Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tootmistegurid?
  • Kuidas need jagunevad?
  • Mis on alternatiivkulu?
  • Kuidas see tekib?
  • Mis on SKP Kuidas see kujuneb?
  • Millest koosneb SKP?
  • Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni?
  • Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale?
  • Mis põhjustab hinnatõusu?
  • Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki?
  • Mis on valuutakomitee?
  • Millised on tema ülesanded?
  • Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi?
  • Millele kulub riigieelarve raha?
  • Kes seda otsustab?
  • Kuidas jaguneb tööealine rahvastik?
  • Mis see on Kuidas tekib?
  • Mis on hõivepoliitika?
  • Kuidas see jaguneb?
  • Mis on sotsiaalpoliitika?
  • Milles seineb hariduspoliitika?
  • Millised on hariduspoliitika põhiprobleemid?
  • Kuidas jaguneb rahvusvahelinefinantsturg?
  • Mida tähendab Euroopa Liidu majandusruumis väljend- neli vabadust?
  • Mis on EURO Millised riigid on sellega ühinenud?
  • Milliseid võimalusi see annab?
  • Millised on ohud?
  • Mis on tootmistegurid ? Kuidas need jagunevad?
    • inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega,
    • loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja
    • kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad , seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist.

  • Mis on alternatiivkulu ? Kuidas see tekib?
    Alternatiivkulu on majandusteaduse mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks.
  • Mis on SKP? Kuidas see kujuneb?
    Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.
  • Millest koosneb SKP?
    Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import
  • Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni?
    • Tarbijahinnaindeks – mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes.
    • Jooksva kuu inflatsioon – hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga .
    • SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud.

  • Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale?
    Inflatsioon ei mõjuta kõiki, vaid neid kes tarbivaid neid tooteid, millel hind on tõusnud, näiteks esmaabitarbed, neid enamasti kasutavad rohkem vanemad inimesed, ning nendele on mõju suurem. Inflatsioon võib mõne jaoks suureneda, mõne jaoks väheneda samal ajal.
  • Mis põhjustab hinnatõusu?
    Inflatsioon võib tekitada olukorra, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine.
    Tootmiskulude kasv põhjustab hinnatõusu, näiteks nafta hinnatõus maailmaturul tõstab ka meie bensiini hindu.
  • Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki?
    • Võitlus tööpuudusega
    • Hindade stabiliseerimine ehk võitlus inflatsiooniga
    • Kõrge ja püsiv majanduskasv
    • Õiglane sissetulekute jaotus

  • Mis on valuutakomitee ? Millised on tema ülesanded?
    Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat.
    • Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga
    • Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu
    • Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes

  • Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi? (3 tunnust)
    • Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga
    • Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu
    • Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes

  • Kaudsed ja otsesed maksud . Erinevus? Sarnasus? Sotsiaalmaks.
    Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt.

    Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist

  • Millele kulub riigieelarve raha? Kes seda otsustab?
    Riigieelarve kulub haridusele, meditsiinile, politseile , sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks
    Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma).
  • Kuidas jaguneb tööealine rahvastik ?
    • Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud.
    • Majanduslikult mitteaktiivsed rahvastik: Lapsed, vanurid , kodused. ; heitunud.

  • Tööpuudus. Töötus. Mis see on? Kuidas tekib? Kuidas jaguneb?
    Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd.
    • Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
    • Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
    • Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
    • Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg.
    • Varjatud tööpuudus on seotud inimestega kes ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad — inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole " nagunii " saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima .
    • Registreeritud tööpuudus Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha , võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust.

  • Millist mõju avaldab tööpuudus
    a)riigile
    Riigi kulutused kasvavad. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida saaks, kui need inimesed töötaksid.Saamata jääb tulu- ja sotsiaalmaks, kuna töötud neid makse ei maksa ning tänu palga puudumisele väheneb tarbimine ja käibemaks ning aktsiis jääb saamata.
    b)leibkonnale
    Töötus muudab tööta inimese harjumusi ning kaotab oma senised oskused ja teadmised ning raskem tööd leida. See mõjuba ka psüühikale ning peres on pingelised suhted. Suureneb kuritegevus.
  • Mis on hõivepoliitika? Kuidas see jaguneb?
    Riigi sekkumine majandusse tööpuuduse vähendamiseks, andes abi töötutele hakkama saamiseks ning et riigis oleks kõik tasakaalus.
    • Aktiivne hõivepoliitika - riik püüab ennetada töötuse tekkimist luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega
    • Passiivne hõivepoliitika - riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega makstes töötuabiraha.

