Tehnoloogili Sotsiaalne ne keskkond keskkond Joonis 1 Ettevõtluskeskkonna jagunemise maatriks (autori joonis) Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja veel üksikisikuid ning ka nende tegevusi. Poliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. Majanduskeskkonda moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus,
VIITAMINE VALDKONNA TÄTSAMATELE UURIJATELE JA TEOORIATELE: 1. Erisoodustused näited ja kommentaarid Toomas Villems 2005 2. Maksundus Paul Tammert 2005 3. Maksu ja Tolliamet 4. Raamatupidamis- ja maksundusinfoportaal 5. Erisoodustus Ranno Tingas ja Marko Saag 2006 6. Maksumenetlus Aivar Pilv 2006 7. Raamatupidamisuudised ( RUP) 8. Riigi Teataja Maksukorralduse seadus 2011 9. Äripäev Raamatupidaja.ee Riigikogu võttis vastu olulised maksuseadused 10. Eesti maksuseaduste kommentaarid Lesse Lehis 2018 UURIMISARUANDE PÕHILISEMATE PEATÜKKIDE TUTVUSTUS Eesti maksuseadused firma autodele Peatükis käsitletakse seadust, mis moodi tohib 100% firma autot maksustada ja mis sellega kaasneb kui ei käituta vastavalt seadustele Ettevõttes 100% töö autode kajastamine Kirjeldatakse, mis moodi ettevõtte kajastab firma autosid. Töötajate transpordi seadus Käsitletakse seadusi mis vastavad sellele peatükile
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1
piirkondlik paiknemine. Enamik salongi kliente on naised, kuid juuksuris käivad ka mehed nind lapsed. Lisaks sellele külastavad ilusalonge pigem noored ning keskkeas naised. Poliitiline keskkond Salong jälgib Eesti seaduseid ning Euroopa Liidu regulatsiooni. Eestis kehtivad seadused piiritlevad ära mida ettevõtted tohivad ning midagi ei tohi. Lisaks sellel on kindlad nõuded Euroopa Liidus, mis kehtivad kosmeetikale ja ilutegijatele. Mõju avaldavad kindlasti maksuseadused, töökeskkonna ja ohutuse nõuded, rahvatervise seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, tarbjakaitseseadus, biotsiidiseadus, kemikaaliseadus, terviseametijuhend. Tehnoloogiline keskkond- Tehnoloogilised muutused mõjutavad salongi mitmeti. Näiteks infotehnoloogia areng pakub ilusalongidele erinevaid turundamise võimalusi. Samas Iluteenuste tehnoloogiline areng pakub klientidele rohkem valikud ning võimalusi ja tänu sellele suureneb tootlikus
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö..................
Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või
korral RMPS, Juhatus, Juhatus, damine omaniku soovi tekkepõhine tekkepõhine järgi Lõpetamine Omaniku otsus Osanike otsus Üldkoosoleku või surm otsus 10.1.13 Mai Takkis 12 Raamatupidamise korraldamine Seadusandlus Raamatupidamise Seadus (RPS)Vastu võetud 20. novembril 2002.a. Jõustus 1. Jaanuarist 2003.a. (Eelmine oli vastu võetud 8. Juunil 1994.a.) Maksuseadused Asutuse põhimäärus 10.1.13 Mai Takkis 13 Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002.a. Seaduse eesmärk on: Õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast 10.1.13 Mai Takkis 14
ETTEVÕTLUS 1. Täida lüngad! Ettevõtte sünonüümid Eestis on näiteks 1.organisatsioon ja 2.firma. Ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse tunnused on juhtimine,3. raamatupidamine, 4.varade lahusus ja 5.bilanss. Äritegevust reguleerivad riigis mitmed seadused, millest olulisemad on 6.äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus ja mitmed maksuseadused. Ettevõtjal on äris osalemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Kui inimene tegutseb oma nimel, siis teda nimetatakse juriidilises keeles 7. FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. ja 9.Võimaldab reguleerida maksukoormust Eestis saab luua nelja liiki äriühinguid:10. täisühing, 11.osaühing, 12.usaldusühing ja 13.aktsiaselts.
