Eesti valitsus, president, riigikogu (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Riigivalitsemine

Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded:  Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid  Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid  Seaduste vastuvõtmine  Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle  Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu

Ühiskond

1

doc

Riikogu ja valitsus.

Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president ­ peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Eesti võimustruktuurid

PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu ­ parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid:

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Demokraatlik valitsemine

Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik ­ riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus ­ valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim ­ organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim ­ Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim ­ organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus ­ parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama.

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Eesti Vabariigi võimuorganid

1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon).

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Valitsus ja võim

Maakonna valitsus ­ ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon ­ Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne ­ -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid,

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal  parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile  presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse Valimised Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on vabad valimised Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang c) kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel)

Ühiskond

5

doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus?

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)