10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Epogosjan
Õppematerjali autor
PEST analüüs juuksuri salongi kohta ,, Mona Liisa " Väliskeskkonna mõjurite analüüs Mona Liisa Juuksurisalong alustas tegevust 2008. aastal. Asub Paides, Põllu 2. Pakub kvaliteetset juuksuriteenust ja hubast keskkonda inimestele, kes hoolivad oma välimusest ja professionaalsest teenindusest. Salongi eesmärgiks on pakkuda klientidele parimaid lahendusi arvestades nende isikupära ja stiiliga. Salong hoiab end kursis uusimate trendidega ja kasutab proffessionaalseid juuksehooldusvahendeid tunnustatud brändidelt. Juuksuritel on pikaajalised töökogemused ja tugev koolitustepagas. Salong asub 2008. aastal valminud kaasaegses ärikompleksis. POLITICAL Poliitilised muutused, mida salong jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides, oma roll on valitsuste vahetumisel ja majanduspoliitika muudatustel
Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on pühendatud organisatsiooni filosoofiale ning selles kehtivate väärtuste analüüsile. Kolmandas peatükis on kasutatud Boston Consulting Group´i maatriksit analüüsimaks Tartu Kutsehariduskeskuse poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Sellele järgneb osas kajastatakse organisatsiooni 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS Tartu Kutsehariduskeskus on munitsipaalkutseõppeasutus ja kuulub Tartu Linnavalituse
kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma ettevõtluskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada firma eesmärke. Samuti on raske ja vastutusrikas ilma analüüsita vastu võtta tegevust mõjutavaid otsuseid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on analüüsida jaekaubandusettevõtet mõjutavat keskkonda Läti turul. Uurimuse jaoks on kogutud hulgaliselt materjali nii ettevõtet mõjutava mikro- kui ka makrokeskkonna kohta. Lisaks on kirjatööle loodud jaekaubandusteooriast tulenev raamistik. Mõlemad osad on omavahel tugevalt seotud, sest ilma teooriat tundmata on väga keeruline praktilises tegevuses adekvaatset tulemust saavutada. Teema valiku peamine põhjus on töö otsene seotus autori uurimustöö uurimuse vajadustega. Lisaks on ettevõtete laienemine naaberriikidesse järjest tõusev trend ning see muudab uurimustöö aktuaalseks. Käesolev uurimustöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri. 22. OÜ ja AS-i aruandlus ja kasumi jaotamine, audiitor ja erikontroll, lõpetamine OÜ: Kui sa ei maksa mitte kellelegi osaühingu arvelt palka ning sinu käive ei ole ületanud ühe kalendriaasta jooksul 250 000 krooni, siis pead esitama ainult oma eelmise aasta kohta tehtud majandusaastaaruande 30. juuniks äriregistrile avalikuks hoidmiseks. AS: Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist on õigustatud nõudma
Need turunduse funktsioonid soodustavad vahetust, aitavad ületada lõhet tootjate ja tarbijate vahel. Turueralduse ületamisega loob turundus teatud kasu või väärtuse vahetuses osalejatele. Turundusega luuakse tarbijakasud: vormikasu toote kujust ja omadustest, ajakasu toote pakkumisest, siis kui tarbija seda soovib, kohakasu toote müümisest seal, kus tarbija seda vajab, omandikasu toote omamisest, teabekasu teadmistest firma ja toote kohta. Tootja loob vormi-, vedaja koha-, vahendaja aja-, reklaamija teabe- ning müüja omandamiskasu. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Õ-mudeli nõuded on turunduse kuldreeglid. Turundaja ei tohiks olla õige tegija valel ajal ja vales kohas (Vihalem 2003). 6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad TOOTMISKONTSEPTSIOON
MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1. Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine
edumeelsem aruandlussüsteem, diferentseeritum hinnakujundus, karmid konkurentsiseadustik ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Nimetatud ideedest on paljugi realiseerunud ja tulemuseks on olulised struktuurimuutused kaubanduses. 1950.aastal leidis uus jaotuslogistika käsitlus kajastamist turunduse kontseptsioonides kui parema klienditeeninduse võimalus. 1962. aastal kirjutas Peter Drucker jaotusese kohta artikli pealkirjaga “The economy’s dark continent”. Pealkirja ja kogu artikli mõte oli selles, et tolleaegsed juhid ei teadnud logistika pakutavaid kasumi teenimise võimalusi või ei pööranud neile tähelepanu. 1 P. Drucker tõdes, et füüsiline kaupade jaotus on tänapäeva majanduses olulisim. See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on
Imago on publiku teadvuses loodud kujutuspilt objetist (isikust,intutsioonist,tootest jne). Imago on suunatud mulje, mille inimene, ese või toode jätab (teistele inimestele). Koha imagopilt, mille koht jätab külastajale (seega: koht peab olema meeldejääv aga kellele?) Mulje: on firma või margi isiksus ehk persoon, mille loovad reklaam ja tarbija kogemused. 13 Mulje on nende teadmiste,ootuste,uskumuste ja muljete summa, mida keegi toote või teenuse kohta omab. Koha muljekülastajate subjektiivne pilt kohast. Koha mulje võrdub viis, kuidas antud kohast mõeldakse erinevates gruppides. Turismisihtkoht on turisti poolt reisieesmärgiks valitud reisisiht, üks määravaim reisiotsust mõjtuav tegur. See on koht või piirkond, kus peaks realiseeruma peamine turismireisiga seotud ootus veeta sisukalt oma vaba aeg, puhkus, ärikohtumine, konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid