Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed (eidos). Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine. Tavalises (meelelises) maailmas toimuvad pidevalt igasugused muutused, seal pole midagi püsivat ega jäävat. Järelikult ei moodusta meeleline maailm tõelist olemist. Tõeline oli Platoni arvates ideede maailm, sest ideed on muutumatud ja neid ei saa hävitada, nad on kogu aeg olemas ja püsivad samadena. Ideed on muutumatud. Asjade ja ideede maailma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil. Selle kohaselt elavad inimesed nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel
milles oleks sõnastatud see, mida kõik ühiskonnaliikmed kindla veendumusena jagavad. 7. Descartes'i filosoofiast võttis Locke üle lähtumise üksiksubjektist- mida on üksikul ''isikul'' võimalik teada? 8. Tõsikindlaks peab filosoof üksnes ainult seda seisukohta , mille me ise endale kujundame, lastes endale mõju avaldada meeltetajumustel. 9. Locke arusaam ühtib Kanti omaga juhul, kui väliste asjade meelelises tunnetuses sellist tõsikindlust pole, sest substantsi tegelikku olemust pole meil kunagi võimalik tunnetada. (Kant kasutab selle väljendamiseks mõistes: asi iseeneses) 10. Usa iseseisvusdeklaratsioon võlgneb Locke'ile inimväärikuse idee ning omandi vabaduse idee.
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada
kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi omadusi, mis muutuvad halvaks, kui neid füüsilis-meelelises maailmas kasutada. Laseme neil omadustel, mis füüsilises maailmas julmuse, minupoolest salakavalusena või mõnel muul viisil välja elavad, läbistada hinge ning neil füüsilis-meelelise maailma asemel vaimumaailmas välja elada, siis on need seal meid edendavad, tiivustavad omadused. Inimese viib oma kurjuseni see, et ta kasutab vaimset meelelises valesti. Ja kui ta ei saaks olla kuri, ei saaks ta ka olla vaimne olevus. Sest need omadused, mis teda kurjaks võivad
Sürakuusas peatus ta pikemaks ajaks ning suutis vaenujalale saada sealsete türannidega. Platon on esimene filosoofia suurkuju, kelle teosed on peaaegu täielikult säilinud. ÕPETUS IDEEDEST: Platoni arvates on olemas meeltega tajutav maailm (meeleline maailm), mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid see pole veel kõik, mis on olemas. Tema arvates tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas ainult see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas kogeme aga pidevalt muutumist, tekkimist, hävimist. Näiteks romantiliselt meelestatud inimesed võivad arutleda selle üle, kui ilusüks või teine inimene oli nooruses kuid nüüd on kõik kadunud. Maises (meelelises) maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega ei moodusta meeleline maailm tõelist olemist. Mis siis on tõeline olemine? Teisisõnu: mis on tõeline? Tõeline on Platoni järgi ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada, neid ei teki juurde
maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab Inimeste lunastuseks pole jumalatel mingit tähtsust-lunastus tuleb saavutada enda pingutusega. Kellegi peale ei saa loota ega toetuda, siin vastandatakse budismi selgelt kristlusega. Ümbersünnib see seisund, mis oli enne surma.
