Kohalik omavalitsus
12. klass
Ühiskonnaõpetus
· Administratiivse ülesehituse
põhimudelid:
tsentraliseeritud mudel
haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad
tugevasti keskvalitsusest:
kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust
keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste
täitmist
regionaaltasandit juhib suurte volitustega
keskvõimu esindaja
regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja
kohalike võimude vahel
kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid
kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses
(turism) (kahetasandiline halduskorraldus)
Detsentraliseeritud mudel
kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused.
kohalikul võimul suur otsustusvabadus
suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim
ise
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
effects
Õppematerjali autor
Saksamaa, Skandinaavia. Suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise, regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. Peamine omavalitsuse tunnus . Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: · riiklik tasand riik, maakond korraldab ja kordineerib riiklikku haldust · kohaliku omavalitsuse tasand linn, vald kohalik haldusjaotus 15 maakonda, mis jagunevad 227omavalitsuseks, 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitusel oma põhimäärus. Maakond on riikliku halduse üksus teostab maakonna riiklikku haldust, seda jub maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus 5-aastaks, vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. Finantseeritakse riigi eelarvest Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja kordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara
Omandiõigus omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle õigus seda vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt selle valdamise, käsutamise ja kasutamise lõpetamist, see on isiku kõige suurem ja üldisem õigus asja suhtes Kinnisomand tähendab kinnisasja omamist (maatükk, korteriomand, hoonestusõigus) Vallasomand kõik peale kinnisasjade on vallasasjad ja nende omamine on vallasomand REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ Riikik tasand Riik Riigikogu EV Valitsus (nimetab < > Keskvõim annab aru)
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitu
4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust 5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) esindada Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2) kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused
2) Loomulik iive on positiivne. 3) Tootlikkus moodustab 73% Euroopa Liidu keskmisest. 4) 20-64 aastaste vanusegrupis on tööhõive 72%. 5) Noorte koolist väljalangevus on oluliselt vähenenud, põhihariduse või madalama haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal (18-24 aastased) ei ületa 11%. 6) Tervena elatud eluiga on meestel vähemalt 57 ja naistel vähemalt 62 eluaastat. 7) Kasvuhoonegaaside heitkogused on 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Kohalik omavalitsus Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993
regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Omavalitsuste valimine Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse
Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest. Viimaste koosseisu võivad kuuluda talitused. Maavalitsuse kantseleid juhib maasekretär, osakonda juhib osakonnajuhataja. Maasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem, kuulanud eelnevalt ära riigisekretäri arvamuse. Maasekretäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik. Maavanem annab korraldusi seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse määruse alusel. EESTI KAASAEGNE OMAVALITSUS Omavalitsusüksusteks on vald ja linn. 2006. aasta seisuga on Eestis 32 linna ja 194 valda. Esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Hääletamisõiguslikud on püsivalt kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18aastased Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on vastavas linnas või vallas. Samuti on kohalikel valimistel hääleõiguslikud Eestis seaduslikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid