TsMS § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
tõendeid oma algatusel. · Avalikkus haldusmenetlus on avalik; haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusmenetluse osalised: · Taotleja · Adressaat · Kolmas isik · Haldusorgan Menetlusosaliste õigused: · õigus esitada taotlus menetluse algatamiseks; · õigus taotleda tõlki; · õigus taotleda tähtaja ennistamist; · õigus taotleda haldusorgani selgitusi; · õigus tutvuda dokumentidega; · õigus esitada menetluse uuendamise taotlus; · ärakuulamisõigus. Haldusmenetluse alustamise võimalused: · menetluse algatamine menetlusosalise taotluse alusel; · menetluse algamine haldusorgani enda initsiatiivil;
nõude halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning seatud eesmärgiga proportsionaalne. See haldusmenetluse seaduse säte näeb proportsionaalsuse printsiibi rakendamisel ette kolmeosalise testi. Haldusmenetluse käigus võidakse riivata ka neid materiaalseid põhiüiguse, mis ei ole otseselt seotud haldusmenetluse tulemusega, s.t. otsusega, mis ühel või teisel määral riivab põhiõigusi. Siia kuuluvad menetlusosaliste nn üldised personaalsed õigused, mida võidakse rikkuda menetlustoimingutega ning ametnike ebadiskreetse tegevusega. Haldusmenetluse aspektist on aktuaalne eelkõige menetlusosalise väärikuse kaitse menetluses. Haldusmenetlusel on kokkupuutepunktid ka nn menetluslike põhiõigustega. Siinjuutes on olulise tähtsusega juba eespool käsitletud põhuseaduse parg 14, mille järgi õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
RIIGIKOHTU LAHENDI 3-3-1-3-16 ANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Rita Murd Tallinn 2020 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................................4 Menetlusosaliste seisukohad..................................................................................................5 Tartu Halduskohtu seisukohad............................................................................................5 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht........................................................................................5 Menetlusosaliste põhjendused.................................................................................................6
Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad.............................................................6 3 Menetlusosaliste põhjendused............................................................................ 7 3.1 Bauhof Group AS-i põhjendused................................................................
avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon, mitte kohtunik. Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus
haldusväline isik. LV korraldusega keelduti OÜ-le ehitusluba andmast keeld on regulatiivsele haldustegevusele iseloomulik tunnus. Korraldus on antud avalik-õiguslikus suhtes, sest ehitusloa andmise kord on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning avalik-õigusliku loa saab anda üksnes avalikku võimu teostav haldusorgan. Ehitusloa andmisest keeldumine kujutab endast halduse ühepoolset regulatsiooni, mis on suunatud üksnes OÜ-le. I. Menetlusnõuete järgimine a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ring Esmalt tuleb välja selgitada, kes on antud asjas menetlusosalised (HMS § 11): (a) OÜ Luxus nii HA andmist taotlev isik kui ka HA adressaat (HMS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2); (b) Naaberkinnistu elanikud ja omanikud (edaspidi: elanikud) kolmandad isikud (HMS § 11 lg 1 p 3). OÜ-le ehitusloa andmine võib puudutada neid nii faktiliselt kui õiguslikult.
õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mis halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetset kaasust. Menetluse pikkuse "mõistlikkus" sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, keerukusest, menetlusosaliste käitumisest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Mõistliku tähtaja põhimõtet ning hea halduse tava selles osas on sisustanud haldusmenetluse seaduse sätted ning Riigikohus. HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Edukalt koostööd soovides Joosep Parts Firma juht Saadud AS Muzik
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad
Kiiremaks muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustik jaguneb 15 osaks, kuid 1. kuni 9. osa on võimalik vaadelda kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses. 1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1). Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. -4-
menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006: 24). Suuri üldistusi tehes võib väita, et Mandri-Euroopa riigid kalduvad menetlus- ja vorminõuete kehtestamist õigustama eelkõige kasulikkuse seisukohast lähtuvalt. Hea haldus tähendab eelkõige tõhusat haldust - menetlusosaliste õiguste tagamine (nt menetlusse kaasamise ja ärakuulamise õigus) tagab haldusele vajaliku informatsiooni, võimaldades vastu võtta sisuliselt õige otsuse (Parrest 2006: 24). Hea halduse mõiste sisaldub paljude riikide seadustes, kuid selle piirid on enamasti ebamäärased, mida peetakse üldiselt positiivseks, sest see võimaldab arvestada konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus. Riikides,
Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksuhaldur on kohustatud hoidma saladuses maksukohustlast puudutavat teavet. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid
korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele? · Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15-
Taandada võib kohtunikku, prokuröri, spetsialisti, eksperti, tõlki, kohtusekretäri jne. Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel; prokuröri osavõtt prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust; vahendus, suulisus kõik dokumendid ja tõendid tuleb hääleliselt ette lugeda, tuleb protokollida. Kohtuotsuse peab ette lugema; menetlusosaliste võrdõiguslikkus õiguste ja kohustuste realiseerimine peab tagama osaliste võrdsuse; kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse
hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil’’, eeskätt ’’peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega’’. Selle kõrvale saab tuua prokuröritöö põhimõtted, et prokurör ’’ juhindub talle seadusega pandud ülesannete täitmisel seadustest, siseveendumusest, prokuröride ametieetikast ja avalikust huvist’’ ning ’’on kohustatud käituma menetlusosaliste, tunnistajate ning teiste kriminaalmenetlusega puutumust omavate isikute suhtes ausalt, väärikalt ja viisakalt nii kõnes, kirjas kui teos’’, samas ’’ täidab töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial.’’ Seetõttu ametikohustuste täitmisel peavad nii kohtunik kui ka prokurör lähtuma eetikakohaselt erapooletu ja väärika käitumise tavadest, olles samas ka oma töös
kirjalikult või suuliselt. Kirjalikus taotluses peab olema esitaja nimi, taotluse sisu, kuupäev ja allkiri, haldusakti kättetoimetamise viis. suuline taotlus protokollitakse. Puudustega taotluse puhul antakse tähtaeg puuduste likvideerimiseks. 5. HO kontrollib pädevust HMS pr 15 lg 4- kui taotluse lahendamine ei kuulu HO pädevusse jätab HO taotluse läbi vaatamata või saadab selle pädevale HO-le 6. HO- kontrollib menetlusosaliste õigus- ja teovõimet ning otsustab kas on vajalik kaasata 3. isik HMS pr11, 12-õigus- ja teovõime reguleeritud TsÜ-s 7. pärast menetluse alustamist teavitab HO menetlusosalisi- menetlusosalised on: taotleja, adressaat, kolmas isik(puudutab õigusi) nt: üürnikud omanikule tagastatavas majas, huvitatud isik, kooskõlastatud HO 8. HO kontrollib taotluses sisalduva teabe õigsust, kogub vajadusel
2. Menetlusosalised ja pooled Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198). Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta jm. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia
HMS § 15 lg 1: vastu tuleb võtta kõik taotlused, sh puudustega taotlused. Puuduste korral edastada isikule teade, mille vormi (kirjalik, suuline) valib ametnik reeglina ise. Teates tuleb: 1. selgitada puuduste olemust ja mida isik peaks tegema nende kõrvaldamiseks; 2. määrata mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 3. selgitada, et kui puuduseid ei kõrvaldata määratud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. IV Menetlusõigused Menetlusosaliste õigusi võib välja tuua ja liigitada väga erinevatel alustel. Järgnevalt põhilisemad: HMS § 36: õigus saada teavet = haldusorgani selgituskohustus HMS § 37: õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga = haldusorgani kohustus koguda dokumente, pidada toimikut ja tutvustada seda isikule HMS § 40: õigus esitada oma arvamus ja vastuväited = haldusorgani ärakuulamiskohustus 6
Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.
