Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled ja aisting (0)

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks  Meeled ja aisting  Autor: R. Lugeda: Gleitmani õpik, 4.peatükk  1. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, 
empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud 
sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). 
Inimene kui passiivne tajuja - Inimene sünnib puhta lehena ning kogemused 
saadakse läbi tajuliste kogemuste.
Inimene kui aktiivne tajuja - sündides juba on raamistikud, kategooriad - ruum, aeg, 
koht jne… 2. Mis on psühhofüüsika?  1. Psühholoogia osa, mis uurib aistingu ja ärrituse vahekorda
2. taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensorite kogemustega (me püüame mõista, kuidas on seotud maailm, mis on
päris, ja maailm, mida me tajume. 3. Kirjelda sensoorse töötluse absoluutne läve (alumine, ülemine) ja 
eristusläve mõisteid. 
Absoluutne lävi - stiimuli minimaalne intensiivus, mida inimene suudab avastada
Eristuslävi - antud stiimuli selline minimaalne muutus, mida inimene suudab 
avastada 4. Milles seisneb signaalide avastamise meetod ja selle tähtsus 
psühholoogias? 
Teooria, mis ütleb, et stiimuli tajumine või mittetajumine on tegelikult hoopis hinnang 
selle kohta, kas hetkeline sensoorne kogemus on tingitud üksnes taustamürast või 
taustamürast koos signaaliga.
Nende läbi on võimalik uurida inimese tundlikkust signaali ärritaja suhtes 5. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? 
Transduktsiooniks nimetatakse protsessi, mille käigus füüsikaline stiimul 
(väliskeskkonnast tulev signaal) muudetakse närvisignaaliks. 6. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse
modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria!
Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku 
erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud; see teooria kehtib vähestel juhtudel (nt 
valu)


Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates 
närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt
7. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kinesteesia, tasakaalumeel, nahameeled, 
haistmine, maitsmine, kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides 
(nagu seminaris etteantud tabelis):  a. Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) 
b. Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht 
c. Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? 
d. Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine 
e. transduktsioon e. tekib aisting – füüsikaline stiimul muutub 
närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised 
vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? 
e. Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast 
lähtuvalt – kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja 
sagedusteooria)  Kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad
aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest Tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt 
tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle 
liikumisest. Nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse 
kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate 
aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna 
ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele. 
Kindlat tüüpi lõhnaained seonduvad kergemini kindlat tüüpi retseptoritega Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim 
maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad 
struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad 
maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide 
maitsetekitajatega. Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni 
jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse 
reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. 
Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad 
esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, 
kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte.


8. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks see ilmneb kõikides 
sensoorsetes süsteemides? 
sensoorne adaptatsioon- protsess,Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri 
suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest. 
Tonotoopiline kaart - rakud, mis asuvad auditoorses korteksis üksteise lähedal, 
reageerivad sarnastele helisagedustele. mille käigus tundlikkus stiimuli vastu 
väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul (nt vaadates pingsalt 
musta täppi, millel on hall vine ümber = mõne aja pärast hall vine kaob) 9. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise 
kohta? 
väravakontrolli teooria- teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks
läbima närviraku “värava” ning notsitseptorite (nahas olevad retseptorid, mis 
vastutavad valuaistingu eest; reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja 
äärmuslikele temperatuuridele; neid on 2 tüüpi) signaale pärssivad närvirakud on 
võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 10. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus – milles seisneb aju tonotoopiline 
kaart? 
Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis 
aitab eristada nt klarnetit oboest. Tonotoopiline kaart - rakud, mis asuvad 
auditoorses korteksis üksteise lähedal, reageerivad sarnastele helisagedustele. 11. Silma ehitus ja erinevate osade osatähtsus nägemisaistingu tekkes (lääts, 
pupill, vikerkest, võrkkest jm.) – mis rolli mängivad silma erinevad osad 
valguse koondamises? 
Sarvkest: läbipaistev, katab silma. Murrab e. fokuseerib läbivat kiirt.
Võrkkest: valgustundlikke rakke sisaldav õhuke rakukiht. Sarvkesta rakud ehk 
fotoretseptorid alustavad transduktsiooni
Lääts: läbipaistev ovaalne struktuur, mille pind murrab ja fokuseerib kiired veelgi 
kitsamaks kiireks. Kinnitub lihastele, mis muudavad läätse kuju
Iiris: tsirkulaarne lihas, mis ümbritseb pupilli ja kontrollib silma siseneva valguse 
hulka. Sisaldab pigmenti, mis annab silmale iseloomuliku värvuse.
Pupill: ümmargune ava silmas, mis laseb valguskiiri läbi. Silma võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mille abil tajutakse valgust. Vikerkest e 
iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb 
silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise v 
kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab.Imetaja silmas 
fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust.


12. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud 
fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid? 
Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas 
nägemiseks, kolvikesed, mis on värvusaistingute tekkeks. Fotoretseptorid on 
valgustundlikud valgud , mis paljudes organismides osalevad valguse aistimises ja 
valgusele reageerimises.
Fotoretseptorid koosnevad tavaliselt valgupoolest ning mittevalgulisest 
fotopigmendist, mis reageerib valgusele fotoisomerisatsiooni või fotoreduktsiooniga , 
käivitades retseptorivalgu muutuse, mis vallandab signaaliülekande . Iga 
fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi, mis võimaldab valgusenergia 
transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid. 13. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne 
pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) 
Sensoorsetele süsteemidele on iseoomulik tundlikkus erinevuste suhtes.
Heleduskontrast- kontrastalade kaugus teineteisest.
Serva võimendamine- ühtlase heledustugevusega ribad, mille puhul servad näivad 
olevat heledamad või tumedamad sõltuvalt kõrvalasuva riba heledusest.
Lateraalne pidurdus- nägemissusteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus 
aktiivsus ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkude aktiivsust.
Vahetu naabruse toime värvitajule avaldub ka nn. lateraalse pidurduse fenomenina, 
mis lihtkeelselt ja -meelselt väljendub kunstiõpetuse algtões "tume helestab ja hele 
tumestab" ehk tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui 
heledal taustal olev.  14. Milles seisneb värvuste trikromaatiline nägemine?
Trikromaatiline värvuste nägemine - põhimõte, mis on inimese värvuste nägemise 
aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on 
maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes.   15. Millised on värvuse kolm mõõdet (värvitoon, heledus ja küllastus) 
Värvitoon on omadus, mis eristab sinist rohelisest, rohelist punasest, punast 
sinisest jne. Erinevad üksteisest lainepikkuse poolest.
Antud omadus on ühine näiteks heleoranžil, keskmiselt heledal oranžil ja 
tumeoranžil. See dimensioon on lähedalt seotud sellega, kuidas me igapäevaelus 
kasutame sõna värvus.
Heledus on värvuse mõõde, mis eristab musta (madal heledus) valgest (kõrge 
heledus) ja nende vahele jäävaid erinevaid halli varjundeid. Must, valge ja kõik hallid 
on akromaatilised värvused: neil ei ole värvitooni. Kuid heledus on ka kromaatilistele 
värvustele (lilla, punane, kollane jne) omane tunnus . Niis on ultramariinsinine 
tumedam (st sellel on madalam heledus) kui taevasinine, täpselt nagu süsihall on 
tumedam kui pärlhall.


Küllastus on värvuse "puhtus" ehk kuivõrd on värvus akromaatilise (ilma 
värvitoonideta) asemel kromaatiline (lilla, punane, kollane). Mida rohkem halli (või 
musta või valget) on värvusesse segatud, seda vähem küllastunud see värvus on. 16. Mille kohta annab informatsiooni värvuskontrast ja negatiivne järelkujutis? 
Milles seisneb värvuste vastandprotsessi teooria (täiendvärvused)?
Värvuskontrast - tajutav värvus on kahel objektil erinev; sinise taustaga ruut tundub
kollakas, kollaka taustaga ruut sinakas. Tõestus, kuidas värvused kipuvad 
naaberpiirkondades enda vastandeid ärgitama.
Kui neid rakke ärritada, reageerivad nad ühele paari värvidest; kui pidurdada, siis 
reageerivad nad vastandvärvile.
sinine - kollane, punane - roheline, must - valge
Negatiivne järelkujutis - Ühte objekti vaadates pikemat aega, ilmub hiljem tema 
järelkujutis õigetes värvides valgele pinnale. 17. Millised on erinevad erinevate meelte kahjustused, mis mõjutavad aistingu 
teket ja kulgu? 
» kuulmismeel - kurtus, kuulmislangus: pärilik, vanus, keskkonnast tingitud
» haistmismeel- lõhnataju kadumine ehk anosmia
» maitsmismeel- nohu, suitsetamine, vanus, kõrvaoperatsioon
» nahameel- inimesed, kes ei tunne valu
» nägemine- värvipimedus: geneetiline, lühi- ja kaugnägelikkus, täispime, 
kanapimedus, nägemisväli on osaliselt piiratud (nt migreen) 18. Milline on tunnuste tuvastajate roll vormide tajumisel? Kuidas on seotud 
sellega võrkkestarakkude retseptiivväli? Nägemissüsteemi rakkudel on oma eelistatud sihtmärk, teatud tüüpi stiimul, mis 
kutsub esile selle raku erutumise. Seega võime mõelda neist kui tuvastajatest, 
millest igaüks on häälestastud oma sihtmärkide kogumile. tunnuste tuvastajad - võrkkestas v ajus asuvad neuronid, mis reageerivad stiimuli 
spetsiifilistele omadustele, nagu liikumine, orientatsioon jne Retseptiivväli - võrkkestaärrituse muster, mis kõige tõhusamalt kutsub esile 
konkreetse nägemissüsteemi raku erutuse; mõne raku puhul määrab selle mustri 
lihtsalt ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on kõige tõhusamal sisendil mingi 
kindel kuju, värvus v liikumissuund. Nägemissüsteem sisaldab rakke, mis toimivad tunnuste tuvastajatena ehk siis 
reageerivad stiimuli omadustele, nt liikumine, orientatsioon. Oma kindel eesmärk, 
mis kutsub esile raku erutumise.Vormide tajumine algab joontunnuse tuvastamisest.. Retseptiivväli on võrkesta muster, mis kutsub esile konkreetse raku erutuse. Mõne 
puhul määrab ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on on oluline kindel kuju , 
värvus v liikumissuund - selle puhul tehakse kindlaks, milline rakk ärritub.


Vastused:  ● Gleitmani õpik, 4.peatükk (lk 159-215)
● https://quizlet.com/326020117/tunnetuspsuhholoogia-kt-flash-cards/