Seadus peab olema mõjus (0)

SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS
„Inimene on Jumala looming.
Riik on inimese looming.
Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast.
Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad.
Inimene on eesmärk, mitte abinõu.
Riik on abinõu, mitte eesmärk.
Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb.
Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab.
Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism , tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“
Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove -Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „ Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. (R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik – totaalne inimene. Kirjastus „ Perioodika “ . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39, lk 8.) Avaldatuna Eestis eesti keeles esialgselt kahes trükis 1938. ja 1940. aastal Joakim Puhk`i poolt kirjutatud saatesõnadega, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust, ning kolmandat korda „Loomingu Raamatukogu“ väljaandena 1988. aastal, kui oli alanud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisprotsess, on krahv Coudenhove-Kalergi 1930-ndate keskpaigas lühidalt ja selgelt avaldatud seisukohad kujundanud mitme põlvkonna lugejate arvamust riigist ja õigusest. Viimastel aastatel taas aktiviseerunud mõttevahetus Eesti riigi ja õiguse teemal näitab, et teos on endiselt aktuaalne. Selles avaldatud seisukohad (riik kui kindlustusselts jt) leiavad jälle kasutust ja edasiarendamist arvamusartiklites. Samas on näha, et vaatamata teema pidevale käsitlemisele ei ole arusaam demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse poliitilise režiimi sisulisest erinevusest ning meetoditest, võimalustest ja puudustest ikka veel piisav, mistõttu sageli ei osata eesmärke püstitada ega mõisteta tehtud ja tehtavate otsuste tagajärgi. Demokraatliku õiguseriigi ja totalitaarse võimuriigi olemus, erinevus ja võimalused, on paljudele endiselt ebaselged. Unustatakse või ei mõisteta, et demokraatliku poliitilise režiimi valikuga tehti valik kapitalismi kasuks, sest eesmärgiks seatud demokraatia olemasolu nagu see on kehtinud Inglismaal ja Šveitsis võimaldab selle maailmavaate kohaselt üksnes kapitalism . Individualismi arendavalt demokraatlikult ja õigusriigilt oodatakse ja nõutakse võimuriigile iseloomulikku kollektivistlikku poliitikat. (Samas, lk. 74.)
Selline olukord on ohtlik, sest põhitõdesid teadmata-tundmata on riiki ja õigust kui vahendit raske kasutada ja juhtida. Krahv R. N. Coudenhove-Kalergi ise on sellega seonduvalt tabavalt kirjutanud, et „riik on kasulik kui masin ja ohtlik kui masin. Seni kui inimene suudab teda valitseda, suurendab masin ta võimu, ta vabadust ja julgeolu. Niipea aga kui inimene kaotab juhtimisvõime, muutub masin inimese vaenlaseks: ta purustab ja hävitab tema.“ (Samas, lk. 9.)
Riigi ja õiguse võimaluste rakendamise edukus puudutab meid kõiki ning loomulikult on asjakohane esitada küsimus, kas ja millises ulatuses krahv Coudenhove-Kalergi pea kaheksakümmend aastat vana teos tänapäevaseid probleeme lahendada aitab. Tuleb tõdeda, et selle teose seisukohtade kasutamine ajalehe arvamusartiklis tundus esialgu üllatav. Seda siiski ainult hetkeni, kui teadvusesse jõudis, et ega palju paremat riigi ja õiguse sellise kontsentratsiooni, selguse ja veenvusega käsitlust eesti keeles kergesti ei leiagi, mis ühtlasi selgitaks ka taasiseseisvumisel tehtud valikute tausta ja tähendust. Viimatiöeldu ei tähenda, et need teemad ei vajaks tänapäeva tasemel uuesti läbi kirjutamist ja lahti mõtestamist . Viimase paari kuu sündmused on tõestuseks, et selline protsess on juba käivitunud. Loodetavasti aitab aktiivsust koguv arutelu meie ees Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi ning nende võimalikke lahendusteid paremini mõista ja edaspidi teadlikke valikuid tehes ka võimalikult hästi lahendada.
Õigus on vahend eesmärkide saavutamiseks
Eesti Vabariigi õiguspoliitika rajaneb põhimõttel, et õigus on demokraatlikus riigis peamine poliitiliste eesmärkide ja otsuste elluviimise vahend. Seetõttu sõltub poliitiliste eesmärkide saavutamise ja otsuste elluviimise edukus väga suurel määral valitud ja rakendatava õigusliku lahenduse kvaliteedist. Sellest, kuidas õigus realiseerub ja rakendub, kuidas õigusnormide nõuetest kinni peetakse, kuidas õigusnorme kasutatakse, kuidas õigusnorme rakendatakse ehk kohaldatakse. Pidades stabiilset ja ülereguleerimata õiguskeskkonda riigi toimivuse ja selle ülesehituse efektiivsuse oluliseks eelduseks , oleme õigusloomes seadnud eesmärgiks, et õiguslikku sekkumist peab olema nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik.