inimesi seal istuma oma positsioonil on rohkem raha ja võim kui soov viia Eesti rahvast edasi. Selle tõestuseks on poliitikute kõrged palgad ja rohke töökohtade (rohkelt nõunike positsioone) loomine riigisektorisse, mida tegelikult ei vajata. Platoni ideeõpetuse järgi on ideed muutumatud. Erinevalt meie meelelisest maailmast, kus me näiteks mäletame noort inimest kaunina ning nüüd tundub ta selle olevat minetanud. Meelelises maailmas kogeme pidevat muutumist. Ideid aga ei saa hävitada, ega juurde tekitada. Need on midagi püsivat. Ma saan aru ideest nii, et kui ma hakkan riideeset disainima, olgu selleks siis antud näites kleit, siis on mul olema kleidi idee ning ma proovin oma disainiga luua sellele ideele võimalikult lähedase reaalse kleidi. See kleit ei saa kunagi olema ideaalses vastavuses minu kleidiideega kuid ta saab olla ülimalt ligilähedane. Ehk teisisõnu, see kleit jäljendab minu kleidiideed. 4
lüüdia kaeblik, õrn, intiimne. 13. Iseloomusta alljärgnevate filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Pythagoras Muusika helid ja kosmos alluvad samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailma korraldust. Esimene helisüsteemide matemaatiliste suhete fikseerija. Platon Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ``uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused. Aristoxenes Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Varakristlik muusika liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus. psalmoodia Gregoriuse laulutüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine.
saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad.
Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad
• Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles) • Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt • On olemas kas ideede riigis või pärsielt • Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade
mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab esindada nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikust üldistatult, tungida maailma nähtuste varjatud olemusse. Ta on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mõtlemine on tüüpiliselt inimlik nähtus, kuid mõtlemise algvorme evivad ka loomad. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole see on eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Inimese mõtlemisel on rida parameetreid, mille alusel ühe inimese mõtlemise omadused erinevad teistest ja aitavad paremini või halvemini probleeme lahendada. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: - Iseseisvus, - Kriitilisus, - Sügavus, - Paindlikkus, - Juurdlevus. Kõik need omadused on arengus muutuvad ja hästi mõõdetavad. Seetõttu on näiteks
tajub T või fikseerib. T võib olla inimene või tehnoseade, näiteks kaamera või mikrofon. T tajumus S-ist on S1. See on taju dimensioon. Gerbneri (modifitseeritud) mudel S ja S1 suhe on valiku tulemus, sest T ei suuda S-i kogu selle keerukuses peegeldada. Kui T on masin, siis määrab valikuvõimaluse ja tulemuse seadme tehniline võimsus. Kui T on inimene, on lugu keerukam. Inimtaju on psühholoogiline protsess, mis seisneb esemete või nähtuste meelelises tervikpeegelduses. See ühendab ja korrastab aistinguid tajukujundiks. Niisiis ei ole taju lihtne ärritajate vastuvõtt, vaid nõupidamine, milles välised ärritajad viiakse vastavusse juba olemasoleva käsitlusega. Kui see õnnestub, tekib tajukujund, millele antakse tähendus. Vertikaalses dimensioonis muutub S1 sõnumiks VS. Sündmust edastav sõnum jaguneb kaheks: vormiks (V) ja sisuks (S). Sisu saab edasi anda mitmes vormis. On terve hulk
rikkuses. saada samamoodi. Me räägime siiski ühest ja samast * Meeled mitte ainult ei lammuta, nad eksitavad ka. asjast. Kk on ühine, mida jagame. Mõtleme kahele probleemile. Ühelt poolt kuidas 3. Infotöötluse tulemuste "tõlkimisel" ühest süsteemist kaosest kujuneb korrapärane ja stabiilne maailm, nagu (keelest) teise tekib uudne info, sest seotakse olemuselt ta meid tundub ümbritsevat? Mina ei asu meelelises erinevad asjad. Teisisõnu: tulemus ei ole kummagi kaoses, kuidas me saime maailma, kus me oleme? allika moodi. Meil on 2 mehhanismi, mis töötlevad Psüühiline nähtus pole meelelises kaoses. Meie NS sama asja kohta infot, siis tõlkimisel ühest infost teise jaoks pole ta selline. muutub see informatsioon. Same tulemuse, mis pole Teiselt poolt, nagu ka keskkonnateooriast nägime, kummagi allika moodi
Üha selgemini kehtivusele pääsev teleoloogiline printsiip ideedeõpetuses aitas ka metafüüsiliselt tasandada reed kahe maailma vastuolus, mis viimaks just eetikas soodsa aluse senisest positiivsemale elukäsitlusele loob. Nii rangelt kui ta ka ei piitsuta meeleliste 8 naudingute ja lõbude propageerimist inimelu peamise eesmärgina, möönab ta ometi, et headuse idee võib realiseeruda ka meelelises ning esemelises maailmas. Rõõm kõigest kaunist, teadmised ja oskused, mis võimaldasid luua midagi ilusat, mõõdukuses ning otstarbekohasuses kujundatud inimese elu ise – kõiges seesuguses hakkas koitma midagi, mis meenutas paratamatult kõige kõrgema headuse idee enese realiseerimise eelastmeid. Eriti dialoogis “Symposion” leiab taoline avar suhtumine haarava väljenduse, mis kajastub isegi muidu rangelt askeetilises vaimus kirjutatud dialoogis “Philebos”.