lahendamisel. Objektiivset sõltumatust võib omakorda jagada administratiivseks sõltumatuseks ja protseduuriliseks sõltumatuseks ning subjektiivset sõltumatust otsustuslikuks ja isiklikuks sõltumatuseks. Otsustuslik sõltumatus tähendab ennekõike sõltumatust pooltest ning otsustuste tegemisel kohustusest lähtuda üksnes seadusest. Otsustuslikku sõltumatust võivad mõjutada kohtuniku enda moraalsed väärtushinnangud ja eelarvamused. Menetlusosaliste käitumine kohtus, eelnevad sarnased kohtuasjad, avalikkuse arvamus ja meedia surve vm sotsiaalsed faktorid. Mõjutajaks võib olla ka nn kohtunike vastastikune mõjutamine st kohtuniku soov teha kõrgemalseisvale kohtule meelepärane otsus. Isiklik sõltumatus peab olema tagatud läbi sotsiaalsete garantiide. Protseduuriline sõltumatus hõlmab kohtu õigust määratleda ära kohtus kasutusel olevad protseduurireeglid. See probleem on omane rahvusvahelistele kohtutele ja
Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1. Õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja menetluse käigu kohta õiendeid. 2. Õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale. Kohustused: 1. Kohustus ilmuda kohtutäituri juurde ja oma õigust tõendada 2
Kuna parasjagu kehtiv PKS on suhteliselt uus ja alles hiljuti jõustunud õigustloov akt, siis pole selle alusel tekkinud rakendamispraktikat kuigi palju. Siiski õnnestus leida kohtulahend, milles kasutatakse mõnel määral uut, 01.07.2010. a-l jõustunud PKS-t. Harju maakohtu otsus nr 2-10-12058 Määruse resolutsioon: 1. Avaldus lapse elukoha määramiseks rahuldada. Lapsega suhtlemise korra määramise nõue jätta läbi vaatamata. 2. Määrata GK elukohaks avaldaja elukoht. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kohtu poolt määratud esindaja tasu riigi kanda. Määrus hakkab kehtima ja kuulub menetlusosalise suhtes täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks vastavale menetlusosalisele. Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad 12.03.2010. a esitas avaldaja avalduse GK(avaldaja ning puudutatud isiku RK ühine poeg) elukoha määramiseks
(b) haldusorgan ii) Territoriaalne pädevus linnavalitsus on pädev Säre probleeme lahendama, kuna ta elab seal linnas b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) eeldaksin, et ametnikul on vastavad volitused kirjadele vastamiseks 2. Menetlusnõuded a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ringi määratlemine (HMS § 11) (a) Taotleja Säre on taotleja (b) Adressaat - (c) Kolmas isik - - Faktiline puutumus - Õiguslik külg - Ettenähtavus
õigusemõistmisest põhjuseta keeldumine ei ole lubatud. 7. kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed § 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel. Kohtukutses märgitakse vähemalt: kohtusse kutsutava isiku nimi; kohtu nimetus ja aadress; kohtuistungi aeg ja koht; asja põhisisu; kellena isik välja kutsutakse; kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest; kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus. 37. Tagaseljaotsus ja kaja: tehakse, kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus- põhjendus esitatakse lühivormis, jõustub kui selle vastu ei esitata kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.- Kui tegemist mittevaralise hagiga või määruse peale siis 400
loetakse, et selles asjas pole hagi esitatud. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on
Maksuhaldur • Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. • Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. • Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. • Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. • Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksud, maksed • Otsesed ja kaudsed maksud • Käibemaks • Tulumaks • Sotsiaalmaks • Töötuskindlustusmakse • Pensionikindlustusmakse • Erisoodustused ja maksusoodustused Turumajanduse toimimises • Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad
on võimalik tuletada haldusmenetluse seaduse teistest sätetest. Näiteks on HMSi §-s 38 ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord, HMSi §-s 39 eksperdi ja tunnistaja seisund haldusmenetluses jne. Kuid viidatud sätted ei ava uurimispõhimõtte sisu täielikult ning seetõttu tuleb halduskohtumenetluses lähtuda uurimispõhimõtte kohta väljendatud seisukohtadest. Uurimispõhimõtte kohaselt ei või asutus piirduda menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditega, vaid ta peab asjaoludest ülevaate saama ning faktid tuvastama tõendeid ise kogudes või selgitades menetlusosalistele vajadust esitada tähtsateasjaolude kohta lisatõendeid nende valdkonda kuuluvates asjades. Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia valiku vahendeid, mille abil selgitada asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. Kuid 11
haldusorganil lasub kohtustus selgitada menetletavas asjad tähtsad asjaolud omaalgatuslikult ning lisaks on ka kohustus vajaduse korral koguda tõendeid. Haldusmenetluse seaduses ei käsitleta rohkem konkreetsemalt uurimispõhimõtet kuid lugedes haldusmenetluse seaduse teisi paragrahve, on võimalik ka selle põhimõtte sisust paremini aru saada. Näiteks käsitletava seadustiku § 38-s on ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord. 7 Uurimispõhimõtte kohaselt ei piisa ainult menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditest, vaid asutus peab asjaoludest ise saama ülevaate ning tuvastama faktid ja tehes seda tõendeid ise kogudes või menetlusosalistele selgitades lisatõendite vajalikkust ning nende esitamist. Haldusorganil on seaduse alusel piisavalt vahendeid, et selgitada välja tähtsaid asjaolusi, mis on lahendamise seisukohast tähtsad. Kogutud tõendeid hindab haldusorgan iseseisvalt. Kogutud tõendite põhjal teeb haldusorgan
Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,. justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega
Page 7 of 24 (3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud. Kooskõlas EIÕK art 6 lg l teise lausega võib kõnealust sätet käsitada ka: (4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga · menetlusosaliste subjektiivse õigusena avalikule kohtumenetlusele, ega kliendi kohtuasjaga. · aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena (5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni viibida kohtuistungil kohtusaali mahutavuse piires ja talletada
Kohtunik vaatab taotluse 2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või 3) lapsendamise saladuse hoidmiseks; keeldub sellest. 4) alaealise huvides; 5) menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. Avalikkuse printsiip kohtusüsteemis (3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, PS § 24 näeb ette, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või eksperdid ja tõlgid
Kui antav haldusakt vastab täielikult taotleja taotlusele või kui haldusorgan on teadlik asjaga seotud faktilisest ja õiguslikust olukorrast, siis ei tohiks ka see asjaolu alati olla haldusakti põhjendamisest keeldimise põhjuseks. Haldusakti põhjendamise kolm eesmärki nõuavad lisaks, et haldusorgan ei peaks põhjenduses piirduma mitte üksnes faktilise ning õiguslike asjaoludega, mis tingisid otsuse langetamise. Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas Menetlusosaliste õigused haldusmenetluses on korduvalt eri kohtulahendites pälvinud ka Riigikohtu tähelepanu. Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust,
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4
muusse keelde, kuid HMS nõuab huvide ja asjaolude kaalumist. Haldusorgan peab arvestama isiku eesti keelest arusaamisvõimet, samuti isiku majanduslikke võimalusi kasutada tõlgi abi dokumendi esitamiseks või vastuskirjast arusaamiseks. Määravat tähendust võib omada asjaolu, kui olulised isiku põhiõigused ja -vabadused on kaalul. 41 V Menetlusõigused Menetlusosaliste õigusi võib välja tuua ja liigitada väga erinevatel alustel. Järgnevalt põhilisemad: HMS § 36: õigus saada teavet = haldusorgani selgituskohustus HMS § 37: õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga = haldusorgani kohustus koguda dokumente, pidada toimikut ja tutvustada seda isikule HMS § 40: õigus esitada oma arvamus ja vastuväited = haldusorgani ärakuulamiskohustus HMS § 13: õigus omada esindajat = haldusorgani
Haldusõigus põhiprintsiibid Uurimisprintsiip · Haldusmenetluse seaduse § 6 Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. · Haldusorganil on õigus nõuda tõendeid · Haldusorgan peab kontrollima esitatud andmete õigsust. · Kui mõni otsustamisel tähtsust omav küsimus on lahtine peab haldusorgan kas hankima tõendid ise või juhtima menetlusosaliste tähelepanu sellele, milliseid tõendeid tuleb veel esitada · Teiste organite ja isikute väited ei ole haldusorganile siduvad Haldusakti põhjendamise kohustus Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse - menetlusosalise informeerimise kohustuse - üks tahkudest Vajalik on nii faktiline kui õiguslik motivatsioon ja nende sidumine. Kui motivatsioonis on küll kogu teave olemas aga see ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, on tegemist puuduliku põhjendusega. Haldusmenetlus
иск обистребовании документаdokumendi väljanõudmise hagi вещественные доказательстваasitõendid осмотрvaatlus осмотр местности paikonna vaatlemine осмотр места происшествия sündmuskoha vaatlemine заключение экспертаeksperdiarvamus заявления и ходатайства участников процессаmenetlusosaliste avaldused ja taotlused представление возражения на действия судаvastuväite esitamine kohtu tegevuse kohta судебное заседание kohtuistung назначение судебного заседания kohtuistungi määramine судебная повестка kohtukutse неявка в суд kohtuistungile ilmumata jätmine последствия неявки в судkohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjed
15 sama 7 Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel juhtudel on siiski kättetoimetamine keeruline, üheks levinumaks põhjuseks on see, kui kohtualune väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine aeglustab kohtumenetlust ning riivab teiste menetlusosaliste õigust saada kohtult kaitset mõistliku aja jooksul. Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et piiriülestes kohtuprotsessides on suureks probleemiks erinevate keelte kasutamine ja sellest arusaamine. Ka see on üks probleem, mis jätab süüaluse ilma õigusest õiglasele kohtupidamisele. Aga erinevatest artiklitest tuleb selgelt välja, et kohtud tegelevad selle probleemiga järjepidevalt, et tagada dokumentide kättetoimetamise seaduslikus. KASUTATUD MATERJALID Kirjandus 1
läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas ja selle avaldamine ei ole seadusega või selle alusel keelatud. Haldusorgan võib menetlusosalistelt nõuda tõendite esitamist, mis on olulised haldusmenetluse jaoks. Haldusorgan võib kaasata tunnistaja ja eksperdi. Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise
veebruari 2001.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-68-00 (RT III 2001, 7, 76) , 4.märtsi 2002.a määrusele haldusasjas nr 3-3-11-16-02 (RT III 2002, 9,86) ja 20.veebruari 2001.a määrusele haldusasjas nr 3-3-1- 68-00 (RT III 2001, 7, 76) leidis, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustikust peab halduskohus enne kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamist küsima ka teiste 10 menetlusosaliste kirjalikku seisukohta, kuivõrd pärast tähtaja möödumist mõjuvate põhjusteta esitatud kaebuse rahuldamine võib rikkuda teiste protsessiosaliste õigusi ja põhjendatud huve, sealhulgas õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei
läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas ja selle avaldamine ei ole seadusega või selle alusel keelatud. Haldusorgan võib menetlusosalistelt nõuda tõendite esitamist, mis on olulised haldusmenetluse jaoks. Haldusorgan võib kaasata tunnistaja ja eksperdi. Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise
pädev haldusorgan ei saa tegutseda. Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames. Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda, kuidas sooritada menetlus- või protsessitoiminguid. *Menetlustähtajad on tähtajad, mille jooksul tuleb taotlus, avaldus, hagi, kaebus või muu dokument esitada või menetlustoiming sooritada. *Vorminõuetega määratakse kindlaks, millises vormis peab tahteavaldus, taotlus, kaebus,
3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 29.Tekib seaduse alusel maksumaksja ja maksu saaja vahel 30. maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused ning võimalikud maksusoodustused 31. Maksu objekt (maksustamisobjekt) on maksustamise alus
hindamata (TsÜS § 83) ega ole võtnud seisukohta TsÜS § 113 kohaldamise võimalikkuse kohta. Tõendamisfunktsiooni kandva vorminõude rikkumise tagajärjeks ei ole alati tehingu tühisus." [6] 3.4 Uurimispõhimõte HMS sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Selle põhimõtte kohaselt ei pea asutus piirduma ainult menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditega, vaid ta võib tõendeid ise koguda. Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia valiku vahendeid, mille abil selgitada asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. 6 RKHKo 16.06.2014, 3-3-1-25-14, p 10.6. 9 Selle põhimõtte rakendamise tõhusus sõltub siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel
seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. (3) Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega. (4) Menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses.
taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas ja selle avaldamine ei ole seadusega või selle alusel keelatud. Haldusorgan võib menetlusosalistelt nõuda tõendite esitamist, mis on olulised haldusmenetluse jaoks. Haldusorgan võib kaasata tunnistaja ja eksperdi. Menetlusosaliste ärakuulamine, vastuväited Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu
Maksuhaldurit ei või takistada. · Õigusjärglus. Pärimine. · Maksukohustused ettevõtte või selle osa üleandmise korral. · Lepinguline vastutus (nt garant). 14. Maksuhalduri ülesanded, õigused, vastutus. Olulisemad. Põhiline Maksu-ja Tolliamet. Maksuhalduri ülesanded · Teostada maksumenetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt; vältida üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi; järgida haldusmenetluse üldpõhimõtteid; tagada menetlusosaliste õiguste kaitse. · Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust. · Arvestada ja määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. · Nõuda sisse maksuvõlad. · Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Maksuhalduri õigused · Maksukohustuslase põhiõiguste ja vabaduste piiramine. Ainult kooskõlas põhiseadusega. · Uurimispõhimõte
Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval, v.a juhul, kui see on vaba päev. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Haldusorgani enda määratud menetlustähtajad: neid võib haldusorgan pikendada nii omal algatusel kui ka menetlusosalise taotlusel Mõistliku aja põhimõte: Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Menetlusosaliste õigusi võib välja tuua ja liigitada väga erinevatel alustel. Järgnevalt põhilisemad: 1. õigus saada teavet = haldusorgani selgituskohustus 2. õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga = haldusorgani kohustus koguda dokumente, pidada toimikut ja tutvustada seda isikule 5 Haldusõigus
annaabi.ee 