  • Nimeta Euroopa Liidu hõivepoliitika 4 sammast! Selgita neid kõiki lähemalt.
    • uus ettevõtluskultuur - lihtsustada ettevõtluse alustamist
    • töölerakendamise uus kultuur - täiendõpe ja kutseharidus , et vähendanda struktuurset tööpuudust ja noorte tööpuudust
    • uuendustega kohanemise uus kultuur - sotsiaalne partnerlus ja regionaalpoliitika
    • võrdsete võimaluste uus kultuur - soolise diskrimineerimise vähendamine

  • Mis on sotsiaalpoliitika ? Millised on tema ülesanded? Kuidas, kellele ja millistel alustel makstakse sotsiaalhüvitist?
    Sotsiaalpoliitika- abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
    Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus.osutades teenuseid ja toetusi.
    Arstiabi , haridus , munitsipaaleluase, kindlustushüvitis, abiraha, toetus
  • Milles seineb hariduspoliitika ?
    Süsteem, mis aitab inimestel haridust saada, et see oleks kättesaadavam, ning viiks neid suuremate ja paremate eesmärkideni.
  • Millised on hariduspoliitika põhiprobleemid?
    Hariduse kvaliteet
    Kartus kaotada konkurentsivõime-tahetakse suurendada reaal - ja loodusteaduskondade õppijate arvu.
    Elukestva õppe juurutamine - pööratakse täiskasvanuharidusele suurt tähelepanu, et saaks end täiendada.
    Koolide juhtimise probleemid
  • Kuidas jaguneb rahvusvahelinefinantsturg? Selgita!
    Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalik riikide raha ehk valuutadega, väärtpaberiturul aga ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.
    Väärtpaberiturg ost ja müük. Väärtpaberite hulgas on olulisel kohal võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Võlakirja ostja annab ettevõttele laenu. Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel.
  • Mida tähendab Euroopa Liidu majandusruumis väljend- neli vabadust?
    Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamist EL-i liikmesriikide piires.
  • Mis on EURO? Millised riigid on sellega ühinenud? Kas ka Eesti? Milliseid võimalusi see annab? Millised on ohud?
    Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
    Austria , Belgia, Hispaania , Holland , Iirimaa, Itaalia,Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia, Soome. Eesti ei ole veel liitunud.
    Säästab valuutavahetuskulusid ning ettevõtted ei pea enam Euroopa Liidu piires arvestama valuutakursiga.
    Euroopa Keskpank otsustab riikide rahapoliitika üle.
  • Ühiskond #1 Ühiskond #2 Ühiskond #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tere.tere Õppematerjali autor
    23 küsimust + vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Majandus ja poliitika
    6
    doc

    Majandus ja poliitika

    Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa ­ maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida Alter

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetuse konspekt 12-klass-peatükk 5
    5
    odt

    Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass, peatükk 5

    Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja te

    Kodanikuõpetus
    Majandusalaste mõistete seletused
    4
    doc

    Majandusalaste mõistete seletused

    MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ­ ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt ­ peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jo

    Geograafia
    Ühiskonna õpetuse konspekt - Majandus ja maksud
    3
    docx

    Ühiskonna õpetuse konspekt - Majandus ja maksud

    Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- mu

    Ühiskond
    Kordamine kontrolltööks majanduses
    3
    docx

    Kordamine kontrolltööks majanduses

    Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine ­ SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus ­ vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP -

    Majandus
    Tööturg ja hõivepoliitika
    5
    doc

    Tööturg ja hõivepoliitika

    Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõtt

    Ühiskonnaõpetus
    Töötus ja tööpuudus
    6
    doc

    Töötus ja tööpuudus

    Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad. Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on ettevõtluse edendamine, inimeste ameti- ja kutseoskuste arendamine ning võrdsete võimaluste loomine kõigile tööotsijatele. Euroopa Liit toetab projekte, mis püüavad tööpuudust vähendada ning toetavad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest just seal luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Ettevõtluse käivitamine püütakse teha võimal

    Majandus
    Töötuse Referaat
    12
    doc

    Töötuse Referaat

    SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.............

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun