Riik ja majandus (0)

Majandus
Majandus on üks ühiskonna kolmest põhisektorist. Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete (st riigile mitte kuuluvate) ettevõtete pärusmaa. Seepärast räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Et majandustegevuse eesmärk on tulu teenimine, siis kasutatakse ka tulundussektori mõistet.
Turumajandus
Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid turuosaliste vabadust teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. Turumajandust nimetatakse ka vabaturumajanduseks.
Turumajanduse põhijooned

• Konkurents
  
• Turu kujundatud hind
  
• Kaupade ja teenuste valik
  
• Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid
  
• Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest
  

Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Kui nõudlus on kõrge saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. Hind on rahasumma , mis tuleb maksta, et mingi kaup omandada. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud , tuntakse turutasakaaluna.
Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise-pakkumise põhjal. Tegelikult esineb täielikku konkurentsi nüüdisühiskonnas harva. Monopol on turuvorm, kus on müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam (pikka aega oli Eestis selleks Eesti Energia).
Turumajanduse efektiivsus:

• nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus
  
• tootmisressursse kasutatakse efektiivselt
  
• vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist.
  

Turumajanduse puudused ehk turutõrked

• täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva
  
• vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib ettevõtjaid loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest
  
• turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.
  

Selleks et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tulebki riigil majandusse sekkuda.
Riik ja turumajandus
Majandusse sekkumisel on riigil mitmeid vahendeid. Kõige rohkem kasutatakse turu reguleerimist õigusaktide – seaduste ja määrustega. Olulisimad seadused on maksuseadused, mis on maksu- ja hinnapoliitika tuum. Teine riigipoolne majanduse mõjutamise vahend on teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine. Lisaks majandustegevuse reglementeerimisele on riigil veel üks eriline ülesanne – aidata leevendada turumajanduse puudusi. Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Lisaks turustruktuuri mõjutamisele võib valitsus kehtestada ka piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud.
Euroopa Liidus makstakse põllumeestele otsest rahalist toetust (subsiidiumi), kasutatakse ka väliskaubandustõkkeid (tollimakse) Euroopa toiduaineteturu kaitseks.
Riik kehtestab ka paljudele kaupadele tervishoiu- (näit toidukaubad ) ja ohutusnõuded (näiteks kemikaalid ) ja kontrollib nende nõuete täitmist.
Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks.
Tooteid (näit piim, leib), mida jaotatakse vabaturu vahendusel nimetatakse erahüvisteks. Piiramatult tarbitavat toodet (näit valgusfoor , mida kasutavad kõik olenemata sissetulekust ) nimetatakse ühishüviseks.