Majanduse, juhtimise ja ettevõtluse 5. semester (0)

1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD
1. Mis vahe on eetikal ja etiketil?
Eetika    arutleb   selle   üle,   mis   on   hea   või   halb;   etikett   esitab   ainuõigeks   peetavad   käitumisreeglid   neid
põhjendamata.
2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg?
 pre- konventsionaalne - piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu
ajendil;
 konventsionaalne- tajutakse kuidas  moraalireeglid  seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks;
 post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid.
3. Millised on utilitarismi põhilised eelised?
 püüab anda optimaalse lahendi;
 kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt;
 orienteerub eesmärgile;
 võimaldab arvestada kõiki huvilisi;
 hüve ja valuon küllaltki selgelt  piiritletud  mõisted;
 toetab tootmise efektiivsuse tõusu.
4. Millised on utilitarismi põhilised puudused?
  tendents  mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi;
 vähemused võivad osutuda kannatajateks;
  kulukas  ja aeganõudev analüüs;
 soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega;
 ’suurim hüve’ on küllalt kahtlane mõiste.
5. Kuidas püüdis  Benthami  utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill?
Ta liigitas hüved- valud  kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise.
6. Milles seisneb  Kuldne  Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise  eetika alla? Miks? 
Kuldne Reegel: ”Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid.” Kuldne Reegel kuulub
deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks
alajaotustest.
7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik.
8.  Kumb    lähenemine    kaldub    rohkem   moraalsesse   absolutismi   -   kas    utilitaarne    või    deontoloogiline
lähenemine? Miks?
Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on  moraalne  või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed
universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole  moraalsus
ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 
9. Mis on  universalism ? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla?
Universalism on  Kanti  deontoloogiline  moraaliteooria .
10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on  ebaeetiline
võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise  või deontoloogilise  arutlusega? 
Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle.
11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii  iseendas  kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi
vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? 
"Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT
vahendina."
12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse
printsiibi järgi ei ole? Miks? 
Ei   saa,   kuna   mõlemad    printsiibid    on   Kanti   kategoorilise   imperatiivi   väljendused   ja   lähtuvad    samast
põhimõttest.
13. Milles seisneb J. Rawlsi   lepingulise  õigluse teooria esimene printsiip?
Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust
võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud.
14. Millised   kaks    printsiipi    peavad    Rawls ’i   meelest    valitsema    õiglases   ühiskonnas?   Milles   need
printsiibid seisnevad?
 vt eelmist vastust;
 Teine printsiip näitab, millal on õigustatud sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. See on esitatud kahe
alaprintsiibi kaudu(vt järgmist vastust).
15. Mida kujutab endast Rawls’i teooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip?
 erisuse printsiip- ebavõrdsus on lubatud, kui võidavad ka kõige vähem kindlustatud;
 võrdsete võimaluste printsiip- ebavõrdsus on õigustatud, kui selle abil tagatakse võrdsed võimalused.
16. Milline peaks R.  Nozick ’i meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem?  Minimaalriik -
riik võib sekkuda vaid julgeoleku tagamiseks ja indiviidi omandu kaitsmiseks. Riik ei tohiks tegeleda
resursside ümberjaotusega. Kõik muu peale julgeoleku, peaks olema tagatud eraettevõtluse poolt. Tulu-
ja sotsiaalmaksu ei tohiks olla.
17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi
või Ameerika Ühendriikide?
USA
18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? 
Rawls’i arvates võib vabadust piirata, kuid ainult erakorralikkes  situatsioonides  või juhul kui väiksema
vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozick’i arvates on vabadus suurim hüve ning selle piiramist ei ole
võimalik õigustada, selle puudumist ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Nozick’i arvates on vabadust ja
võrdsust võimatu ühendada. 
4. KAPITALISM JA EETIKA
1. Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas
harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? 
Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija
valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate  loovust  ja  efektiivsust , et leida võimalusi
võimalikult madala hinna pakkumiseks.  Turult  surutakse välja ebaefektiivsed ja vähemkasumlikud ettevõtted
ning üksikisikute egoismist kasvab välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale. Selline olukord on eetiline
utilitaarsest  seisukohast .
2. A.  Smith  tõestas,  et   eraomanduse  akumuleerumine  ja  turgude  monopoliseerumine   loob  soodsad
tingimused   vabaks   konkurentsiks,   see   omakorda   põhjustab   hindade   langust   tarbija   jaoks   ja   nii
võidab kokkuvõttes kogu ühiskond...". Kas see arutlus on tõene või väär? Miks? 