Vajalikud kriteeriumid eesmärkide saavutamise edukuse hindamiseks leiame Riigikogu poolt 2011. aastal kinnitatud Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018 . Kokkuvõtlikult saab olulised nõuded õigusaktile sõnastada alljärgmiselt. Õigusakt peab olema selge, sõnastatud lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, raskusteta kogumis kättesaadav ja mõistetav arvestades eelkõige isikuid, kes on antud õigusakti peamiseks sihtgrupiks nii adressaatide kui rakendajatena. Õigusnormide realiseerimisel saavutatakse õigusaktile seatud eesmärgid.
Tavalise mõistliku inimese jaoks ei ole õigusaktid selged
Õigusainete õpetamine ning nõustamine toob selgelt välja olulise puudusena, et nn tavalise mõistliku inimese jaoks ei ole õigusaktid siiski piisavalt selged. Õigusnormid , millest tuleb juhinduda, on laiali kümnetes erinevates õigusaktides. Õigusnormi sisu ja eesmärk ei ole täiendava tõlgendamiseta mõistetav. Omajagu segadust tekitab asjaolu, et esmapilgul iga tavalise mõistliku inimese jaoks selge sisu ja eesmärgiga õigusnorme ei suudeta eesmärgipäraselt rakendada.
Näiteks ettevõtluse korraldamisel on üheks märksõnaks nõuetelevastavus, mis tähendab, et ettevõtja ja ettevõtlus peavad vastama õigusnormidega kehtestatud reeglitele ja headele tavadele. Lihtne arvutus näitab, et iga ettevõtja, vaatamata tegevusalale, peab tagama tegevuse vastavuse enam kui seitsmekümne erineva õigusakti nõuetele, mis kehtestavad üldnõuded igale ettevõtjale sõltumata tegevusalast. ( Äriseadustik , töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ning selle alusel välja antud enam kui kakskümmend õigusakti, raamatupidamise seadus, maksuseadused jt.) Lisaks peavad ettevõtja poolt olema järgitud õigusaktid, mis kehtestavad erinõuded konkreetsele tegevusvaldkonnale, valdkonnale laienevad kohustuslikud standardid ja tegevusvaldkonnas kehtivad head tavad. Kõik see on kokku võetud äriseadustikus sisalduva sättega, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
Kahjuks tuleb tõdeda, et paljudel juhtudel jääb ettevõtjale viimatinimetatud nõude sisu selgusetuks, sest ta lihtsalt ei hooma, mida see tegelikult tähendab. Äriplaanide koostamisel ettevõtlus- ehk majandustegevust reguleerivat õiguslikku keskkonda täies mahus ei avata ning õigusaktide nõuete täitmiseks vajalikku dokumentatsiooni täies mahus ei koostata. Ressurssi nende küsimuste lahendamiseks ei kavandata ning majandustegevuse alustamise järel tekivad raskused õigusliku sisuga küsimuste lahendamisel, oma õiguste ja huvide kaitsmisel ning kohustuste täitmisel, sest selleks ei olda valmis. Puudub oskus teoreetiliselt omandatud teadmiste praktikas rakendamiseks.
Ettevõtluse õiguslik regulatsioon annab kindlasti põhjust analüüsida, ega ei ole tegemist ülereguleerimisega. Samas on ilmselge, et esmaseks ja peamiseks lahenduseks võiks vähemalt väikeettevõtluses ja ka keskmise suurusega ettevõtetes olla erinevate kommenteeritud tüüp- ja näidislahenduste kasutamine. Kindlasti ei tohiks ka ükski äriplaani koostamist sisaldav kursus lõppeda äriplaani õiguskeskkonna kirjelduse ja äriplaani realiseerimisega seonduvate õigusdokumentide (nt äriühingu asutamisdokumendid, tegevusega seonduvad lepingud ja muud dokumendid ) ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist tõendavate dokumentide (nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist tõendavad dokumendid, töökorralduse reeglid jms) projektide koostamiseta, mis kataksid ära kogu äriplaani realiseerimise vajadused.
Ettevõtlust reguleerivatest õigusnormidest ülevaate saamist ja järgimist lihtsustaks nende süstematiseerimine. Esmajärjekorras oleks aga vajalik tagada nende täitmine.
Olulised eesmärgid on jäänud saavutamata
Õiguse toimivust vähendab asjaolu, et olulised õiguspoliitilised eesmärgid ei ole saavutatud, sest tavalisele mõistlikule inimesele jääb arusaamatuks, miks maksejõuetusmenetlus ei taga võlgniku poolt kohustuste täitmist. Miks ei toimi kohustus esitada avaldus pankrotimenetluse algatamiseks? Kuidas on võimalik, et pankrotis olevate varatute äriühingute asemel on tegevus kandunud uutesse ettevõtetesse ning kannatanuks osutuvad oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud isikud? Miks ei toimi ärikeeld? Miks ei võeta vastutusele karistusseadustikus sätestatud kuritegude eest? Miks on kohtumenetlus nii pikk, aeganõudev ja kulukas ?
Kindlasti ei eeltoodu ammendav loetelu lahendamist vajavatest küsimustest. Olulise teemana tuleks pikemalt käsitleda küsimust, kuidas toimida, kui Eestis ei olegi võimalik seadusega pandud kohustusi nõuetekohaselt täita. Seaduste mõjususele ning õigusteadlikkuse tõusule, mis on seaduse eesmärgi saavutamise oluline eeldus, selline olukord kindlasti kaasa ei aita.