Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Regioonide tabel (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
REGIOON
REGIOONI RIIGID
LOODUSOLUD, LOODUSVARAD
VALITSEVAD USUNDID
RAHVASTIK ja ASUSTUS
PÕLLUMAJANDUS
TRANSPORDI SÜSTEEMID
Lääne – Euroopa
Kagu – Euroopa
Ida – Euroopa
Vahe – Euroopa
Põhja – Ameerika
Kaug – Lõuna
Ladina – Ameerika
Ida – Aasia
Lõuna – Aasia
Kagu – Aasia
Põhja – Aafrika
Ees – Aasia
Must – Aafrika
Lähis - Arktika
Okeaania
Suurbritannia , Iirimaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Austria, Sveits, Saksamaa, Monaco , Luksenburg, Liechtenstein.
Albaania , Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia, Makedoonia , Bulgaaria, Montenegro, Kreeka, Rumeenia , Serbia.
Venemaa, Valgevene, Ukraina , Moldova .jt.
Poola, Leedu, Läti, Eesti, , Ungari.jt.
Kanada , Alaska , USA.
Austraalia, Uus- Meremaa
Lõuna- Ameerika, Brasiilia, Kesk- Ameerika, Argentiina, Tsiili, Mehhiko , Venezuela, Uruguay , Peruu, Jamaica, Kuuba , Haiti, jt.
Hiina, Jaapan, Korea.jt.
India, Bangladesh , Bhutan, Maldiivid, Nepal, Pakistan , Sri – Lanka.jt.
Tai, Brunei , Kambodza, Myanmar, Indoneesia , Laos, Malaisaia, Filipiinid , Singapur, Vietnam , Ida-Timor.jt.
Magreb, Egiptus, Sudaan, Mauritaania, Etioopia , Eritra, Maroko , Tuneesia, Melilla, Lääne-Sahara, Liibüa, Ceuta, Alzeeria.jt.
Kuveit, Saudi- Araabia , Araabia Ühendriigid, Türkistaan, Pakistan, Aserbaidzaan, Iraan , Iraak, Süüria, Bahrein, Katar, Omaan .jt.
Nambiibia, Tansaania , Sambia, Zimbabwe , Botswana , Zaire, Kongo , Gabon , Malawi, Uganda jt.
Arktika saared
Vaikse Ookeani saared, pelau.
Loodusolud: mitmekesised , parasvöötme laialehelised metsad ja niidud + okasmetsad . Loodusvarad: pole eriti palju.Zn, Sn, Cu, rauamaak .Kivi-ja pruunsüsi, mineraalid ja raskemetallid.
Vahemereline igihaljas mets + okasmets ,põõsastik, rohtla , poolkõrb.Al, Cu, Pb, Cr, Mn.Maagaas, kivi – ja pruunsüsi, nafta , erinevad metallid ja raskemetallid.
Okasmetad, parasvöötme laialehelised metsad ja niidud. Pb, Al, rauamaak, Cr. Maagaas. Kivi ja pruunsüsi, nafta.,raskemetallid.
Parasvöötme laialehelised metsad ja niidud + okaspuud. Põlevkivi jt.
Parasvöötme laialehelised metsad ja niidud + okasmetsad, poolkõrbed, Ni, Au, Rauamaak,Ag, Cu, Zn, Pb. Nafta, kivisüsi,mineraalid maagaas, erinevad metallid ja raskemetallid.
Põõsastik, rohtla ja poolkõrbed, savannid , Vahemereline igihaljas mets, kõrbed, troopilised vihmametsad , parasvöötme laialehelised metsad ja niidud.Sn, Al, Pb, Zn, Cu, rauamaak, Au, Ni, Ag, Mn. Nafta, kivi-ja pruunsüsi, raskemetallid.
Savannid ja rohtlad , okasmetsad, kõrbed, troopilised vihmametsad, Lähistroopilised metsad. Hg, Al, Sn, Cu, Pb, Zn, Nafta, uraan , kivisüsi.maagaas
Põõsastik, rohtla ja poolkõrbed, kõrbed, lähistroopilised metsad,okasmetsad,parasvöötmeline.Zn, Sn, Pb, Hg, Cu, Cr, Au, Mn rauamaak,Nafta kivisüsi.
Musoonmetsad ja troopilised vihmametsad,poolkõrbed, Rauamaak, Mn, Cr.
Mussoonmetsad ja puisrohtlad, lähistroopilised metsad.Ni, Sn, Cu. Nafta, kivisüsi
Põõsastik , rohtlad ja poolkõrbed, kõrbed, savannid.Pb, Cu, rauamaak, Teemandid, Mn, Ni, Cr.
Põõsastikud, rohtla, ja poolkõrbed, kõrbed. Nafta, Hg, Cu, pb.maagaas.Nafta, uraan.
Põõsastikud ja poolkõrbed, kõrbed, lehtpuud.Cu, Pb, Ni, rauamaak, Mn ja teemantid .Uraan, kivisüsi.
Liustikud , jää ja lumeväljad. Nafta?
Mussoonmetsad, troopilised metsad.
Kristlus , katoliku usk, protestantlus & ateism .
Katoliku usk, kristlus, suniitlik islam .
Vene Õigeusk,
Katoliku usk.
Katoliku usk, loodususundid , ateism.
Kristlus, katoliku usk, judaism.
Kristlus, katoliku usk, loodususundid
Katoliku usk, protestantlus, loodususundid
Siitlik islam.
Hinduism , konfutsianism , budism .
Hinduism, budism, islam.
Konfutsianism, suniitlik islam, hinduism.
Sunniitlik islam, siitlik islam.
Sunniitlik islam, siitlik islam.
Loodususundid, protestantlus.
Loodususundid.
Väga tihe asustus kõigis maades. Eriti Hollandis, Pariisis, Liverpoolis, Saksamaal ja Luksemburgis.
Sakslased, inglased ,hollandlased, prantslased , iirlased ,türklased + paljudmuud rahvused.Enamasti 100-200 inimest km² kohta. Suuremates linnades üle 200.
Asustus pole nii tihe kui Lääne-Euroopas, kuid siiski tihe. Inimesi 25 – 50 km² kohta. Linnades veidike rohkem.
Asustus on väga tihe vaid Moskvas.ülejäänud Venemaal mitte tihe. Ukrainas ja Valgevenes 100-200 inimest km² kohta. Rahvastikus on valdavalt venelased.