5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks
turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Selleks et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tulebki riigil majandusse sekkuda. Riik ja turumajandus Majandusse sekkumisel on riigil mitmeid vahendeid. Kõige rohkem kasutatakse turu reguleerimist õigusaktide seaduste ja määrustega. Olulisimad seadused on maksuseadused, mis on maksu- ja hinnapoliitika tuum. Teine riigipoolne majanduse mõjutamise vahend on teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine. Lisaks majandustegevuse reglementeerimisele on riigil veel üks eriline ülesanne aidata leevendada turumajanduse puudusi. Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist.
planeerima) Juriidilis-õiguslikud mõjurid * Tarbijakaitseseaduse d Looduskaitseseaduse d Maksuseadused Reklaamiseadused Tollimaksud Tehnoloogilised Majanduslikud mõjurid mõjurid Ettevõ * toodete kiire * Majandustsükli faas vananemine
Edukad on need, kes muutusi ette näevad või neid vähemalt varakult märkavad ja neile reageerivad. Kui oma tegevust muudetakse alles siis, kui enam muud üle ei jää, on sageli juba hilja. Toon tabelina makrokeskkonna, mis käsitleb kõige üldisemaid, kogu majandust ja ka ühiskonda laiemalt. Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne Tehnoloogiline keskkond keskkond · Maksuseadused · SKP · Elanike · Uued muutumine arvukuse tehnoloogiad · Keskkonnakaits muutumine e regulatsioonid · Inflatsioon · Patendikaitse · Sündivus
t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga.
Ebapiisav turu-uuring Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas Liialt vähene otse suhtlus klientidega Vale hinnapoliitika Liiga odav/algeline kodulehe disain E-Kaubamaja raske kasutatavus Pikk ostu kuni kauba kättesaamise periood Seaduste mittetundmine Väljastpoolt EL’i tulevate kaupade puhul Tollid Autoriõigusseaduste tundmine Tegevusluba, müügiluba Kaubandusseadus Maksuseadused (KM, Tulumaks, Sots. Maks, töötuskindlustus maks jne Andmete kättesaadavus (registrikood, aadress) Juriidilise isiku kohustused (nt aruanded) Häkkerite rünnak Klientide isikuandmete vargus (aadressid, pangaandmed sh krediitkaardi) E-Kaubamaja töö halvamine seda kahjustades, üle koormates, struktuuri lõhkumine jne Andmete muutmine Lehe blokeerimine Firmale strateegiliste andmete vargus
õiguses sätestatud või ühiskonna enamuses vajaduses lähtuva väärtushinnangutel põhineva aktsepteeritud käitumise kuuluva käitumisreegli ehk kohustuse rikkumine, siin kehtib põhimõte, et kohustused ja vastutus moodustavad ühe terviku. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid ( juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses
kehtestatud reeglitele ja headele tavadele. Lihtne arvutus näitab, et iga ettevõtja, vaatamata tegevusalale, peab tagama tegevuse vastavuse enam kui seitsmekümne erineva õigusakti nõuetele, mis kehtestavad üldnõuded igale ettevõtjale sõltumata tegevusalast. (Äriseadustik, töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ning selle alusel välja antud enam kui kakskümmend õigusakti, raamatupidamise seadus, maksuseadused jt.) Lisaks peavad ettevõtja poolt olema järgitud õigusaktid, mis kehtestavad erinõuded konkreetsele tegevusvaldkonnale, valdkonnale laienevad kohustuslikud standardid ja tegevusvaldkonnas kehtivad head tavad. Kõik see on kokku võetud äriseadustikus sisalduva sättega, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahjuks tuleb tõdeda, et paljudel juhtudel jääb ettevõtjale
· Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist · Aktsiis · käibemaks 12. Millele kulub riigieelarve raha? Kes seda otsustab? Riigieelarve kulub haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma). 13. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? · Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud. · Majanduslikult mitteaktiivsed rahvastik: Lapsed, vanurid, kodused. ; heitunud. 14. Tööpuudus. Töötus. Mis see on? Kuidas tekib? Kuidas jaguneb?
