naised, kellega Jane kohe alguses hästi klapib. Nendega on tal palju rääkida ning ta on ka majapidamises abiks. St John leiab Jane'ile töökoha. Seal külas tahetakse avada kool, kuhu Jane'i õpetajaks tahetakse. Jane võtab selle suurima rõõmuga vastu, seal on vähe õpilasi ja ta on kooli juhataja ja ainus õpetaja. Tal on ka üks teenija. Koolis antakse algelisi teadmisi, kuid Jane on väga õnnelik. Muidugi ei saa ta
Kõik kommentaarid