Väär,   sest   eraomandi   akumuleerimine   ja    monopolid    hävitavad   konkurentsi,   seega    vabaturg    ei   saa
eksisteerida ja kogu ühiskond kaotab, sest monopolid moodustavad turul enda jaoks mugavaid tingimusi.
3. Milles seisneb Pareto optimum? 
Väljendab   kapitalismi   eetilist   olemust:   toota   maksimaalset   tulu   ühiskonnale,   arvestades   seejuures   kõiki
isiklikke ja ühiskondlikke  kulusid , mis selle tulu saamiseks on tehtud. Üldine hüve on suurim, kui kõik
individuaaltootjad taotlevad kasumi maksimeerimist. Seisund, kus ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse
nii efektiivselt, samuti on jaotussüsteem nii efektiivne, et on võimatu veel suurendada ühe isiku tulu, ilma et
sellega kahjustataks mõnede teiste huve.
4. Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult? Miks Te nii
arvate ? 
Stiihiliselt,   kuna   tegelikkuses   on   Pareto   optimumil   ka   kitsaskohti:   turukonkurents   ei   ole   päriselt   vaba,
kasumit   saab   maksimeerida   ka   kulusid   minimeerimata,   paljud   kasumi   saamise   viisid   ohustavad
jätkusuutlikkust. 
5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? 
Utilitaarset,  luuakse  suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale
maksimaalset tulu.
6. Kuidas ja millisele  eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist?
(nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) 
 põhiprintsiip:  teleoloogiline , kuna raha laenamise tulem on üllas;
 alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve.
7. Kas   arenenud   majandusega   riikide   maksusüsteemid   üldiselt   diskrimineerivad   õigust
omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? 
Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa).
Tulu on isiku omand ning peaks olema  puutumatu  või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär.
8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi?
Vabaturul ei tohi ükski müüja ega  ostaja  olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab
tekkida  hinnatase , mis on maa, töö ja  kapitaliga  õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada
tuleb vaba  konkurents .
9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või
vähemuskultuuril? Miks?
Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist. Masskultuurile tehtav  reklaam  tasub end paremini ära
ning tarbijaskond on reklaamile vastuvõtlikum ning kergemini manipuleeritav. 
5. KORPORATSIOONID JA EETIKA
1. Mida kujutab endast süü  hajuvus  korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või
üldse   suurtele   organisatsioonidele?   Kas   see   on   tahtlikult   tekitatud   või   kujuneb   stiihiliselt
(sihipäratult)?
Kuna korporatsioonides on juhtimine delegeeritud  mitmele  eri  tasandile , tuleb eri tasandi juhtidel võtta ise
vastu otsuseid ja oma  tegude  ning otsuste eest ka ise vastutama; järelikult on probleemi korral raske leida
süüdlast. Süü hajuvus on üldse omane suurtele organisatsioonidele. Kujuneb stiihiliselt.
2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? 
(Suur)aktsionär ähvardab müüa oma  aktsiaid  konturentile, kui firma ei ole nõus tema aktsiaid ära ostma
turuhinnast kõrgema hinnaga. 
3. Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? 
Greenmailer teenib aktsiate müügist enam kui teised ning ka aktsiakurss turul ei tõuse. 
Teised aktsionärid oleksid ülevõtmise korral kasu saanud, kuna ülevõtmise korral aktsiahinnad tavaliselt
tõusevad.
4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? 
Soov  teenida   dividende,   huvitatud   stabiilsest   aktsiakursist,   ost-müük   pole   tema   jaoks   eesmärk    omaette ,
kursilangus sunnib aktsiaid müüma. 
 Spekulatiivsele   tegevusele?  Soov   teenida   kursimuutustelt,   püüab   müüa   ülemises   käänupunktis   e
kõrgeima võimaliku hinnaga enne langust ning osta siis kui hind on põhjas ja hakkab tõusma. Eesmärk
teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt nö vaheraha.
 Manipulaatorlikule   tegevusele?  Aktsiakursi   kõigutamine   vastavalt   oma   soovile,   hinna   muutumise
väärkujutluse loomine.
5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? 
Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele.
 Võrreldes   spekulandi    tegevusega ?  Manipulaatori   tekitatud   turu   ebastabiilsus   on   palju   hullem.
Spekulandi tegevus ei ole eetiline. 
 Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub.
 
6. Millise    deont .   printsiibi   rikkumisel   põhineb   manipulaatori   tegevus?   Kas   tema   tegevust   saab
pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? 
Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid
kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad
on sattunud.
6. TÖÖ JA EETIKA
1. Milles seisneb " pearaamatupidaja dilemma "? 
„Kus on piir, millest alates info varjamine  omandab ebaeetilise varjundi?“
  See tähendab, et ramatupidaja peab mõistlikult  hindama  aktsiaseltsi riske. Kui ettevõttel on kriis või ees
seisab   pankrot,   on   vale   varata   seda   aktsionäride   ja   võlausaldajate   eest.   Teisalt   võib   probleemidest
teavitamine tekitada aktsionärides ebastabiilsust ja hakataks aktsiaid ära müüma võib-olla ilma põhjuseta.
2. Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks?
Anonüümne  pealekaebamine  tagab mitmeastmelise juhtimisega organisatsioonis parema koostööõhkkonna.
Samuti on see tagasiside oluline juhtkonna jaoks.
3. Kes on  ombudsman ? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse  telefoniga ?
Ombudsman on töösuhete konsultant; tavaliselt ettevõtte endine juhatuse liige, kes tunneb ettevõtet hästi. Ta
kuulab   kaebuse   ära   ja   püüab   leida   ka   aktiivselt   abi   selle   lahendamiseks,   seejuures   püüdes   tagada
anonüümsuse.
4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi
abil? Mis see võiks olla? 
Deontoloogiliselt ei ole see võimalik.
5. Millist töötaja õigust  rikutakse  tema salajasel jälgimisel? 
Õigust privaatsusele.
6. Kui te olete sunnitud  teostama  töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? 
Enne töölepingu sõlmimist töötajat sellest teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse. Sellisel juhul võib tööotsija
töökohast  loobuda , kui ta pole selle  tingimusega  nõus. Tagada tuleks ka kogutud info konfidentsiaalsus ning
anonüümsus.
7. Kus on meeskonnatööd reeglina raskem organiseerida - Jaapanis  või USAs? Miks?
Tippjuhtide positsioon korporatsioon on konfliktne: ühelt poolt on nad palgatöötajad,  teiselt  poolt peavad
nad selgelt kaitsma aktsionäride huve, s.o vastanduma teistele töötajatele (ning välistama meeskonnatöö).
See on nähtavasti põhjuseks tohutule ja üha suurenevale töötasu erinevusele tippjuhtide ja tööliste vahel. Just
USAs kui eriti individualistliku kultuuritraditsiooniga maal on harjutud sissetuleku suuruse kaudu mõõtma
inimese   väärtust   ja   positsiooni.   Kuna   reeglina   inimesed   soovivad   olla   väärtuslikud   ning   omada   kõrget
positsiooni, siis pürgitakse just tippjuhiks saamise poole ja välistatakse seeläbi meeskonnatöö.
8. Kas tugev AÜ aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks?
Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev (ja vastavalt on töötajate kindlustatus kõrge, mistõttu
motivatsioon on väiksem) on töö efektiivsus tihti madalam. 
9.  Missugust eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel?
Õigus võrdsele kohtlemisele. Testimise kaudu tulevad paratamatult ilmsiks haigused, mida töötajad võivad
põdeda, nt aids, vähk, diabeet vms, mida nad aga ei pruugi tahta avalikustada, et  juhtkond  ei suhtuks neisse
kui  potentsiaalselt  töövõimetutesse, kellest on kasulik võimalikult ruttu  vabaneda .
10. Missugused on töö kolm põhifunktsiooni E. F. Schumacheri järgi?
 Anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse funktsioon).
 Anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö).
 Produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid.
Tööjaotuslikes ühiskondades seatakse  esikohale  just kolmas funktsioon, mis Scumacheri järgi on tähtsuselt
viimane. Tema sõnul inimene ei ela siin materiaalses maailmas mitte selleks, et süüa, vaid on kehastunud
selleks, et areneda ja täiustuda. Siit tuleneb Scumacheri järeldus: ebaeetiline organiseerida tööd nii, et see on
igav, tüütu ja stressi põhjustav. 
11. Missugust tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E. F.  Schumacher , missugust Henry  Ford ? Miks?
Schumacher – loovust, sest see annab inimesele arenguvõimaluse.  Mehhaniseerimine  õigustab end vaid siis,
kui  selle  kaudu  suureneb  inimese   loovus ,  osavus  ja  alles  lõpuks  võimsus,  s.t  inimene  ei  tohi  muutuda
tööriistaks.
Ford – vajalike toodete ja teenuste produtseerimine, sest see suurendab tehase tulu, saab rohkem müüa ning
seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka.
7. TARBIJA
1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund?
Ühelt  poolt  on  tarbija  kuningas. Tema  kuninglik  seisund ei  tugine  mitte  rikkusele,  sest  vaid  väike  osa
tootmisest  saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad
oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete
eetikakoodeksid   on   enamasti   keskendunud   tarbijale.   Seejuures   püütakse   mitte   ainult   soove   võimalikult
kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see
enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija kaitstud ja
hellitatud. 
Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi  kitsas  tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu
odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid.  Valdav  osa
tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi juures on odavam.  Odavus  saadakse alati millegi
arvelt,  kusjuures  alati on oht, et odavus võidakse saavutada toote kvaliteedi või ohutuse arvelt. 
2. Kas   tarbija   suhteline    ebakompetentsus    võrreldes   tootjaga   on   paratamatu   nähtus?   Miks?
Missuguseid ahvatlusi see tootjas tekitab?
Jah. Ebakompetentsus on paratamatu, sest tarbija on  kompetentne  küll tema jaoks vajalike tarbimisomaduste
suhtes, kuid ta ei suuda ja tal pole mõtetki püüda olla kompetentne selle toote tootmisprotsessi üksikasjades.
Seetõttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Tekib ahvatlus
hoida kokku näiteks tarbija ohutuse või toote kvaliteedi pealt või ka töötajate õiglase kohtlemise pealt. Seega
võib tarbija ebakompetentsus teda  ohustada .
3. Tarbija neli põhiõigust. Kas need on täiel määral positiivsed või ka mingil määral negatiivsed?
Miks?
Tarbija põhiõigused:
 õigus turvalisusele;
 õigus valikule;
 õigus olla  kuuldud ;
 õigus olla informeeritud. 
Negatiivsed   õigused   –   need,   mida   ei   keelata,   kuid   mida   ka   ei   garanteerita   (nt   kapitalistlikus   riigis   on
kodanikul õigus omada maad, kuid riik pole kohustatud kodanikule kõike seda muretsema). 
Positiivsed õigused – need, mida nende lubaja kohustub ka ise aktiivselt garanteerina (nt kui kodanikul kord
juba varandus on, kohustub riik seda kaitsma kuritahtliku hävitamise eest).
Ühtegi õigust ei saa absolutiseerida, sest kõiki õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on vaid teatud
piires seadusega garanteeritud. Seega on tarbija põhiõigused ka mingil määral negatiivsed. 
4. Mis suhtes kaitseb tarbijat  konkurentsiseadus ?
Konkurentsiseadus kaitseb tarbija õigust valikule, soosides konkurentsi. Kui monopoolset seisundit ei saa
vältida, siis konkurentsiseadus sätestab monopoli hinnapoliitika.
5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule?
Tarbijakaitseamet .
6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust).
 Ta peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse.
 Ta ei tohi  sisaldada  eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse
tegemisele.
7. Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? Miks?
Ausa reklaami põhimõtetele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema  vastand  on eksitav reklaam. Kerkib
küsimus, et kui kõik on nii lihtsalt ja selgesti määratletud, miks tekib siis reklaamiaususe küsimuses nii palju
konflikte   ja   kohtuasju.   Põhjus   on   selles,   et   piir   mõistete   „legaalne“   ja   „illegaalne“   ning   „eksitav“   ja
„mitteeksitav“ vahel on õige hägune ja küsitav – sinna vahele  mahub  potentsiaalselt eksitav reklaam, mis
näib  paljudele  küll valelik ja jääb eetilise-ebaeetilise piirile, kuid mille eksitavus ei suudeta piisavalt tõestada
ja jääb seega legaalseks.
8. LOODUSKESKKOND
1. Mida propageerib tootmise osas uue loodussäästlikkuse (new environmentalism) põhimõte?
Uue loodussäästlikkuse põhimõte avaldub tootmise puhul sääraste nn  puhasta  tootmisvõimaluste leidmises,
mis oleksid ühtlasi kasulikud tootjale:
 püütakse leida sääraseid tehnoloogiaid, mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka
kulutusi jääkide kahjutustamisele või;
 saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära
tasandab. 
