Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud loodusvarad, suured metsaalad, aga jaheda kliima tõttu ei saa igal pool kõiki põllumajandussaadusi toota. Norras on rikkalikult nafta- ja maagaasivarusi, rootsis kaevandatakse aga rauamaaki, Norras ja Islandil on arendatud kalandust.
wable-energy-game · https://play.kahoot.it/#/lobby?quizId=2e Lisapunktid 9d Kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüs elektrienergia tootmisel 1. Missugused on riigi energiaallikad? 2. Kus nad paiknevad? 3. Millest toodetakse elektrit? 4. Kumma riigi energiamajandus on jätkusuutlikum? Põhjenda! http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRqUNxn3hXMleGcFZmNzIQ5yTquh6wOfi55Mol- HFlQKFlrDQBj Euroopa peamised majanduspiirkonnad Euroopa peamised majanduspiirkonnad Euroopa Liit Liikmesriike 27 Kandidaatriigid: Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro, Serbia, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/EU27-candidate_ countries_map.svg/236px-EU27-candidate_countries_map.svg.png Euroopa peamised majanduspiirkonnad EFTA- Euroopa vabakaubanduse Assotsiatsioon 4 liikmesriiki: Island Norra Liechtenstein Sveits
ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad Praha ja Brno Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95% Loomulik iive (1000 elaniku kohta): -15,4 Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine Turism: suusatamine, rattasõit, matkamine, muuseumid, vaatamisväärsused Religioon: 35% roomakatoliku usku, 9% hussiidid, 8% juudid, 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse. MAJANDUS USD - United States dollar
Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. RAHVASTIK Tsehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused. Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95%, sellega on nad üks ühtlasema rahvusliku koosseisuga maa Kesk. Euroopas. Vähemusrahvastest on peamiselt esindatud sakslased. MAJANDUS Tsehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett.
sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune. MAJANDUS Tsehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. Joonis 6: Praha RAHVASTIK Tsehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused. Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95%, sellega on nad üks ühtlasema rahvusliku koosseisuga maa Kesk. Euroopas. Vähemusrahvastest on peamiselt esindatud sakslased. KOKKUVÕTE ..... Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ehhi http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/czechrepublic/index_et.htm PILDID http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Czech_Republic_in_European_Union.svg http://www.panoramio.com/photo/856779
Põhjused: a) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p; b) ebasoodsad kliimaolud; c) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti); d) haritava maa hulk väheneb. Tööstuses ülekaalus hankiv tööstus (mäetööstus maavarade kaevandamine). Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus. · tootmise ebaratsionaalne paigutus Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS Metsade istutamine Raie Sordiaretus Töötlemine Metsade hooldus Puidutooted + paber ja tselluloos Metsade kaitse METSAKLASTER = Metsamajandus + metsatööstus + äriteenused Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud: 1) VÄÄRISPUUD
Põhjused: 1) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p; 2) ebasoodsad kliimaolud; 3) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti); 4) haritava maa hulk väheneb. Tööstuses on ülekaalus hankiv tööstus (mäetööstus maavarade kaevandamine). Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus. · Tootmise ebaratsionaalne paigutus. Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. Agaarajastu põllumajandus 7 · Varaagraarne tootmisviis maa kuulus kogukonnale alepõllundus, rändkarjakasvatus maailmamajanduses ei osaleta levinud Mustas Aafrikas · Hilisagraarne tootmisviis Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti.
Rahvastik ja asustus Peamiselt kolme suure rahva, hiinlaste, jaapanlaste ja korealaste kodumaa. Kõikides Ida- Aasia riikides on arvukas ja tihedalt elav rahvastik. Jaapan on demograafilise ülemineku läbinud ja rahvaarv kasvab aeglaselt. Hiina rahvaarvu üritatakse kontrollida läbi valitsuse range perepoliitika. Väga suur hulk hiinlasi elab ka mujal maailmas. Kõige olulisemad majanduspiirkonnad asuvad mereäärsetel aladel. Põllumajandus Suur osa on mägine ja seetõttu on haritavat maad piiratult. Aastatuhandete jooksul on siiski suudetud luua põllumajanduseks küllaltki head tingimused. Saagikus on suhteliselt kõrge – seetõttu on võimalik vähesel maa-alal kasvatatud kultuuridest ära elatada väga suur hulk rahvast
kasvavad klientide ootused kvaliteedile. Infoühiskonna paradigma nõuab ettevõtetelt mitmekülgseid ressursse, oskust neid optimaalselt kasutada, suurt paindlikkust ja kõrget kompetentsi; aga ka protsesside pidevat parendamist, juhtimissüsteemide täiustamist ning eestvedamist ja ambitsioonikust. Kui eelmise sajandi 70.80. aastail domineerisid ettevõtted-"ühiksuurused", siis tänapäeval on edukad klastrid või terved majanduspiirkonnad. Üha enam räägitakse regionaalsest 7 konkurentsivõimest ja regiooni tuntusest ning toodetest. Seetõttu on majanduslikuks eduks veelgi enam tarvis inimeste ja organisatsioonide, ettevõtete, teadusasutuste, riiklike tugistruktuuride ja finantsasutuste ühist ja operatiivset tegutsemist. Ettevõtete tehnoloogiline areng ja uued ärimudelid muutuvad edukuse võtmeteguriteks.
esemete valmistamine oli ühendatud. Sepatöö võis kasutada ka kõige viletsamaid kohalikke maake ja paiknes hajali tarbijate juures, tekitamata maailmamajanduslikke sidemeid. 18. sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. selle aluseks oli tehnoloogiline pööre - üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksiga. Metallurgia koondus sellepärast Euroopa, Hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Söebasseinid olid tollal üldse tähtsaimad majanduspiirkonnad, sinna koondusid ka metalli suurimad tarbijad. Kogu maailma metallurgia koondus söebasseinidesse. Väljapoole asus ainult maakide kaevandamine ja seegi peamiselt Põhja riikide eneste piires. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine. Söe külgetõmbejõud vähenes, paranev tehnoloogia kulutas teda järjest vähem, tema asemel õpiti metalle sulatama ja väärindama elektri ja hiljem maagaasiga, mis on hõlpsasti veetavad kuhu tahes arenenud riigi piirides