Antropotseen ehk inimese ajastu - referaat (0)

Sinu Kool
ANTROPOTSEEN – INIMESE AJASTU
Referaat
Sinu Nimi
12. klass
Pärnu
2017
Sisukord
1. MÕISTE „ANTROPOTSEEN“..............................................................................................3
2. ANTROPOTSEENI TULEMINE...........................................................................................4
2.1 Antropotseeni lõpp............................................................................................................6
3. ANTROPOTSEENI MÕJU MÕÕTMINE.............................................................................7
4. PILDID....................................................................................................................................8
5. KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................10
1. Mõiste „Antropotseen“
Perioodi Maa ajaloos, kus inimene on kas tahtlikult või eneselegi teadmata muutunud planeedi biokeemiliste ja ökoloogiliste protsesside põhiliseks mõjutajaks, on viimasel aastakümnel hakatud nimetama Antropotseeniks. Antropotseeni mõiste ise pärineb 2000. aastast, mil Paul Crutzen ja Eugene Stoermer avaldasid rahvusvahelise geosfääri-biosfääri programmi (IGBP) uudiskirjas sellenimelise artikli. Antropotseeni kui Inimese Ajastu mõiste leidis kohe laialdast vastukaja, muutudes kiiresti peavoolu terminiks just tänapäeva keskkonnaprobleemide kontekstis. Erinevalt seni käibel olnud mõistetest nagu „kliimasoojenemine”, „bioloogilise mitmekesisuse vähenemine” jpt, mis osutavad keerulise probleemidepuntra ühele aspektile, lubab „Antropotseen” rääkida kogu keskkonnaproblemaatikast tervikuna , osutades ühtlasi põhisüüdlasele. Vaevalt oleks Antropotseeni mõiste oma praegust populaarsust saavutanud, kui selles ei kohtuks paljud Õhtumaade filosoofias juba sügavalt juurdunud ideed inimesest ja tema eksistentsist: õhtumaade allakäik, tsivilisatsiooni hukk , õilis metslane. Juba sõna ise – „inimese ajastu” – asetab inimese mõnusalt ja turvaliselt maailma keskpunkti . Inimene kui maailma valitseja, teistest elusolenditest eraldi ja kõrgemal asetsev eriliste võimetega liik, on tänu Antropotseeni mõistele tõstetud taaskord troonile kui eriline olend, kellel on ainsa liigina võime teadlikult ja tahtlikult muuta isegi planeedi enese geoloogilisi protsesse.
2. Antropotseeni tulemine
Holotseen , geoloogiline ajastu, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi viimase jääaja lõpuga ja mida on iseloomustanud inimese arengule soodne stabiilne kliima, on nüüd lõppenud. Käes on uus, ekstreemsete ilmastikutingimuste, massilise liikide väljasuremise ja keskkonnakatastroofide ajastu, kuhu meid on lükanud just need kultuuriprotsessid, mida oleme harjunud pidama viimase paarisaja aasta inimtsivilisatsiooni saavutusteks. Koloniseerimine ja sellega kaasnev liikide, kaupade ja inimeste liikumine, sünteetilisi väetisi ja pestitsiide kasutav, mulda kurnav ja rohkesti kasvuhoonegaase tootev suurpõllumajandus, rahvastiku kiire kasvuga ühte sammu astuv linnastumine ja kliima soojenemine muudavad Maa erosiooni ja setete kujunemise protsesse. Atmosfääri, maailmamere ja mulla koostises on aset leidnud inimtegevusest põhjustatud muutused süsiniku, lämmastiku, fosfori ja mitmete metallide sisalduses. See omakorda tähendab maailmamere happelisuse kasvu ja massilist liikide väljasuremist vees. Ka maa peal on elukeskkondade kadumine, üleküttimine, invasiivsed liigid ning ülaltoodud keemilised ja füüsilised muutused kaasa toonud kuuenda massväljasuremise episoodi meie planeedi ajaloos, kus liikide kadumise kiirus on tuhandekordne, võrreldes inimese eelse ajaga . Poole maakera pinnast on nüüdseks inimtegevus ümber kujundanud, kusjuures ümber ehitamine käib aina suuremas mahus, sest ühelt poolt on inimesed võimelised teisaldama üha suuremaid maa- ja veemasse oma suva järgi, teiselt aga tähendab näiteks metsade maha raiumine seninägematus ulatuses erosiooni, mis muudab jõesänge ja terveid maastikke. Nukrat nimekirja sellest, kuidas meie ajastu märgiks kujunenud objektid, olgu siis maitsev veisepraad, nutitelefon või matkasaapa takjakinnise küljes lõunapoolusele reisiv võililleseeme, on seotud Maa geoloogiliste protsesside pöördumatute muutustega, võiks lõputult jätkata.