suurenemisel tuleb pinda lihtsalt juurde rentida. Oluline on kulude ja tulude järjepidev jälgimine, võrdlus eelarvega, trendidega, oluliste seoste analüüs. Informatsioon peab olema seostatud, võrreldav. Analüüs aitab: · Saada ülevaadet · Avastada ,,peidetud reserve" · Ennustada tõenäolisi arenguid Maksude arvestus Reguleerivad EV maksukorralduse seadus, EV maksuseadused, rahvusvahelised maksulepingud, EL direktiivid Maksud liigitatakse: · Otsesed · Kaudsed · Maksed Käibemaks ( VAT ) Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse saaja ( pöördkäibemaks ) · lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed )
Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise Seadus (Vastu võetud 20. novembril 2002 ) Jõustus 1. jaanuarist 2003.a. Seaduse eesmärk on: • Õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja – aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis • Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast Maksuseadused Põhimäärus, põhikiri 2/9/2015 Mai Takkis 11 Nõuded raamatupidamisele RPS § 4 Raamatupidamiskohustuslane Säilitama on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama Maksuseadused Dokumenteerima kõiki oma Riigi poolt kehtestatud
· menetleb juhtivkomisjonina suuremat osa otseselt maaelu, põllumajanduse ja kalanduse ning maareformi valdkonda kuuluvaid seaduseelnõusid; · annab Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamusi maaelu arengu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta; · esitab muudatus- ja täiendusettepanekuid teiste valdkondade seaduseelnõudele, eriti nende sätete kohta, mis puudutavad maaelu ja põllumajandust (nt tollialased seadused, maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava
omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle; · vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju omavate mitme füüsilise isiku poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja üle. 4. Inimene kui tarbija Säästmine ja investeerimine Säästmist mõjutab: - tulude suurus; - ootused; - pankade intressimäärad; - maksuseadused. Säästmis- ja investeerimisvõimaluste puhul tuleb hinnata: - tulumäära kui suurt tulu on lootust saada - riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius
3) Õnneliku juhuse printsiip mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri). 4) Tubliduse printsiip seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks). Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www.riigiteataja.ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile. Maksusüsteem peab lähtuma ühetaolisuse põhimõttest. Kõiki ühesugustes tingimustes maksustatavaid maksumaksjaid tuleks kohelda võimalikult ühetaoliselt (sotsiaalmaks, käibemaks 0%). Maksustada tasub ainult rikkust. Kõige pealt hakati maksustama maad. Maad võib kasutada oma rikkuse kasvatamiseks. 5. MAKSUD JA RAAMATUPIDAMINE
