Platon (2)

PLATON
Essee
Annika Vesselov
12c
Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne – Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain...
Platoni elust:
Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof . Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil – Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kui ta tagasi pöördus, rajas ta rajas kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida- Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".
Teosed:
Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Neist on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne’’ ja 13 kirja. Enamasti on teoste peategelaseks Sokrates , kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesidki just tema õpetajalt Sokrateselt.
Ideeõpetus:
Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed (eidos). Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine. Tavalises (meelelises) maailmas toimuvad pidevalt igasugused muutused, seal pole midagi püsivat ega jäävat. Järelikult ei moodusta meeleline maailm tõelist olemist. Tõeline oli Platoni arvates ideede maailm, sest ideed on muutumatud ja neid ei saa hävitada, nad on kogu aeg olemas ja püsivad samadena. Ideed on muutumatud.
Asjade ja ideede maailma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil. Selle kohaselt elavad inimesed nagu koopas , kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje . Asjad oleksid nagu ideede koopiad , aga koopiad pole ju kunagi täielikult identsed. Seega võib Platoni õpetuse järgi väita, et asjad on ideede mittetäielikud koopiad.
Ideede ja asjade vahe on ka see, et asad on reaalselt olemas ning neid saab käega katsuda , aga ideesid puudutada ei saa. Neid on võimalik „näha“ ainult mõistusega. Platoni järgi moodustavad ideed hoopis omaette maailma.. Kui inimese hing jumalate poolt loodi, viibis ta ideede maailmas ning nägi seal ideesid. Mõned hinged nägid vähem, mõned rohkem. Seejärel hing kehastub ning unustab kõik nähtu. Kuigi ideede maailm on ununenud, suudab inimene seda meelde tuletada. Seega ongi uute asjade teadasaamine hoopiski ununenu meeldetuletamine .
Mina sain siis nii aru: Ütleme, et on üks raamat. See asub parasjagu meelelises maailmas, aga kusagil (kohas mida meie ei näe) on olemas ka raamatu idee – kirjeldus, milline peaks üks raamat välja nägema ning mille järgi see valmistati. Aga see raamat pole päris täpselt raamatu idee koopia, sest koopia pole kunagi originaaliga identne. See võib olla ükskõik milline – suur, väike, paks, õhuke, värviline, piltidega etc. Aga ta sarnaneb raamatu ideega. Raamatud polegi ju kõik ühesugused, aga mingite kriteeriumite järgi saab neid liigitada raamatute hulka, sest nende tunnused sarnanevad raamatu ideele. Niisiis raamat on raamatu idee koopia. See raamat, mis asub meelelises maailmas polegi tegelikult tõeline. Sellepärast, et raamat võib aja jooksul hävida – aastatega loetakse see kapsaks ja siis ei näe see välja enam selline nagu alguses. Lõpuks võidakse see üldse ära põletada – järelikult raamat võib hävida. Raamatu idee seevastu ei kao kunagi, ta võib selles raamatus peegelduda. Vahe ongi see, et raamat pole tõeline, sest ta muutub, aga raamatu idee on tõeline, sest ideed on jäävad.
Täiusliku riigi teooria:
Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Seepärast arvaski ta, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista headuse ideed. See oli aga jõukohane ainult filosoofidele, kes pididki tema õpetuse järgi riiki valitsema .
Riigis peaks olema kolm seisust : valitsejad , sõjamehed ja käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna . Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi – aga neid on palju – kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord , mida me just kirjeldasime."
Mina arvan, et kui näiteks Eestis oleks selline riigikord, siis tegelikult poleks see nii ideaalne ühti. Meil oleks riik, kus kõik idee järgi peaksid ennast hästi tundma, aga see kõik oleks siiski vaid näiline. Ikkagi oleksid ju ühed võrdsemad kui teised. Filosoofid oleksid tähtsamad ja tavalised inimesed oleksid alluvad , mitte vabad. Neil poleks õigus üldse riigi asjadesse sekkuda, nad peaksid käske täitma nagu orjad . Kuidas lihtinimesed saaksid siis õnnelikud olla? Võiks ju loota , et need filosoofid, kes riiki juhiksid, oleksid kõik väga targad, üllad ja rahva ning riigi heaolu nimel väljas, aga see oleks inimeste loomust arvesse võttes suht utoopiline , sest kui inimesel ikka palju võimu oleks, hakkaks ta seda siiski rohkemal või vähemal määral kuritarvitama. Need filosoofid oleksid ju siis diktaatorid. Tegelikkuses pole vist mingi valemiga võimalik sellist riigikorda saavutada ja minu arvates polekski see täiuslik. Demokraatia ei ole samuti täiuslik, aga siiamaani pole keegi midagi paremat leiutanud...
Kasutatud kirjandus:
Filosoofia põhiprobleemid I. Meos .
Eesti Entsüklopeedia 7.
Platon teosed I .
http://www.hot.ee/indrme/platon.ht m