Võimalikke variante inimkonna pöördumatu mõju täpsele algusajale on mitmeid. Osa teadlasi leiab, et Antropotseeni algus võiks olla ca 1800, see on aeg, mil algas tööstusrevolutsioon Euroopas ja üleminek fossiilsetele kütustele tõi kaasa 4–5 korda suurema energiakasutuse kui eelnevates põllumajanduslikes ühiskondades. Just suurem ligipääs energiale, mis ei sõltunud enam kohalikest tuule ja vee-energia ressurssidest, tegi võimalikuks rahvaarvu plahvatusliku tõusu praeguse 7 miljardini. Kui seni sõltus toidu ja vee kättesaadavus inimeste ja loomade lihasjõust, siis pärast uut sorti aurumasina leiutamist 1875. aastal vabanes maailma majandus energiapuuduse kammitsaist. Rohke fossiilset päritolu energia tegi võimalikuks ka palju teisi uusi tehnoloogiaid: näiteks kunstväetiste tootmise tänu Haberi -Boschi ammoniaagisünteesi protsessile. Kui enne tööstusrevolutsiooni oli inimene „kodustanud” ca 10% Maa pindalast, siis juba 1950. aastaks oli seda 25–30%. Hüdroloogiliste protsesside pöördumatutest muutustest annab tunnistust üha kasvav hulk megatamme Euroopa ja Ameerika jõgedel. Ent suurim on tööstusrevolutsiooni jälg kaheldamatult atmosfääris, kus 1950. aastaks olid metaangaasi (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) tasemed tõusnud juba kolmandiku võrra.
Geoloogia seisukohalt mõnevõrra veenvam ettepanek on tõmmata Antropotseeni piir esimesest tuumarelva katsetusest keskkonda pääsenud radioaktiivsete isotoopide ameriitsium -241 ja tseesium -137 juurde. Nii määratletuna on Inimeste Ajastul väga sümboolne algushetk: 16. juuli 1945, kell 5.29 hommikul (11:29 GMT), mil USA-s New Mexicos toimus esimene tuumakatsetus, Trinity Test (vt pilt 1). Selle katsetuse jälgi on võimalik leida globaalselt ja määrata ka Eesti soo- ja järvesetetest. Pärast seda on radioaktiivsete isotoopide hulk maailma setetes ainult kasvanud ja Eesti seteteski on tegelikult domineeriv hoopis Tšernobõli katastroofi jälg. Sümboolne tuumaajastu algusaasta langeb ühtlasi kokku protsessiga, mida on hakatud nimetama „suureks kiirenduseks”: see on lävend, millest alates inimkonna mõju globaalsele keskkonnale on hüppeliselt kasvanud (vt pilt 2): linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide kasutuselevõtt, energiakasutus , turism, varanduslik kihistumine , telekommunikatsioonivahendite kasutus ja maailmakaubanduse globaliseerumine suurenevad hüppeliselt ning sama järsult kasvavad kasvuhoonegaaside emissioon , osooniauk, maailmamere happelisus, troopiliste metsade hävimine , liikide väljasuremine, kalapüük, eksootiliste ja võõrliikide invasioon jne.