* Erinevatele füüsikalistele muutustele vastavad närvisüsteemis ühesuguse bioloogilise olemusega närviimpulsid. Erinevad sündmused on kõik ühes keeles. Närviimpulss on elektrokeemiline. Neid on vähe ning annavad võimaluse kogeda maailma kogu tema rikkuses. * Meeled mitte ainult ei lammuta, nad eksitavad ka. Mõtleme kahele probleemile. Ühelt poolt kuidas kaosest kujuneb korrapärane ja stabiilne maailm, nagu ta meid tundub ümbritsevat? Mina ei asu meelelises kaoses, kuidas me saime maailma, kus me oleme? Psüühiline nähtus pole meelelises kaoses. Meie NS jaoks pole ta selline. Teiselt poolt, nagu ka keskkonnateooriast nägime, kuidas me teame maailmast, millele meil meeli pole? Eriti mittemõjuv keskkond? Meil on organid, mis aitavad mittemeeleorganitel näha. Kuidas saada meeleline infotöötluse asjadega üle mittemeelelisest. Keel on meeleline nähtus. Teadmiste
(umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt tunnetamatut, tõeliselt olemasolevat ideede maailma, mida suudab vaid hinge mõistuslik osa näha. Seesugune lihtsustatud protsess saab osaks vaid jumalatele. Teised hinged näevad ideede ilma vaid osaliselt, sest ratsud perutavad ja tõmbavad kaarikut allapoole. Mõni hing ei näe üldse mitte midagi, sest ratsudel murduvad perutamise käigus tiivad. Nüüd kui hing meelelises maailmas kehastub, sõltub tema roll ja amet sellest, kui palju ta nägi ideede ilma. See, kes kõige rohkem suutis näha, kuni kõige vähem näinud inimeseni: 1) filosoof 2) valitseja, sõjakas ja valitsemisvõimeline inimene 3) riigimees, tootja, peremees 4) hoolas kehaliste harjutuste tegija e. askeet või ravija 5) ettekuulutaja või see kes pühendatud saladustesse (prohvetid ja maagid) 6) poeet, näitleja jms. (P
meeleelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste,kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. MÕTLEMINE Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud,loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel.Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete,nähtuste ja omandustega,mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole,s.o eemalolevalt.Selle võimaluse annab meile mõtlemine. KEEL JA KÕNE Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem,mis põhineb keelemärkide kasutamisel.Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele. TAHE Tahe on teadlik eneseregulatsioon,mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus.Tahe on
Platoni õpetuses ei ole meeleliste asjade maailm ,,ideede" maailmast ära lõigatud:nende vahel on teatud suhe.Ta enda väljenduse järgi"saavad asjad ideedest osa".Tõeliselt oleva olemise maailmale ehk ,,ideede" maailmale ei ole Platonil vastandatud meeleliste asjade,vaid mitteolemise maailm.Mis on siis ,,mitteolemine"? Platoni seletuse kohaselt on ,,mitteolemine" ,,mateeria".Ent selle all ei mõtle Platon hoopiski asjade ainelist alust ehk aubstantsi.Platoni ,,mateeria" on meelelises maailmas eksisteerivate asjade hulga piiritu alus ja ruumiline eraldatuse tingimus.Müüdi kujundite kaudu iseloomustab Platon mateeriat kui kõige ,,amme",kui isasuguse sünni ja tekke ,,ämmaemandat". Ent ,,ideed" ja ,,mateeria",teiste sõnadega ,,olemise" ning ,,mitteolemise" valdkonnad ei ole Platonil vastandatud võrdõiguslike ja võrdjõuliste alustena.Kuna ,,ideed" kujutavad endast tõeliselt olevat olemist,mateeria aga mitteolemist,siis ,,ideede" puudumisel poleks Platoni
pealesunnituma iseloomuga. Kujutlusvõime ebatavaliselt väljaarenenud näiteks on EIDETISM. Selle võimega inimestel tekivad eideetilised kujundid, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad, kuid ei tule aistingute andmetest vahetult, vaid tuginevad mälule. MÕTLEMINE on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstrakne tunnetamine mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole. INTUITSIOON rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Mõtlemisprotsess käivitud tüüpiliselt siis, kui on tekkinud PROBLEEMSITUATSIOON. Mingile probleemile lahenduse leidmine on tavaliselt teatud tüüpi OTSINGUPROTSESS, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimallike lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim.
armastuse ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega eesmärgiks on universaalne harmoonia Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest iga inimene on kordumatu indiviid ideaal oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine armastus on selle tulemus ja tingimus armastus seob kogu loodust ja inimkonda Schlegel ainult läbi armastuse ja sellest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses armastuse privatiseerumine, seadmine kõrgemale ühiskonnast ja riigist riik peab toetuma armastusele Sõprus Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest sõprus hoiab linnriike koos sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta sõprus iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid sõprus eeldab: Vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist Ühistegevust kolm sõpruse tüüpi
järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil) ning kodanikud võivad ise end valitseda ega pea enda üle ametisse seadma ühte valitsejat. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Ideaaliks saab oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Schlegel: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt riik ise peab samuti ideaalis toetuma armastusele, mis aga tähendab lõppkokkuvõttes riigi kui sunnimehhanismi kadumist. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on ''ordinata dilectio''(korrastatud armastus). Armasta ja tee, mida tahad. Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal. Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata. Sellest olenedes ehitab üles ka riigi käsitluse. Tõe otsimise tee See on tee meelelises välismaailmas inimvaimu sisemaailma ja sealt edasi südamesse: Jumala kui tõe aluspõhja juurde. Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip- Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita. Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis siesab sõltumatuna meie tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. Jumalik substants koosneb kolmest isiksusest. Maailm on loodud eimillestki
tuginevad mälule (noorte, eriti koolieelikute, seas tavaliselt) abstraktset materjali on raskem mäletada kui konkreetset MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada) vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon
6) Herder ja romantikud (Novalis ja Schegel) armastusest Romantism: armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip, suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõutakse selle asendamist ,,loomuliku" ehk armastusel põhineva kogukonnaga. Schegel ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Herder iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. SÕPRUS 1) Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest - Sõprus hoiab linnriike koos - Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid
Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused peegeldavad asjade ja nähtuste paljusid väikseid omadusi vorme, värve, lõhnu siis sõnaline mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip.
Platon (427 347) ,,Pidusöök". Kerge lugeda, väga poeetiline. Indrek Meos ,,Antiikfilosoofia" tuleb leida üles õpetus ideaalsest riigist millised seisused selles riigis on (kolm), nende ülesanded perekond ja abielu. Õpetus ideedest Platoni arvates on olemas meeltega tajutav maailm ehk meeleline maailm. See mida saame nähe, katsuda jne , kuid see pole veel kõik. Tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas toimub aga pidev muutumine - tekkimine, hävimine. Meeleline maailm on mittetõeline olemine. Tõeline on tema arvates ideede maailm. Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima. Just tänu sellele, et idee kehastub, on vaja .. igal inimesel on oma idee. Ideede maailm on tunnetamatu ja selgitab seda koopamüüdiga. Asjad ja inimesed on oma
Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused peegeldavad asjade ja nähtuste paljusid väikseid omadusi- vorme, värve, lõhnu- siis sõnaline mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip.
seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist, riik peab seda aktsepteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt peab riik samuti toetuma armastusele, seega sundmehhanismi kadumine. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus tähistab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos.
Inimese põhiolemus on tema keha. Meeled, aistingud meie olemasolu, see on filosoofia eelduseks vms. Usu suhtes kriitiline, aga leiab et kui inimesed lõpuks hakkaks uskuma Jumalasse, siis usuks iseendasse ja kaoks kurjus. Keskendumine ka kehale, aistingutele, mitte ainult hingele (usk), siis tekiks ideaalne ühiskond. Platoni arvates tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas vaid see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas kogeme me aga pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Surm on paratamatu. Maises meelelises maailmas pole midagi püsivat, mistõttu ei saa see olla tõeline maailm. Tõeline on aga ideede maailm. Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada, neid ei teki juurde. Maja võib tulekahjus hävida, ent idee majast ei kao sellega kuhugi. Iidee aga kehastub asjades ja olendites. Inimene elab justkui koopas, nähes seinal ainult varje, mille tekitab koopasuust tulev valgus
- Suurem sissetulek - Nad saavad tööga paremini hakkama - On tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega • (Margit Sutrop) - teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil - Õnne mõiste võtab kokku kõik selle, mis on inimeste meelest ihaldusväärne ja väärtuslik - Antiikfilosoofid uurisid asjatult, kas ülim õnn seisneb rikkuses, meelelises naudingus või mõtisklemises …. Õnnelikkus ...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka. - Laiemas tähenduses on õnnelikkus elukvaliteedi ja heaolu sünonüüm. - Veenhoveni (2004) väitel defineeris õnnelikkust kui valu ja meeldivuse summat (“the sum of the pleasure and pain”) Jeremy Bentham (1789). - Uuringutest on selgunud, et abielus inimesed on õnnelikumad, eluga rohkem rahul ning
tunnete kooskõla. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine Armastus: selle tulemus ja tingimus 8 · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud
põimuvad augustiinlike vastu · 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest · Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine) o Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese vastus · Nikomachose eetika:
Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine. Kujundi mõttes pööramine. INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID MÕTLEMINE Teema 10 Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski 39 sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel
Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine. Kujundi mõttes pööramine. INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID MÕTLEMINE Teema 10 Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Otsustus Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel 22 magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada"
vastavuses olevates objektides esinevate konkreetsete omaduste alus. Ideid on lõpmatu palju; on ideid kõikvõimalikest asjadest, omadustest ja suhetest. Kõige kõrgem idee on headuse idee. Tunnetuse alus on armastus ideede valdkonnas. Inimese surematu hing on ideederiigis olles näinud ideid juba enne ,,kolimist" sündivasse kehasse. Hing on kehas nagu vanglas ja seal unustab ta algul kõik ideederiigis nähtu. Kuid nähes ideede jäljendeid muutlike asjade meelelises maailmas, s.o näivas tegelikkuses, tuleb hingele meelde see, mida ta on ideedest teadnud nendega varasemate kokkupuutumiste läbi. Tõeline tunnetamine, teadmiste hankimise tee on meenutamine, anamneesis. (Hilisemas keelepruugis: anamnesise ja dialektika kasutamisega on võimalik teadmisi kujundada, kui inimesel on aprioorse teadmise potentsiaal hinges olemas.) Järelikult: õige tee tarkuse juurde on andekate inimeste filosoofiline treenimine ideede tundmaõppimisel.
Seega , mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsel e intuitsioonile. Mõtlemine Mõtlemise olemus ja funktsioonid Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud , loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks
Seega , mida rikkam on teadmiste ja kogemuste pagas, seda rohkem ruumi jääb täpsel e intuitsioonile. Mõtlemine Mõtlemise olemus ja funktsioonid Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud , loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. See on vaimse tegevuse põhimooduseid. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks
Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult Vaenulike klannide võimuvõitlus, kahjulikkus polisele (Aischylose Oresteia) läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene Platoni vastus Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie Vabariik (u. 360 e.K.) – sugulussuhted välja juurida meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Seadused – loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus Armastuse “privatiseerumine”, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist – Aristotelese vastus riik peab seda respekteerima (nt lahutuse küsimus) Nikomachose eetika: Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele
Nad rõhutavad, et iga inimene on kordumatu indiviid, kordumatu tunnete maailmaga. Ideaaliks või eesmärgiks on oma kordumatute eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tulemus ja ka tingimus. Ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi, saab inimesest inimene. Seksuaalset armastust (erost) ei heideta kõrvale, kuid seksuaalsust ei tohi samastada armastusega, vaid see on tõelise armastuse osa. (Schlegel ütleb: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses.) Sellise armastuse roll ühiskonnas: armastus taandatakse privaatsfääri. Ta on ühiskonnast lahus, seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist. See on kahe unikaalse inimese omavaheline asi. Riik ei saa neid tundeid tekitada ja ta ei tohi neid ka takistada. Riik peab inimeste otsuseid respekteerima. Respekteerimine väljendus selles, et paljudes riikides lahutus seadustati. (austatakse inimese vaba tahet).
Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: Mõtlemine ja Keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite abil. Mõtlemine toimub infotöötlusena inimpsüühikas aju vahendusel. Mõtlemine on tunnetuse ideaalne aste. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse annabki meile mõtlemine. Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid, mõtlemisvormid ning mõtlemisliigid. Mõtlemisoperatsioonid on: - analüüs
Teadvus on tunnetusvõimete kogum ja antud juhul on kaks välja toodud: aru, (otsustusvõime), meelelisus. Kui räägitakse seisunditest, siis seal, kus toimuvad muutused. Minnakse üle teisest seisundist teise. Paratamatus ei lase aga seisundi muutuseid; seega seisunditeadvus ei anna objektiivset teadmist. Seega on lisaks seisunditeadvusele on teadus üldse, mis on muutumatu struktuuriga. Teadvus on subjekt, mis loob objektiivset teadust. Meelelises on kindlad struktuurid ehk vormid, mis olid siis aeg ja ruum(meelelisuse puhtad vormid). Puhtad aru vormid ehk puhtad aru mõisted, mida tuleb eristada empiirilistest mõistetest. Seisundid on need, mis ajas ja ruumis on. Seisunditeadvusesse kuuluvad kaemusesse. Otsustustegevus jaotatakse kaheks: üks on see, mis toimub seisunditeadvuses(mõtlemine – ettekujutuste ühendamine ja lahutamine); kui ettekujutuste ühendamine-lahutamine toimub seisunditeadvuses(tajude
" Romantiline armastus · Ideaal: oma eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Ei heideta erost kõrvale, aga ei tohi samastada armastust seksuaalsusega, seksuaalsus on tõelise armastuse osa. · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Mis roll on sellisel armastusel ühiskonnas? · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine, abielule omistati hoopis teine tähendus. Varem oli see majanduslikku laadi leping, mis sidus inimesed lõplikult, see
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja
tähistatavate nähtuste konkreetsusest, mis omakord on otseses seoses sellega, kuivõrd kerge on vastavaid kujutlemi luua. Abstraktse materjali mäletamine on halvem kui konkreetse materjali mäletamine. Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o. eemalolevalt. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei pea olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvat ning vajadustest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi, tingimusi, seoseid.
annaabi.ee 