2. Hollandi puidutöötlemisfirma X töötab üles Kagu-Aasia troopikametsade haruldasi puiduliike ja
müüb neid edasi eksklusiivmööbli valmistamiseks. Sealjuures väidab puidufirma, et tema tegevus
aitab kaasa troopikametsade säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Mis juhul?
Firma   väide   võib   olla   tõene.   Uue   poliitikana   on   asutud   propageerima   säärast   vihmametsadest   saadavat
toodangut, mis on saadud metsi kahjustamata (viljad, mida kogutakse metsa kahjustamata, harvendusraiega
mahavõetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille  metsast  väljatransportimisega
metsa ei kahjustata). 
3. Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil?  Kumba  soovitatakse hakata kasutama  tulevases  ühtses
Euroliidu ökosildistuses?
Seni on antud ökosilte (ecolabel)  toodetele , mis on mingi sellele tooterühmale iseloomuliku mürgi suhtes
puhas (nt  fosfaadivaba  pesupulber)  või  kahjutu   kasutamisel  (nt  osoonikihti  mitte  kahjustavad  pihustid).
Säärane sildistamine jääb staatiliseks, sest ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam
huvitatud   toote   puhtuse   edasisest   tõstmisest.   Seepärast   soovitatakse   uues   ühtses   Euroopa   Liidu
ökosildistuses kasutusele võtta tähtede süsteem analoogiliselt restoranide või  hotellide  tärnidega (ecostar-
süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem
või vähem tähti. 
4. Missuguste   rahvusvaheliste   kokkulepetega   püütakse   tõkestada   jõukate   maade   traditsioonilist
käitumist - kasutada vaeseid riike oma „prügikastina“?
Tänapäeval püütakse:
 keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele;
 takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem  ranged ;
 keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimiste jms müüki (annetamist)
vaestele riikidele. 
5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta, kas
siis võib täiesti kindel olla, et ta pole kellegi teise suhtes ebaeetiliselt käitunud? Miks?
Ei või. On võimalik, et ravimi- ja kosmeetikafirmad teevad katseid nt vabatahtlike surmamõistetute või
eluaegset  vanglakaristust  kandvate inimeste peal, kelle otsustusvõime, ohutunnetus, intellekt jne võivad olla
õige piiratud ja psüühiline  labiilsus  suur. Lisaks võivad  katsealusteks  olla vabatahtlikud, keda motiveeritakse
rahalise tasuga (vähekindlustatud ühiskonnagrupid).  
6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks?
Sõditakse suurte tapamajade vastu. Leitakse, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida
stressi. Stress on aga vältimatu lihaloomade vedamisel suurtesse tapamajadesse või kauge maa taha. 
7. Kas   tänapäeva   loomakaitseseadused   ja   loomakaitsjate   tegevused-hoiakud   on   pigem
homotsentristlikud või biotsentristlikud? 
Homotsentristid   peavad   kogu   ümbritseva   keskkonna   mõtteks   inimeksistentsi,   s.t   kui   inimene   lakkaks
olemast, poleks ka ülejäänud  loodusel  enam mõtet. Loodust peab säästma selleks, et tagada inimkonna
kestvus, kui aga  viimaseks  on vaja loodust kuidagi kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline).
Biotsentristid leiavad, et looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimest on või ei ole.
Inimene   on   vaid   üks   paljudest   looduse   olelusvormidest   ja   pigem   on   õigem   lasta   tal   hävida,   kui   et   ta
kahjustaks teisi liike. 
Viimasel   ajal,   kus   üha   enam   ilmneb   inimtegevuse   kahjulik   mõju   Maale,   on   üha   populaarsemaks
biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest
teadlikumad, ja eriti „roheliste“ hulgas. 
9. ARVUTI
1. Mis  laadi  eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info  haprus ? Kuidas on see seotud arvutitöö
korraldusega?
Elektroonilises vormis olevat infot on   palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on
paberkandjal .   Seetõttu   muutuvad   eriti   teravaks   küsimused   omandiõigusest,   plagiaadist   ja   piraatlusest.
Salasõnadega  ja krüpteerimisega  saab  küll  infot  lukustada,  kuid  liigne  salastamine  satub  vastuollu  info
kättesaadavuse põhimõttega.
2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt?  Kummaga  neist on
seotud   ettekavatsetud   kuriteod,   kummaga   juhuslikud    eetilised    konfliktid?   Mida   peaks   tegema
juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju?
Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et  kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult,
informatsioon  kuhjub  ja  me   suudame  seda  teadvustada   vaid  lünklikult.   Osa   informatsioonist,  mis  meie
teadvusele näib põhiptobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei
suudeta   tajuda   meie    meelte    puudulikkuse   tõttu.   Õnnetuseks   on   tihti   säärased   näiliselt   tähtsusetud
kõrvalprobleemid eetiliste konfliktide allikaks. Suurusjärgu efekt on sageli põhjuseks juhuslikele eetilistele
konfliktidele, sest inimene ei suuda märgata mõnd pisiasja, millest õnnetus laviinina välja kasvab. 
Arvutikuritegudes kombineerub suurusjärgu efekt sageli mõistliku jõupingutuse  efektiga : hooletus, mis on
põhjustatud võimetusest tähele panna, annab kuriteoks võimaluse, mille saab realiseerida tänu mõistliku
jõupingutuse efektile. Mõistliku jõupingutuse efekt väidab seda, et inimene kui mõtlev olend püüab loobuda
eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt. Arvutikuritegudes pole ju põhimõtteliselt midagi uut, sest
kõike seda oleks saanud teha varemgi, ainult et võrreldamatult suuremate jõupingutustega. Seda efekti saab
niisis  seostada ettekavatsetud kuritegudega. 
Ettevõtte juhil on aeg-ajalt soovitav mõelda sellele, et tema alluvate tööd võivad need kaks psühholoogilist
iseärasust mõjutada, ja püüda nende tegurite negatiivset mõju leevendada.
3. Baringsi panga juhtum (õpik lk 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku
jõupingutuse efekti mõju?
Suurusjärgu   efekti   mõju   –   diileri   kui   inimtüübi   loomuses   on   võime   toime   tulla   suurte   infohulkadega,
kusjuures ta on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele.
Mõistliku jõupingutuse efekti mõju – tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu
kanda oma kahjumid. 
4. Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust?
Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism  kiidaks selle
piraatluse vormi heaks?
Piraattarkvara kasutamisele saab leida utilitaarse õigustuse: kui 1990-ndate alguses ei oleks Eestis olnud
võimalik   soetada   piraattarkvaraga   varustatud   vanu   arvuteid,    vaevalt    saaks   siis   keegi   praegu   arendada
„tiigrihüpet“.  Sedasama  võib öelda ka teiste „tiigrite“, sh Hiina kohta. Piraattarkvara kasutamine annab
vaestele  arengumaadele  võimaluse nii majanduse arenguks kui ka haritud tööjõu tekkeks. Veel enam, lõpuks
jõuab riik oma arengus sinnamaale, et on juba majanduslikult võimalik legaalset  tarkvara  soetada. Järelikult
on  piraattarkvara  kaudu  loodud   potentsiaalne   turg  legaalsele    tarkvarale ,  seega   on  juba  mõttekas   hakata
piraatprogrammide   levitajaid   ja   kasutajaid   jälitama,   et    sundida    neid   ostma   legaalseid    programme .   Nii
valmistavad   odavad   piraatkoopiad   legaalsele   tarkvarale   turgu   ette.   Seda   muidugi   vaid   juhul,   kui   riik
piraatlust ei legaliseeri. Universalism seda piraatluse vormi heaks ei kiidaks. 
10. CSR; EETIKAKOODEKSID
1. Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi
täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda?
Ettevõtte sotsiaalsed kohustused ühiskonna ees on kombeks jagada kolmeks.
 filantroopilised   (vabatahtlikult   võetud   heategevad   kohustused,   nagu   sponsorlus,   heategevusfondides
osalemine jms) – mida ühiskond ettevõttelt sooviks;
 eetilised (ehk hea käitumine üle seadusega määratud piiride ning vastavalt ühiskonnas valitsevatele
eetilistele veendumustele ja tavadele) – mida ühiskond ettevõttelt ootab;
 õigusjärgsed   ja   majanduslikud   (kohustus   pidada   kinni   seadusest,   seadusega   kooskõlas   olevaist
lepingutest ja kohustus taotleda majanduslikku efektiivsust, s.o vältida hoolimatusest või kuritahtlusest
põhjustatud pankrotte) – mille täitmist ühiskond saab ettevõttelt nõuda. 
2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse?