2.1. Antropotseeni lõpp
Kui rääkida Antropotseeni algusest, siis kerkib koheselt esile küsimus ka selle võimalikust lõpust : kas Inimeste Ajastul on lõpp? Keskkonnaprobleeme kaardistavad graafikud ei jäta kahtlustki, et lõpp on lähedal. Praktilise poole pealt muundub see küsimuseks, kui kaua me saame veel suure kiirenduse vaimus lagastada, enne kui asi hapuks läheb? Rootsi Stockholm Resilience Center’i teadlased Rockström jt arvutasid oma 2009. aasta publikatsioonis välja planeedi piirid: kui suurt kliimamuutust, maailmamere happelisust, keemilist reostust, bioloogilise mitmekesisuse kadu, osoonikihi lagunemist, mageveekasutust, lämmastiku ja fosfori tsükli, maakasutuse ja atmosfääri aerosoolisisalduse muutusi meie planeet välja kannatab. Selgus, et liikide väljasuremise, kliimamuutuse ning lämmastikutsükli häirete koha pealt oleme Maa taluvuspiiri juba ületanud, mitme teise näitaja osas üsna piiri lähedal. Selle diskursuse valguses võib juhtuda, et Inimeste Ajastu jääb erakordselt lühikeseks. Keegi ei tea, kui kaua võib inimkond ühte või teist planeedi piiri rikkuda, enne kui see meile saatuslikuks saab, kuid geoloogilisest vaatepunktist ei ole see kuigi oluline: ka positiivse stsenaariumi puhul, kui inimesed võtavad end kokku ja enne planeeti õhku ei lase, suudame järgmise jääaja tulekut edasi lükata vaid paarituhande aasta võrra, mis on geoloogilisel ajaskaalal märkamatu suurus. Optimistlikumad teadlased (kellel on tihti ka soojad sidemed erinevate suurkorporatsioonidega) usuvad siiski, et inimeste leidlikkus on lõputu , mõni uus tehniline leiutis paneb peagi asja paika ja inimene on kuningas igavesti edasi.
3. Antropotseeni mõju mõõtmine
Et võiksime rääkida uuest geoloogilisest ajastust (Antropotseenist), tuleb maapõuest leida kindlad markerid või piirid, mis kinnitaksid, et eelmine ajastu (Holotseen) on lõppenud. Sellega tegelebki hetkel rahvusvaheline stratigraafia komisjon (geoloogiliste ajastute defineerimise eest vastutav ühendus), kes peaks Antropotseeni kui uue geoloogilise ajastu saatuse otsustama 2016 . aastaks. Sobivate geoloogiliste markerite leidmisel peavad olema täidetud mitmed tingimused: markeri materjal peab olema selline, mida saaks otseselt seostada inimtegevusega ja samas peab see olema püsiv ning säilima nn keskkonna arhiivis ehk akumulatiivsetes setetes (nagu näiteks Eesti tingimustes soo või järvesetetes). Markeri kindlakstegemiseks peavad olemas olema meetodid ja samas ka võimalused settekihi vanuse määramiseks . Markerid peavad olema püsivad (mitte koos polaarjääga ära sulama) ja globaalse tähtsusega. Selliseid inimtegevusest mõjutatud protsesse, mis jätavad jälje ka geoloogilistesse kuhjuvatesse setetesse on palju: näiteks põllumajandusliku tegevusega suurenenud erosioon ; tööstusliku tegevuse tõttu muutunud atmosfääri, maailmaookeani või muldade koostis; fosfori, süsiniku või lämmastiku ringe jne. Võimalikeks geoloogilisteks markeriteks on erosiooni kasv, ökosüsteemide fragmenteeritus, järvede eutrofeerumine ja sellega kaasnevad vee- õitsengud, ent ennekõike fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud lendtuhaosakesed. Vastuolu on aga selles, et mittegeoloogide esile autoriõigus toodud määrava tähtsusega sotsiaalsed ja kultuurilised protsessid (tehnika areng, arengud bio- ja geoinseneriteaduses jne) ei jäta täppisteaduslikult üheselt tuvastatavaid globaalselt esinevaid markereid ega üheseid piire.
4. Pildid
Pilt 1. Füüsik Norris Bradbury ja Riist (Gadget) – tuumaseadeldis, mille teadlased lõhkasid maailma esimeses tuumapommi katsetuses.
Pilt 2. „Suur kiirendus“ - Seos Maa ning ühiskondlikute ja majanduslike muutuste vahel.
5. Kasutatud allikad
http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf