Eesti võimustruktuurid (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Riigivalitsemine

Parlamendi laialisaatmiseks kehtivad demokraatias kindlad reeglid, see ei olene presidendi või monarhi suvast. Eesti parlamendi ehk riigikogu peamised ülesnaded:  Menetleda ja vastu võtta seadusi  Ratifitseerida välislepinguid  Kinnitada riigieelare   Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid  Kontrollida täitevvõimu (valitsust) 2. Vabariigi president – Eesti riigipea Eesti presidendi ülesanded määrab kindlaks Eesti Vabariigi põhiseadus. Need on suunatud eri võimuharude tasakaalu ning vastastikuse kontrolli tugevdamisele ja riigi rahvusvahelise maine tõstmisele. Eestis valib presidendi kas riigikogu või valimiskogu. (Vähemalt 40- aastane sünnijärgne Eesti kodanik) Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält. Siis kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuulub riigikogu liikmetele lisaks vähemalt üks esindaja igast valla- ja linnavolikogust.

Ühiskond

4

docx

Demokraatlik valitsemine

Juhatus ­ Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm ­ erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus ­ mitmeparteiline valitsus Opositsioon ­ erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT ­ Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Demokraatlik valitsemine

paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest; aitavad hoida demokraatiat: 1) sätestab riigi eesmärgid 2) määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused 3) kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse muutmise kord Eestis: 1) rahva ja parlamendihääletuse korras. Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline ­ selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused ­ piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) ­ õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks.

Ühiskonnaõpetus

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Ühiskond

Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides.  · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks ­ parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks ­ rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.

Ühiskonnaõpetus

3

rtf

Eesti valitsus, president, riigikogu

- kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte - erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord EESTI VABARIIGI VALITSUS *valitsuse koosseis: - valitsus koosneb ministritest ja seda juhib peaminister (11- 12 ministrit)

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Vabariik

Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigikogu kooseis vahetub iga melja aasta järel. Parlamendi istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik. Eesti presidendi ülesanne on tugevdada võimuharude tasakaalu ja vastastikust kontrolli ning tõsta Eesti rahvusvahelist mainet, kuulutada välja valimised ja seadused, teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 - Riigikogu

Presidendi ülesanded parlamentaarse korraga riigis: · Esindusfunktsioonid ­ teeb visiite teistesse riikidesse, pöördub kõnega rahva poole, annab riiklikke autasusid. · Õigus peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. Presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis: · Pädevusse kuuluvad riiklikud tseremooniad. · Juhib valitsuse igapäevast tööd. Presidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis. 10. Millised on EV presidendi ülesanded? 1) Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused. 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid. 4) Teha RKle ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetad kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. 11. Kuidas valitakse EV president? Kes võib selleks saada? Kõigepealt esitavad Riigikogu liikmed kandidaati. Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)