Asustus ei ole Baltimaades nii tihe. ~12- 25 inimest km² kohta. Linnades rohkem. Eestlased, lätlased, leedulased + venelased.
USAs on asustus ja rahvastiku tihedus tunduvalt suurem kui Kanadas. Peamiselt 25-50 inimest km² kohta. Suur sisseränne.Kanadas>inglased ja prantslased.
Austraalias on asustus suur vaid suuremates linnades. Uus-Meremaa on aga suhteliselt normaalselt asustatud.~3-´ inimest km² kohta. Austraallased,
Inglased, maoorid jt. Suur sisseränne.
Väga tihedalt asustatud 8,5 % maailma rahvastikust. Arenenumates riikides on iive tugevasti langenud, suuremates tõuseb see aga aastas 3-4%. Väljarännupiirkond.Klassistumine.Mehhiklased, argentiinlased, brasiillased , tsiililased, peruullased.
Arvukas ja väga tihedalt elav rahvastik. Valitsus on selle probleemi tõsiselt käsile võtnud, piirates laste arvu. Hiinlased , jaapanlased, korealased.
Iive on kõrge ning rahvaarv kasvab kiiresti. Rahvastiku ja asustuse tihedus on kõikjal väga kõrge.
Asustus on ebaühtlane.Suur väljaränne.
Rahvaarv kasvab üsna kiiresti.Asustus pole eriti tihe.
Arenenumates maades on rahva arv on iive vähenenud, teistes on see aga endiselt kõrge. Asustus ei ole eriti tihe.
Sündimus on väga kõrge, rahvaarv kasvab pidevalt. Samuti suremus. Asustus ei ole just eriti tihe.
Väike asustatus .
Arenenud põllumajandus
Suuteline oma elanikkonda enda saadustega ülal pidama .Palju liha ja piimakarju, kasvatatakse nisu, kaera,riisi, viinamarju, tubakat , oliive, otra ,rukist,kartulit, suhkrupeeti, puu- ja juurvilju ning tähtsalt kohal on ka kalandusel.
Põllumajandusel on tähtis osa. Palju põlde, istandusi ja karjamaid. Kasvatakse nii liha- kui pimakarja. Kaera, maisi, otra, riisirukist, kartulit, tubakat jpm.
Nii nagu teiste Euroopa regioonide puhul on ka siin põllumajandusel väga tähis ja suur osa. Kasvatatakse eelpoolnimetatud asju.
Väga tähtis osa. Küllaltki arenenud. Oluline osa kalandusel. Peetakse erinevaid loomi ning kasvatatakse erinevaid saadusi.
Põllumajandusega tegeleb vaid väike osa rahvastikust. Põllumajandussaadusi toodavad nad aga suurtes kogustes ja mitmesuguseid. Nad varustavad suurt osa maailmast teravilja + teiste saadustega.
Oluline toodang. Teraviljad, vill ja liha. Hästi arenenud ning heal järjel.
Põllumajandus on väga tähtis. Erinevad istandused ja omatarbeline oõllumajandus. Suured banaaniistandused.
Kõrge saagikusega. Saavutatud suurte töökuludega, et ära elatada arvukat rahvastikku. Tähtis majanduharu mis kindlustab rahvastiku peamistetoiduainete vajaduse
Põllumajandus on peamine majandusharu . Mis on vanaaegne ning moderniseerub aeglaselt. Madal tootlikkus. Taimekasvatus .
Kliima võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Maa mägisuse tõttu ei ole põlluharimismaad just palju. Istandused.
Palju kõrbeid. Tegeleda saab peamiselt rändkarjandusega. Oaasides , kus on võimalik kasvatatakse ka rohkem taimi. Palmiõli, riis ,tsitruselised,hirss ja durra, puuvill.
Head põllumaad on oaasides, kuid neid on vähe. Vett napib. Kasvatatakse Puuvilla
Põllumajandusega ei ole võimalik eriti tulusalt tegeleda. Kasvatatakse riisi, palmiõli,tubakat, maisi, puuvilla, teed jt.
Väga heal tasemel ning arenenud. Mitmed maanteed on siiski rahvastiku rohkuse tõttu väga ülekoormatud. Tasemel on nii lennundus(väga palju lennu teid) kui laevandus ( mereteed ).
Mitte nii heal tasemel.Pidevalt uuendatakse , täiustatakse ning luuakse uusi trandpordi süsteeme.
Mereteed, lennuteed, jm. erinevad kaubanduse jm sellisega seotud transpordisüsteemid.
Küllaltki hästi arenenud, kuid veel arengujärgus. Mereteed, lennuteed, kaubandusteed jm.
Väga hästi arenenud.
Heal tasemel ning pidevalt arenevad. Lennuteed, mereteed jm.
Hästi, kuid mitte üle keskmise arenenud. Maanteed jm. teed on ülerahvastatud ning kohati halvas seisukorrs.
Heal taseme, pidevalt arenevad ning täiustuvad.
Pole arenenud, ega heal tasemel, Korralagedus liikluses jm. säärane.
Kesine olukord. Ei arene eriti.
Halb tase ning areng.
Suhteliselt halval tasemel ning erilist arenut ei toimu.
Väga halb olukord ja tase. Arenguta.
Regioonide tabel #1 Regioonide tabel #2 Regioonide tabel #3 Regioonide tabel #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 194 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailma regioonid
5
docx