Vastavalt suhtumisele sotsiaalsesse kohustusse õib ettevõtteid liigitada ligikaudu kolme suurde rühma:
 Fundamentaalne lähenemine, mille puhul ettevõte leiab, et tal ei ole ühiskonna ees rohkem kohustusi kui
õigusjärgsed ja majanduslikud. Fundamentalismi avaramaks vormiks võib nimetada isiklikku huvitatust
sotsiaalsest vastutusest – siin leiab ettevõte, et vahete-vahel on siiski mõistlik võtta endale mõningaid
lisakohustusi, kui sellest tuleneb mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu.
 Huvilisi   arvestav   lähenemine,   kus   ettevõtte   teadlikult   ja   süstemaatiliselt   püüab   oma   juhtimis-   ja
moraalipoliitikas taotleda kõigi oma huviliste rahulolu ja võtab endale selles suhtes seaduslikest laiemaid
kohustusi. 
 „Hea    karjase “   lähenemine,   kus   ettevõte   mitte   ainult   ei   taotle   huviliste   rahulolu,   vaid   püüab   oma
tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 
3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama  eetikakoodeksit?
Kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide, siis ei saa riik ega ühiskond eraettevõtet
kohustada eetikakoodeksit koostama või selle järgi käituma – see on ettevõtte asi, kas ta peab otstarbekaks
endale eetikakoodeksit koostada või mitte.
4. Mis vahe on huvilisi arvestaval põhimõttel ja „hea karjase lähenemisel“?
Huvilisi   arvestava   lähenemise   puhul   püütakse   tagada   kõigi   oma   huviliste   rahuolu,   kuid   „hea   karjase“
lähenemise   puhul   püütakse   lisaks   huviliste   rahulolu   saavutamisele   olla   oma   tegevusega   eeskujuks
mõjupiirkonnale. 
5. Kelle   huvide   arvestamisele   peaks   keskenduma   ettevõtte   moraali-poliitika   fundamentalistide
meelest?   Kelle   huvide   arvestamisele   keskendub   tavaliselt   kaasaegse   innovatiivse   ettevõtte
moraalipoliitika?
Fundamentalistlike   arusaamade   kohaselt   on   ettevõtte   peamiseks   eesmärgiks   teenida   omanike   huve.
Tänapäeva   innovatiivse   ettevõtte   moraalipoliitika   keskendub   aga   eelkõige   kõigi   huviliste   vajaduste
rahuldamisele.
6. Mida   mõistetakse   sõnaühendi   TBL   ( Triple    Bottom   Line)   ehk   eesti   keeli   TMK   (tulemuste
kolmikmõõde) all?
Et saada tegelikkust peegeldav ülevaade, on lääneriikides hakatud kasutama nn TBL lähenemist, kus aluseks
võetakse kolm aspekti – lisaks tavapärastele majandusnäitajatele vaadeldakse ka ühiskonnale ja keskkonnale
avaldavat   mõju.   Ühendades   need   kolm   jätkusuutliku   äritegevuse    nurgakivi    ettevõttel   lasuva   vastutuse
iseloomuga, saame avada ettevõtte sotsiaalse  vastutuse sisu. 
7. Mida ütleb Teile sõnaühend GRI ( Global  Reporting Initiative)?
GRI   on   rahvusvaheline   katusorganisatsioon,   mis   töötab   ettevõtetele   välja   ülemaailmselt   rakendatavad
juhendid jätkusuutlikkuse raporteerimiseks. Juhendid katavad kõiki TKM  aspekte  kõige põhjalikumalt ning
on seetõttu ettevõtte sotsiaalse vastutuse seisukohast sobivaimad. 
8. Nimetage   SRI   (Socially   Responsible   Investment)   ehk   SVI   (sotsiaalselt    vastutustundlik
investeerimine ) kolm meetodit.
Sotsiaalselt   vastutustundlik   investeerimine   on   väärtushinnangute   ja   sotsiaalse   hoolivuse   lõimimine
investeerimisotsustega. Sotsiaalselt vastutustundliku  investeerimise  meetodid on:
 sõelumismeetod – kõige laiemalt kasutatav meetod, mis kindlate parameetrite alusel annab ettevõtetele
hinnangu ja nö sõelub välja  sotsiaalseks  investeeringuks sobivad ja mittesobivad;
 osaluse propageerimine – ettevõtte juhtimispõhimõtete mõjutamine tulenevalt investori positsioonist ja
sellega kaasnevatest õigustest;
  kogukonda    investeerimine   –    objektiks    on   valdkonnad,   mille   tulud   on   väikesed   ja   mis   on   selgelt
alaarendatud. Arengufondid, sihtasutused jms on mittetulunduslikud institutsioonid, kes finantseerivad
valdkondi, millega enamik panku ei tegeleks. 
9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel?
Negatiivne sõelumine on  olemuselt  välistav, st  esmalt  idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks
investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja
relvatööstusesse).
Positiivse   sõelumise   käigus   valitakse   välja   ettevõtted,   kes   kõige   paremini   vastavad   jätkusuutlikkuse
kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 
10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. 
Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi
saamine,   siis   sotsiaalseosega   turunduse   puhul   on   turundajal   mängus   ka   majanduslikud   huvid.
Sotsiaalseosega turundust võib defineerida kui strateegilist positsioneerimis- ja turundusvahendit, mis seob
firmat või brändi heategevusettevõttega või -üritusega ühise kasu eesmärgil. Ühelt poolt paraneb eeldatavalt
äriettevõtte maine – tarbija  tajub , et ettevõte on vastutustundlik ja hoolib sotsiaalsetest probleemidest –,
samas võib ettevõte saada ka otsest majanduslikku kasu, kuna tema tooteid hakatakse maine paranemise
tõttu rohkem tarbima.
Lisaks erineb sotsiaalne turundus sotsiaalseosega turundusest ka ajalise kestuse poolest. Sotsiaalse turunduse
kampaaniad on üldjuhul küllaltki lühikesed ja nende sihiks on sageli kiirlahendus (nt toetussumma kogumine
millegi   jaoks).   Samas   on   sotsiaalseosega   turunduse   eesmärgiks   pikaajaline   ja   oluline    muudatud    brändi
imagos. 
11. Kas   ettevõtte   juht   peaks   eetikakoodeksi   koostamisel   tingimata    taotlema    konsensust   oma
töötajatega?
Ei peaks. Põhjus, miks ettevõte endale eetikakoodeksi koostab, seisneb siiski sisemises vajaduses juhtkonna
poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajaile teadvustada ja peale suruda.
Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma savutada konsensust. Vahel võib juhtuda risti
vastupidi.   Kui   näiteks   võetakse   üle   põhjakäinud   ettevõtet,   kus   valitseb   üldine   käegalöömise   meeleolu,
valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei
meeldi.  
12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad,
millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi?
Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma:
 normatiivsed   –    defineeritakse    kui   ettevõttes    kehtivate    eetiliste   veendumuste   ja   käitumisnormide
kirjalikku   konstateeringut,   mille   järgimine   on   ettevõtte   töötajaile   kohustuslik.   Normatiivseid
eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad;
 väärtustele tuginevad – väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika
kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad;
 sotsiaalselt  kohustavad  – kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad,
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad
ettevõted, kes  tellivad  endale välisauditi.
13. Rahvusvahelisi   ettevõtteid   võib   oma   juhtimispoliitika   järgi   jaotada   kahte   tüüpi   -   millistesse?
Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks?
Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada
ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just  viimased  ettevõtted koostavad endale põhjalikke
normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades,
ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 
14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev  eetikakoodeks  normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist
on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks?
Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega
on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja
USAs   ja   Suurbritannias.   See   võib   suuresti   olla   tingitud   mandri-Euroopa   ja   USA   õigussüsteemide
erinevusest. Euroopas reguleerib seadus ettevõtja suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt,
rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem.
15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite osa peamised teemad?
Reeglite osa esitatakse enamasti negatiivses vormis, osutades piiridele, mida töötaja on oma tegevuses ei
tohi ületada. 
16. Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetika-koodeksi osas? Millistest etappidest see
koosneb? Kelle juhtimisel see teostatakse?
Kui ettevõtte juhtkond on tõesti huvitatud sellest, et koodeksil oleks praktiline väärtus, on ta loomulikult
huvitatud ka tagasisidest eetikakoodeksi kasutamine suhtes. Seda on kombeks nimetada sotsiaalse vastutuse
kontrolliks, mille käigus
 vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad ja  tunnevad  koodeksit;
 uuritakse, kuivõrd nad oma töös saavad, oskavad või tahavad sellest  juhinduda  – kas sellest on üldse abi,
kas see mõjutab nende töö efektiivsust, parandab tööõhkkonda jms;
 võrreldakse vaatluse tulemust eelmise perioodi vaatlusega.
Sotsiaalse   vastutuse   kontroll   annab   pildi   sellest,   kas   ja   kuivõrd   tegelikkus   vastab   ootustele.   Kontrolli
organiseerimisele on iseloomulik, et selle organiseerib ettevõtte tippjuhtkond.