Õpilasfirmad kui praktiline tegevus õppetöö osana Epp Vodja JA Eesti Euroopa trend ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkusõpe (entrepreneurship) JA Eesti Eestis JA Eesti Majandusõpe Ettevõtlusõpe Ettevõtlikkusõpe Programmide eesmärk Elus parem toimetulek Ettevõtlus kui eluperspektiiv võimalus nii andekatele kui vähem andekatele Ettevõtlusõpe Hõlmab ettevõtlikkuse arendamist ja ettevõtlusteadmiste andmist. Euroopa Komisjoni ekspertrühm aastal 2005 "Õpilasettevõtted on üks parimaid meetodeid ja kindlasti väga tõhus vahend ettevõtlusvaimu edendamiseks koolis." õppekava Ettevõtlikkuse õpetamine läbiva teemana JA Eesti Seitse sammu Isiklik majandus Rahvusvaheline majandus · Ettevõtlusõpe valikainena põhikoolis · Tegutsev ettevõte · Minifirma · Creatlon Majandus- ja ettevõtlusõpe gümnaasiumis Eestis õ...
Sõbraga koos ettevõtte loomises tuleb samuti arvestada sellega, et see sõber oleks usaldusväärne ning aus. Koos ettevõtte loomises võib saada kannatada sõprus ning tekkida lahkhelisid. · Noortel ei maksa ennast ettevõtjana ühte või teise kategooriasse ära liigitada. Tuleb olla julge ning katsetada erinevaid asju. Valik edasiõpingute osas sõltub üldjuhul inimesest endast, mis tead huvitab. Ma arvan, et majandusõpe tagab paindlikkuse tegeleda tulevikus erinevate asjadega. Kindla eriala õppimise juures on raske tegeleda erinevate asjadega. · Ei tohi karta ebaõnnestumist. Vigadest õpitakse. Valedest otsustest saadakse õppetunnid ning edaspidi üritatakse teha paremini. On hea katsetada, sest nii on suurem võimalus leida amet, mis on enda jaoks sobilikum. Uues ettevõtte ei korrata enam vanu vigu. Õpitakse vigade vältimist ning ettevõtte suuna valikut
Õpetajad ja klassijuhatajad ise otsustasid, kuidas nad kodu- uurimusliku päeva läbi viivad. Kollektiiv oli üksmeelselt ettepanekuga nõus ja õpilastele meeldis see üritus väga. Ka arendavat stiili võib märgata meie koolijuhis. Ta julgustab oma töötajaid enesearendamisele ja igati soosib seda. Ta oskab väga konkreetselt ülesandeid delegeerida ja annab töötajatel võimaluse end proovile panna või siis näidata oma tugevaid külgi. Selleks on meie koolis ellu kutsutud majandusõpe, mille töö käigus peavad õpetajad tegema õpilastega hoopis teistmoodi tegevusi ja ülesandeid kui tavapäraselt. Käiakse koolist väljaspool laatadel ja muudel üritustel. Selliste ürituste kavandamine ja elluviimine vajab kogu kollektiivi kaasahaaramist. Juht usaldab, toetab ja hindab kollektiivi tööd. Õppejuhi juhtimine on tagasihoidlikum. Väga raske on teda iseloomustada Golemani juhtimisstiilide järgi. Ta pigem suhtleb õpetajatega meilitsi, kui silmitsi
Jumestaja kursused kestavad 2 kuud, õppetöö toimub nädalavahetustel. Kosmeetiku saab õppida keskhariduse baasil, õppeaeg on 1 aasta. Juuksuri eriala õppeaeg on 1 aasta. Küünetehnikute kursused toimuvad nädalavahetustel ning kestavad 220 tundi. Iluteeninduse valdkonna õppekavades omavad üldist tähtsust tervisõpetus, suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused. Juuksuri õppekava peamised ained on: histoloogia juukse struktuur, juuste lõikus naistele ja meestele, juuste pesemine ja massaaz, juuste värvimine ja keemiline lokk, viimistlusainete õpetus, stiiliõpetus. Jumestaja õppekava peamised ained on: joonistamine, värviõpetus, valgusõpetus, meigikunsti ajalugu, meigi põhiõpe. Kosmeetiku õppekava peamised ained on: inimese anatoomia ja füsioloogia,
4. Field, P., 2008. Marketing in a Downturn. Lessons From the Past. Market Leader. Sügis 2008. 5. Mõdriku Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. 2009. Turunduse juhtimine neli etappi. [Online] http://www.lvrkk.ee/kristiina/turjuh/turunduse_juhtimine_neli_etappi.html [08.11.2009]. 6. Sillaots, M., 2009. Majanduse katsetus turunduse juhtimine. [Online] http://lemill.net/content/pieces/turunduse-juhtimine/view [08.11.2009] 7. Tuulberg, H., 2009. HWG Majandusõpe. [Online] http://www.tuulberg.ee/hwg/turundus2.html [08.11.2009] 11