põhjus, et õigustada isikute ebavõrdset kohtlemist või isikute, kapitali ja teenuste vaba liikumise takistamist Euroopa Liidu piires. Alles hiljuti oli võimalik Äripäeva veergudelt lugeda uudist menetluses oleva Marks & Spenceri (C 446/03) lahendi võimalike eelarveliste tagajärgede kohta Suurbritanniale. Esialgsetel hinnangutel tuleks Briti valitsusel rõivaketile tagastada ligi 30 mln naela ehk ligi 685 mln krooni. Ning seda seetõttu, et Briti maksuseadused ei luba Briti emaühingutel võtta arvesse välisriigis asuvate tütarühingute kahjumeid. Selline piirang olukorras, kus sarnast mahaarvamist lubatakse siseriiklike tütarühingute puhul, piirab kohtujuristi arvates piiriülest asutamisvabadust. Kui kohtukoosseis kinnitab kohtujuristi arvamust ja Marks & Spencer kohtus võidu saavutab, on Suurbritannial oodata samadel alustel täiendavalt kaebusi veel ligi 60 äriühingult, mis suurendaks Suurbritannia kohustust tagastada
Alguses tehti seda kõikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks. „Ameerikasse jõudis tee New Amsterdami hollandi kolonistide kaudu juba 17.sajandil alguses. Kui 1674. aastal sai New Amsterdamist inglaste ülevõtu käigus New York, säilisid ja arenesid traditsioonid edasi. Ajapikku aga muutus Inglise valitsuse sissetoodavale teele kehtestatud maksukoorem liiga rängaks ja mitmed teed puudutavad maksuseadused ajasid kolonistidel harja punaseks.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) 1773.aastal maksuseaduste tõttu tekkis suur protest, mida tuntakse kui Boston Tea Party, millekäigus visati Bostoni sadamas merre üle 340 vineerkasti, milles oli Hiinast eksporditud must tee. Seda üritust peetakse ka kaudselt Iseseisvussõja alguse põhjuseks. Ameerika on läinud ajalukku kui jäätee leiutajatena. Aastal 1904, Louisianas pakuti maailmanäituse käigus esmakordselt rahvale jääteed. („Tee“ K
II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto
protsessi lahutamatu osa. Konkreetne informatsioon, mida ettevõte muutuste analüüsiks vajab, sõltub ettevõtte tegevusalast ja arenguplaanidest ning uueneb pidevalt. Makrokeskkonna alane informatsioon on enamasti minevikku kajastav. 5 POLIITILINE MAJANDUSLIK SOTSIAALNE TEHNOLOOGILINE KESKKOND KESKKOND KESKKOND KESKKOND maksuseadused SKP muutumine elanikkonna uued tehnoloogiad arvukuse muutumine keskkonnakaitse inflatsioon sündivus patendikaitse regulatsioonid konkurentsi intressimäärad perekondade tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud
võeti vastu 06. juulil 1990. 08.06.1994 võeti vastu EV Raamatupidamise seadus, mis jõustus 01.01.1995. Kehtiv Raamatupidamise seadus võeti vastu 20. novembril 2002. aastal ja jõustus 01. jaanuaril 2003. FINANTSARVESTUSE SEOTUD NORMDOKUMENDID JA REGULEERIMINE EESTIS Raamatupidamise seadus (jõustunud 01.01.2003) RTJ (tuginevad IFRS forSME-le) IFRS (IFRSja IAS) Raamatupidamisalast tööd suunab Raamatupidamise Toimkond Muud seadused(Äriseadustik, Võlaõigusseadus, maksuseadused jne) RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND Raamatupidamise Toimkond(www.easb.ee) on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee. FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED
jja huvigruppide g pp abistamiseks. Nende mitteturuliste abinõude pareerimiseks on vaja strateegilist industriaaleesmärkide püstitamist. Teiseks ei ole kapitalism uue tehnika investeeringute osas eriti tugev olnud. Kui firmad konkurentsieelised kaotavad, on lihtsam paluda valitsuselt abi. Kolmandaks on tööstuses toimunud muudatused põhjustanud regionaalseid buume ja taandarengutsükleid. Odav tööjõud ja soodsad maksuseadused on põhjustanud industriaalse emigratsiooni regioonide ja riikide vahel. Tagajärg on nn. "roostevööndi" teke ja nappivate töökohtade eest üksteisega konkureerivad regioonid regioonid. Seega riiklikku poliitikat oleks vaja maksustiimulite selliseks muutmiseks, mis väldiks "tondilinnade" tekkimist. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Industriaalpoliitika vastu E it k väidetakse Esiteks äid t k sageli,
juhtorgani liige on mingit oma kohustust rikkunud. Kui ta seda teinud ei ole, ei saa rääkida ka tema vastutusest. Kriminaalvastutus tekib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalkorras saab seaduserikkumise eest karistada nii äriühingut, mille nimel tegu korda saadeti, kui ka juhatuse liikmeid, kes sellega tegelikult hakkama said või seda korraldasid. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid (juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile. 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis
ka otsesed konkureerivad tooted antud turul. Tulevikus näeme elatustaseme paranemist Eestis, seeläbi suureneb ka meie klientide arv. Loodame läbi toote tutvustamise leida omale uut klientuuri. Tahame tulevikus hakata AXBO äratuskella vahendama jaekaubandusettevõtetele. Maailma majnduses on madalseis, kuid arengutendetsid näitavad, et majanduse seis hakkab paranema ja seelläbi suureneb ka tarbimine. Turunduskeskkonna analüüs Makrokeskkond ehk kaugkeskkond Poliitilisi- Erinevad maksuseadused (tulumaksuseadus, käibemaksuseadus). Tööseadused - töötajate tööga seonduvad nõudmised. Majanduslike- Klientide maksevõime ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame
Valmisolek uute võimaluste ja kasvuga kaasnevateks riskideks Ettevõtet ümbritsev keskkond: Globaalne keskkond Makrokeskkond Poliitiline Majanduslik Tehnoloogiline Sotsiaalne Mikrokeskkond Konkurendid Hankijad Tarbijad Globaalkeskkond · rahvusvaheline poliitika · maailmamajanduse arengu tsüklid · globaalsed pikaajalised demograafilised trendid · maailma muutuvad innovaatilised tsüklid Poliitiline keskkond · Maksuseadused · Konkurentsiseadus · Ettevõtluse toetamisega seotud seadusandlus · Keskkonnakaitse · Töökeskkond ja ohutusnõuded · Väliskaubanduse regulatsioon · Riigihangete regulatsioon Majanduslik keskkond 1. Majanduskasv eri regioonides ja riikides 2. Olukord tööturul 3. Kapitaliturgude areng ja intressimäärad 4. Valuutakursid 5. Välisturgude hinnatase Sotsiaalne keskkond · sissetulekute jagunemine · rahvastiku vanuseline struktuur · elanike haridustase · elanik tervis
eesmärgid saavutada ja osalislt neid ka ületada. Tartu Õlletehase näol on tegemist kiiresti areneva ettevõttega, kes suudab reageerida turul toimuvate muutustega ning soovib areneda vastavalt nõudmistele ja saavutada turul üha suuremat edu. VIIDATUD ALLIKAD 1. TTÜ TK kirjalike tööde juhend http://tk.ttu.ee/109 2. EV Raamatupidamisseadus RT I 2002 3. K. Kallas. Finantsarvestuse alused, Tallinn 2002 4. Eesti Maksumaksjate Liit. Kommenteeritud maksuseadused, Tallinn 2004 16 5. EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, 2004 6. Äriseadustik, RT I, 1995 koos hilisemate täiendustega. www.easb.ee 7. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, AS Tartu Õlletehas majandusaasta aruanne 2003 8. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, ,,Firmast" www.alecoq.ee 2004 9. Olvi OY "Teated" http://www.olvi.fi 2004 Lisa 1
seadmetesse. Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Tulud suuremate sissetulekute korral on võimalik rohkem säästa Ootused kui on paremad ajad, kalduvus inimestel suurendada oma kulutusi ja vähendada sääste. Pankade intressimäärad Kõrgemad intressimäärad ergutavad säästmist. Kõrge laenu hind sunnib inimesi edasi lükkama kallite asjade ostmist. Maksuseadused riiklikud maksumäärad võivad samuti, kas sästmist soodustada või pärssida. Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve koostamine koosneb kolmest etapist: 1)Finantseesmärkide püstitamine 2)Tulude hindamine 3)Väljaminekute planeerimine Eelarve võib aidata Finantseesmärkide püstitamine- säästad kuluakte ostude jaoks: ülikooiharidus, auto, oma ettevõte
isiklikku tarbimisse mineku seisukohalt võrreldes tulla esile need erinevused, mis omavad ettevõtluse juriidilise vormi valikul suuremat tähtsust. Eesmärgiks on ka anda soovitus, millist ettevõtlusvormi on füüsilisel isikul üksi tegutsedes kasulikum isiklikuks äraelamiseks raha teenimiseks valida. Üldlevinud arvamuse kohaselt, mis arvestab nö raamatupidamisliku tulud-miinus-kulud loogika järgi aasta tulemusena puhtalt kätte jäävat raha, on maksuseadused üldiselt soodsamad osaühingu omanikele dividendide saamise võimaluse tõttu. Kui aga võrrelda FIE ja ühe osanikuga OÜ ettevõtlusest saadud tulu isiklikku tarbimisse võtmise jooksva kasutamise võimalusi ja maksustamist, siis FIE vaba raha kasutamise võimalust arvestades võib FIE-na tegutsemine soodsam olla ehk lubab sama käibe juures seadusi mitte rikkudes vabamalt ära elada. See võiks olla uurimistöö hüpoteesiks. 1
Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (väliskaubandus, kaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). PEST 3. november 2011 Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskko Maksuseadused SKP muutumine Elanike arvukuse Uued tehnoloogiad muutumine Keskkonnakaitse Inflatsioon Sündivus Patendikaitse regulatsioonid Konkurentsi Intressimäärad Perekondade Tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud
arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid. 4. Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega. Arvestuse aluseks on riiklik maksuregulatsioon. Maksuseadused kehtestavad maksuarvestuse dokumentidele suhteliselt ranged nõuded. 5. Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha võimalikult maksimaalselt seoseid, miks antud olukord on just selline. Analüüse kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks
lahjendamise tõttu tulu aktsia kohta ja tavaliselt langeb vastavalt ka aktsia hind. (14 lk 24) Vanasti oli dividendidel mõnevõrra tähtsam roll kui tänapäeval. Eriti USAs on ettevõtted hakanud dividendide kõrval üha enam kasutama aktsiate tagasiostu kui veel üht ettevõtte kasumi aktsionäridele jagamise võimalust. Aktsiate tagasiostmine võib olla ettevõtte jaoks dividendide maksmisest köitvam mitmel põhjusel: (14 lk 24) · maksuseadused käsitlevad seda mõnes riigis soodsamalt kui dividende, · aktsiate tagasiostmine võib tõsta aktsia turuhinda, meeldides seetõttu aktsiaoptsioonidega motiveeritud juhtkonnale, · tagasiostmine on paindlikum kui dividendid dividende kalduvad investorid pidama stabiilse tulu saamise vormiks, mistõttu dividendide vähendamise pärast tabab ettevõtte juhtkonda aktsionäride pahameel, aktsiate tagasiostu aga võib varieerida seda kartmata.