Maailma regioonid

Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. maailmamajan maa, umbe

Geograafia
Maailma regioonid
40
odt

Maailma regioonid

Euroopa Regiooni kuuluvad riigid  Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid  Taiga  Tundra ja metsatundra  Stepp  Jää-ja külmakõrb  Segamets  Lehtmets  Vahemereline kuivalembeline põõsastik  Kõrb ja poolkõrb  Metsastepp  Kõrgvööndilisuse ala Maavarad  Paljud maavarad otsakorral  Rauamaak  Boksiit  Pruun- ja kivisüsi  Keedusool  Väävlivarud Kliima  4 aastaaega  Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse  Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas  Lääneosa o Talv  Soe ja vihmane  Lund sajab vähe o Suvi  Jahe  Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured  Võrreldes idaosaga  I

Maailma regioonid
Maailma regioonid
20
pdf

Maailma regioonid

2015 Mai Regiooni kuuluvad Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km

Geograafia
Maailma regioonide tabel
20
docx

Maailma regioonide tabel

Regioon Regiooni Loodusolud, Valitseva Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus kuuluvad loodusvarad d asustus üsteemid maailmam riigid usundid ajandusse Euroopa Euroopa Aastane Peamine Rahvaarv Lääne-Euroopas on Peamised Transpordis Euroopa on riigid, 49 sademete usund umbes 730 väga arenenud tööstus liigid on üsteemid üks riiki hulk on 250- Kristlus. miljonit. põllumajandus ning töötlev, on väga kolmest 1000 mm, Ida- Asustus need riigid masinate, heal suurimast parasvö

Ühiskonnageograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

Geograafia
Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid

Geograafia
Geograafia suur konspekt
17
docx

Geograafia suur konspekt

16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima ­ kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad ­ viljakus Reljeef ­ tasane, mägine Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mull

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia




Kommentaarid (5)

ines123 profiilipilt
ines123: Tänud!Väga põhjalik! Aitas väga!
20:25 15-01-2011
matu14 profiilipilt
matu14: Väga hea!! SUPER. Aitas väga!
16:46 08-05-2011
3lisabeth profiilipilt
3lisabeth: Oli kasu, sain, mis tahtsin.
20:59 16-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun