(hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
neid probleeme lahendatakse, sõltub riigi majandussüsteemist. o Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangud tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. (represseeritud) o Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. (vabamajandus). o Segamajanduse korral ressursside jaotuse määravad riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. · Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. · Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse. o Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel.
Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
Põhitunnused: • üldised seaduspärasused tulenevad üksiku eesmärgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid;
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
• „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust
(parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. Mis on majandusteadus, tootmisvõimaluste rada. Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele:
o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise pohimote. Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse Turg 100+x+y töölised Ostab kauba
Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad · Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi. · Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks maksimaalne tulemus või minimaalne kulu.
o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall
raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks
programmidele Õigluse ja efektiivsuse vaheline kompromiss Poliitilised diskussioonid keskenduvad tavaliselt mitmesuguste ettepanekute õiglusele, kusjuures kumbki pool väidab, et tema ettepanekud on õiglasemad INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA Informatsiooni asümmeetria – olukord, kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta Sidrunite turg: o Informatsiooni asümmeetria kipub vähendama pakutavate kaupade kvaliteeti o Autosid müüvad need inimesed, kes omavad autosid, mille kvaliteet on alla keskmise o Ostjad teavad, et turul on pigem madala kvaliteediga autod ega ole valmis maksma kõrget hinda o Kuivõrd kasutatud autode hinnad on madalad, siis korralike autode omanikud otsustavad oma autosid kauem hoida
7. Valitsemine ELs Euroopa Kohus o Asub Luxembourgis o Üks kohtunik igast liikmesriigist(28) + 8 kohtujuristi o Eestist: Küllike Jürimäe o Tagab EL õiguse ühesuguse tõlgendamise kõigis EL riikides o Tagab, et EL institutsioonid järgiksid EL õigust Euroopa Keskpank o Asub Frankfurtis o Vastutab euroala rahapoliitika eest 19 EL liikmesriigis o Eestis partneriks Eesti Pank, mis tagab raha ringluse ja vastutab rahaküsimustes. o President Mario Draghi o EKP juhatusse kuulub president, asepresident + 4 liiget o EKP nõukogu koosneb 24 liikmest: 6 juhatuse liiget + 18 euroala riigi keskpankade presidendid Euroopa Kontrollikoda o Kaitseb ELi maksumaksjate huvi o Asub Luxembourgis o Liikmed määrab kuueks aastaks ametisse nõukogu o Eestist Juhan Parts, 2004-2016 Kaljulaid
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid,
TURG- Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris. VALUUTA- Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport. 5 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? Põllumajandusliku maa hulk on piiratud- Seega peab tootlikkus kasvama Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus),Maa ja tööjõu suhe, Linnade eelistamine, Kõlvatu konkurents, Külakogukondade struktuur, Tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted. Põllumajanduse kaasajastamine Uued tootmise sisendid o Traditsioonilised sisendid on väga madala tootlikkusega o Madal produktiivsus on seotud eelkõige vähese uurimistöö ja madala haridusega "Roheline revolutsioon"
Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis on peamiseks elemendiks, mis mõjub nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile.
kaudu · Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes · Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? · Toodang Põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit. · Tootmistegurid Tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest. Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija. · Turg Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris. · Valuuta Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport. 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? Põllumajandusliku maa hulk on piiratud Seega peab tootlikkus kasvama Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus)
· Kui palju selliste tingimuste juures toota ning · Kui palju ressursse osta. Majapidamiste otsuseid mõjutavad tuhandete invaliidide tegutsemine turul. · Nad ostavad kaupu ja teenuseid. · Investeerivad ja säästavad · Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne) · Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.) Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada. Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor)
· Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3
· Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3
Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks. o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud,
o Võimaluste olemasolu s.t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu o Kokkusobimatus –varjatud nõrkus – mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist) o Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist o Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist Ärivõimalus -> turuvõimalused Ärivõimaluste analüüs o Majandusharu ja turg o Majandusanalüüs o Konkurentsieelised o Probleemid o Meeskond o Võimalikud vead 8. SWOT analüüs. Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats 9 Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused
1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng
ressursid või on laialdase regulatsioon on väga väike d id käepäras vabaduse t d Kellele Feodaalil Riigile/aval eraomani Nii avalik kui kuuluvad e ikule kele ka erasektor loodusressur sektorile sid Hinna Pole Riik seab Nõudluse Turg kujunemine otseselt hinnad - kujundab hindasid; pakkumis hinna; riik kaup e kõver; reguleerib kauba turg teataval vastu kujundab määral põhimõte hinna Majanduskäit Traditsio Riik/avalik Erasektor Avalik- ja
........................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika............................................................
mojutada voi olla ise mojutatud ettevotte strateegiast, saavutamaks organisatsiooni poolt pustitatud eesmarke (Freeman 1984). Mart Raudsaare loeng 22. sept 2011 29.09 Pereettevõtte loomine ja laiendamine Idee ja oskused, kapital, iseseisvus ja vastutus, tööaeg ja võimalused, personali värbamine, turg ja kliendid. Good Idea OÜ juhatuse esimees V. Palk Investeeringud ja oskused *ettevõtte registreerimine; *algkapitali vajadus; *vahendid; *teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid; · reklaam (internet, ajalehed, raadio, kataloogid);
välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need
B Joonis: Tootmisvõimaluste kõver 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg b) tootmistegurite turg 1) tööturg 2) maaturg 3) kapitaliturg Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. 7
kasu. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Oluline on ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal, või vastupidi. Ressursside optimaalne paigutamine olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal
o Teadlik loomine (nt seadusandlus, firma) o Teadlik loomine (nt seadusandlus, firma) o Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja o Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja tunnustatus: (nt turg, kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents) tunnustatus: (nt turg, kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents) kapitalismi põhitüübid? kapitalismi põhitüübid? domineerimistüübid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