kõrgharidusele Lapsevanemate teadlikkuse tõstmine kutsehariduse võimalustest Tööliserialade madal tunnustamine Lõpetajate edukas rakendumine tööturul, ühiskonnas edulugude avalikustamine Poliitiline keskkond Majanduslik Sotsiaalne Tehnoloogiline keskkond keskkond keskkond Maksuseadused SKP muutumine Elanikkonna Uued tehnoloogiad arvukuse muutumine Keskkonnakaitse Inflatsioon Sündivus, Patendikaitse regulatsioonid perekondade karakteristikud Väliskaubanduse Intressimäärad Elustiilimuutused Tootlikkuse tõus reguleerimine
· S.o. teine fiskaalpoliitika vahend · Riigi kulutuste 1)suurendamine tarbimine elavneb suurem tootmismaht suurem tööjõu-nõudlus ja suurem ostujõud 2)vähendamine väiksem nõudlus ja inflatsiooniline nõudlus; võimalik suurem tööpuudus · Eesti fiskaalpolitika püüd arendada ettevõtlus- ja investeerimiskliimat; riigi minimaalsed toetused tootjatele · Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium (valmistab ette maksuseadused) · Riigikogu muudab maksuseaduseid ja valitsuse kulutusi Majanduspoliitika rakendamine I · Üks majanduspoliitiline abinõu võib ühe eesmärgi täita ja teistele kriipsu peale tõmmata (majandusprotsesside seotus) 27 Riigi sekkumine majandusse: · Depressioon e. majanduslangus (kogutoodangu langus, töötuse suur kasv)
raamatupidamisekulu arvestus & juhtimisinfoks vajalik kulu arvestus. Järelikult on kulu arvestus finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks, varustades mõlemaid koondinfoga. Kulusid kajastatakse kasumiaruande vara vähenemise või kohustuste suurenemisel. Vara vähenemine on aga seotud kasu tulevase vähenemisega ning seetõttu tuleb seda usaldusväärselt võtta. 4. Maksuarvestus Tähendab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Maksude aluseks on maksuseadused ja üheks oluliseks ettevõtte arvestusega seonduvaks on maksuseaduse nõuded algdokumentidele. 5. Finantsanalüüs/finantsaruanneteanalüüs Mis tähendab firma käesoleva momendi finantsolukorra hindamist möödunud perioodi andmete alusel.Analüüs peab andma vastuse küsimusele MIKS?. Analüüsiga tuleb välja selgitada finantsnäitajate ja nende muutuste omavahelised seosed. Finantsanalüüsi tulemused
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE
välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon esitatakse, valmistatakse ette ja analüüsitakse eelnevalt, mis ongi finantsarvestuse peamised ülesanded. Tegevus on reguleeritud riiklike õigusaktidega (äriseadustik, raamatupidamisseadus, maksuseadused). 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamise aruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks. Valdkonda reguleerivad ettevõte sisesed normatiivmaterjalid (eeskirjad,
Ehkki valitsuse tulud kujunesid oodatust 2.8% väiksemaks, laekus eelarvesüsteemi (riigi- ja kohalikud eelarved koos ravi- ja sotsiaalkindlustuse eelarvetega) Eesti Panga makromajanduse osakonna esialgsel hinnangul summasid ligikaudu 15% rohkem kui aasta algul prognoositi. See vôimaldas vastu vôtta kaks lisaeelarvet (esimese lisaeelarve kulude katteks kasutati ka 40 miljoni krooni suurust välislaenu). Möödunud aasta jooksul valmistati ette uued maksuseadused 1994. aastaks (riigieelarve seadus, käibemaksu seadus, tulumaksu seadus, maksukorralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus), mis arenenud Euroopa riikidega vôrreldes sätestavad madalama üldise maksukoormuse ning maksukorralduse neutraalsuse turujôudude suhtes. Esialgsel hinnangul ei ületanud üldine maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal
î religioon (mõjutab paljudes riikides tarbimisharjumusi) î sotsiaalne käitumine (rollide jaotus eri kultuurides, mehe ja naise roll ostuotsuses) D poliitilis-õiguslik keskkond î rahvusvaheliselt tegutsevale ettevõttele pakub kõige suuremat huvi seadusandlus, mis reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma vastuse: kuidas on reguleeritud lastele suunatud ja võrdlev reklaam,millised on reklaamipiirangud, kas reklaamil on mahulised ja ajalised piirangud. D majanduslik keskkond - majandusliku keskkonna uuringud peavad andma vastuse, millised on: î turu potentsiaal ja maht
RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a IV Maksuseadused ja rakendusaktid, määrused tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE
järgi: · majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; · varade ja arvelduste inventeerimist; · algdokumentide käivet ja säilitamist; · raamatupidamisregistrite pidamist; · kontoplaani; · koodide ja lühendite kasutamist; · vara liigitamise kriteeriume põhi -ja käibevaraks; · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; · aruannete koostamise korda. Sise-eeskirjade juurde kuuluvad täiendatud ja täpsustatud maksuseadused ja nende rakendusjuhendid. Sise-eeskirju korrigeeritakse juhul, kui tehakse muudatusi maksuseadustes ja nende rakendusjuhendites, tootmise ümberkorraldamisel, analüüsi vajadustest lähtuvalt või mõnel muul põhjusel. Raamatupidamise sise- eeskirjad, samuti muudatused siseeeskirjades kinnitatakse ettevõtte juhtkonna poolt. 4.4 Kontoplaan Majandustehingute kirjendamiseks koostab raamatupidamiskohustuslane kontode loetelu - kontoplaani, vastavalt oma ettevõtte spetsiifilistele vajadustele
Few major companies have grown to where they are today without acquiring at least a few companies along the way. Many of the Fortune 500 group of companies achieved membership in that exclusive club by relying on external growth strategies. 8. Esitage lühisoovitused makrokeskkonna strateegiliseks analüüsiks. Makrokeskkonnal on 4 liiki komponente, mille analüüsimiseks on hea kasutada PEST-analüüsimeetodit. P (political) ehk poliitilised: x Seadusandluse areng x Maksuseadused x Keskkonnakaitset puudutavad seadused x Valitsuse erilised soodustused E (economical) ehk majanduslikud: x Hind, millega on võimalik saada krediiti x Minimaalse ja keskmise töötasu määr x Pärast esmatarbekaupade ja eluaseme eest tasumist elanikkonnale jääv raha x Inimeste rahakulutamise tase x Inflatsioon x Rahvamajanduse kogutoodangu kasv S (social) ehk sotsiaalsed: x Kultuuritase (tooted, mida tavatsetakse osta)
RTJ on lühendatud variant Rahvusvahelisest Finantsaruandluse Standardist (IFRS - International Financial Reporting Standards) ning mõeldud keskmiste ja väike ettevõtete jaoks, kel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 p7). Lisaks raamatupidamisseadusele ja RTJ-le peab raamatupidamiskohustuslane järgima teisi raamatupidamisega seotud seaduseid nagu äriseadustik, maksuseadused (maksekorralduse seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest
Horisontaalse õigluse printsiibi jälgimine on suhteliselt lihtne ja enesestmõistetav kui tegemist on ühest allikast saadava tuluga (näiteks palgaga). Samas peab printsiip silmas kõiki sissetulekuid ning selle rakendamisel kerkib üles mitmeid suhteliselt keerulisi praktilisi küsimusi. Kuidas võrdsustada omavahel samasuurt tulu mida makstakse igakuiselt või näiteks kord aastas (mitmesugused honorarid)? Maksuseadused pakuvad siin riigiti erinevaid lahendeid Vertikaalne õiglus tähendab seda, et erineva sissetulekuga inimesi tuleb koormata erinevate maksudega. 87 Vertikaalse õigluse printsiip tähendab suuremate tulude kõrgemat maksustamist. Sealjuures saab seda tõlgendada nii absoluutsete maksusummade erinevusena kui ka kõrgemate maksumääradega. Ka proportsionaalse üksikisiku tulumaksu korral maksab näiteks kümme korda suurema tulu saaja
mille allkirjastamisele järgnes kuningapaari kroonimine. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglismaa ajalukku kinnistunud kui kuulsa revolutsioonina. Bill of Rights- deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuningate alamatele anti petitsiooniõigus. Kõik seadusandlikud aktid vajasid parlamendi mõlema koja kinnitust, eriti maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine. Friedrich I kroonimine Preisimaa kuningaks- Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, sai Friedrich võtta keisri võimu alt välja jääva Preisimaa krooni. Friedrich Wilhelm I majanduspoliitika, suhtumine religiooni ja tegevus militaarvaldkonnas- oli kokkuhoiu ja kitsiduse sümbol ning on ajalukku läinud
annaabi.ee 
