2 60 40 3 120 60 4 140 20 5 150 10 6 160 10 7 165 5 8 163 -2 5 17.02.2014 LÜHIPERIOOD JA PIKK PERIOOD Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul vähemalt ühe sisendi suurus ei muutu (vähemalt ühel tootmisteguril on fikseeritud kulu); püsiressursid nende suurus lühiperioodil ei muutu (nt maa, hooned, seadmed); muutuvressursid nende suurust saab ka lühiperioodil muuta (nt tööjõud). Pikk periood ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida kõiki oma sisendeid (kõik kulud on muutujateks); püsiressursid pikal perioodil puuduvad;
E= Q (%)/ P (%) E= Q (%)/ AP (%) E= 0 ; E 0 Indiperentsed kaubad hind määratakse väliste teguritega. FIRMATEOORIA - Väikseim majandusüksus, mis toodab hüviseid ning pakub neid teisele majandusüksusele. Kuidas, kellele, millise hinnaga müüa? - Inimese eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõte käitub ratsionaalselt. - Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti.
mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC kui p>MC siis kasvab kasum iga tooteühiku tootmisel p-MC võrra ühikukasum opt kogusel= p-ATC TR= (p-ATC)*Q Lühiperiood: Lühiperioodi pakkumiskõver- f MC kõvera osa, mis jääb ülespoole MC ja AVC lõikepunkti maj.kasum=TR-TC tootmist laiendatakse kuni MR>MC kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st sulgemishind- p=AVCmin kasumilävi e tasuvuspunkt- näitab, et f saab normaalkasumit; p=ATC Pikk periood: F saab konkurentsi tõttu ainult normaalkasumit: maj.kasum = 0 nõrgad turukaitsetõkked > uued firmad ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu >
hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem kui 1. Mitteelastne nõudlus on nõudluse hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus (on väiksem kui 1). Ühikuelastne nõudlus tähendab, et nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Vastav koefitsent on 1. 12. Mis on lühiperiood majanduses? Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.(näiteks töötajate arvu) 13. Mis on pikk periood majanduses? Pikkperiood on ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tullavõi mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust vähendada ning mõned firmad on harust lahkunud. 14
ࡼࢇ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ • Tootjad ei ole veel jõudnud hinnamuutusega kohaneda. ࡴࢇ ݉ ݏݑݐݑݑ% • Lühiperiood • Ajavahemik, mille jooksul ettevõtted saavad tootmismahtu muuta olemasolevaid tootmistegureid kasutades. − Peamisteks mõjuriteks on • Pikk periood
o tööjõud: tootmises kasutatav inimressurss 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2x) - Maksimaalne toodang ette antud kuludega: Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist - Etteantud toodang minimaalsete kuludega: Hüvise suurus on fikseeritud ning me peame tootma seda võimalikult väikeste kuludega 5) Lühi- ja pika perioodi eristamise alus. Lühiperiood on vaatluse all olev periood ning pikk periood on tulevikule suunatud. Lühiperiood: ajavahemik mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust,aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust-eeldame,et uute seadmete püstipanek võtab aega. Pikk periood: võimalik on muuta mõlemat tegurit [ (L) ja (K) ] 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Kui kõik kulud on muutuvkulud 7) Püsi- ja muutuvressursi mõiste
· Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks
· Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud
· ELASTNE kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent on suure kui üks. · MITTEELASTNE kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent on väiksem kui üks. · ÜHIKUELASTNE kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsent võrdub ühega. 12. Mis on lühiperiood majanduses? LÜHIPERIOOD on ajavahemikmille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks. Lühiperioodi jooksul firma poolt kasutatav kapitali kogus ehk tootmisvõimsus ei muutu (tehnoloogia ei uuene lühiajaliselt, masinaid ei osteta jms.) 13. Mis on pikk periood majanduses? PIKK PERIOOD on ajavahemik, mille jooksul saabmuuta kõiki ressursse. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist?
alternatiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused, tootjate arv ja maksud. 11. .Elastne nõudlus on nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Mitteelastne nõudlus on nõudluse hinnaelastne liik, mille korral nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Ühikelastne nõudlus on nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. 12. Lühiperiood majanduses tähendab ajavahemiku, mille ajal tootjad suudavad muuta vaid mõnda, mitte kõiki kasutavate ressursside hulka. 13. Pikk periood majanduses tähendab hinna muutust pakutavale kogusele pärast seda, kui tootjal on olnud piisavalt aega hinna muutustega täielikult kohaneda. 14.Turustruktuurid on: Täieliku konkurentsi turg- täieliku konkurentsi turul on suur hulk firmasid, kusjuures igaühe turuosa on nii väike, et üksinda ei suuda neist keegi turuhinda mõjutada
muutus, järelikult ESp >1, pakkumiskõver on laugjas, lame (S-kõvera tõus on väike); 5) täielikult elastne pakkumine on juhul, kui pakutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult ESp läheneb siis lõpmatusele. Pakkumiskõver on horisontaalne joon. Ka väga väike hinna muut _P võib põhjustada pakutava koguse QS muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt hinnamuutuse suunast. 25. Ajaperiood tootmises: lühiperiood ja pikk periood Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõtted suudavad tootmismahtu kasvatada esmajoones olemasolevaid tootmistegureid (paremini) ära kasutades. Stiimuliks võib neil olla näiteks turunõudluse suurenemise tõttu kasvanud kauba hinnatase. Pakkumiskõver muutub elastsemaks (laugemaks). Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul tootmisharus tegutsevad firmad on suutnud oma tootmisvõimsusi suurenda kasutades ära investeeringuid ning uued firmad on jõudnud turule tulla. Pakkumiskõver
toodangut. 1) Kui firma võib kauba teatud koguse toota erinevaid sisendite kombinatsioone kasutades, nimetatakse tootmisfunktsiooni muutuvate proportsioonidega tootmisfunktsooniks. Lk 126 joonis 6.1 2) Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsioon hüvise saab toota ainult ühe kindla sisendite kombinatsiooniga, efektiivseks tootmiseks on vaja teatud kindlat sisendite proportsiooni. Lk 127 joonis 6.2 Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul vähemalt ühe sisendi kogus ei muutu, mõne suurus aga muutub - Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) - Muutuvressurss suurus muutub/ saab muuta lühiperioodil (tööjõud, materjal). Pikk periood ajavahemik, mille jooksul võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi, kõik ressurssid on muutuvressurssid, kõik kombinatsioonid isokvantidel on firmale jõukohased. 6
. , . , 17.2. 18. 17. Lühiperiood, short run - lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate 19. ressursside hulka. Lühiperioodil on mõned ressursid fikseeritud, mõned aga varieeruvad. Püsi (fikseeritud) resurss on selline firma
E= kauba hinna protsentuaalne muutus 23 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne pakkumine. Näidata joonisel Elastne Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentualne muutus. E suurem kui 1 Mitteelastne Pakutava koguse protsentuaalne muutus o väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. E väiksem kui 1 Ühikuelastne Pakutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega. E=1 24 Iseloomustada erinevad ajaperioodid tootmises: lühiperiood, pikk periood. Kuidas toimub ressursside kasutamine Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega veel kohaneda jõudnud. Lühiperiood Ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. Pikk periood Ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uured firmad on jõudnud turule tulla või mõned
keskmine tulu average revenue, AR or ATR Средний доход kogukasum total profit, TP or Прибыль kogukulud total cost, TC Совокупные затраты kogutoodang total physical product, TPP Совокупный продукт kogutulu total revenue, TR Совокупный доход lühiperiood short run, SR Короткий срок majanduskasum supernormal profit, pure profit, Экономическая прибыль economic profit mastaabisääst economy of scale Экономия масштаба muutuvad tootmistegurid variable factor Переменный фактор
tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. Kogukulu – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa. Lühiperiood – Lühiperiood (short run, SR) on ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks tootmissisend ei ole muudetav. Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti.
1. Teab oma eesmärki ja oskab seda formaalselt väljendada (sõnaliselt, graafiliselt, matemaatiliselt). 2. Tunneb võimalikke alternatiivseid käitumisviise eesmärgi saavutamiseks. 3. Oskab valida nende hulgast selle, mis võimaldab saavutada eesmärgi kõige efektiivsemalt (kiiremini, kõige väiksemate kuludega vms). 4. Omab täielikku informatsiooni valitud alternatiivi võimalike tagajärgede kohta. Kasum momendi/hetke kasum ja pikemaperioodi kasum. Short run ja long run / lühiperiood ja pikkperiood. Vahet tehakse tootmise seisendite järgi. Lühiperiood vähemalt üks sisend ei ole vahetatud, midagi on stabiilset. Pikk periood kõik sisendid on vahetatavad, midagi pole stabiilset. Kasum lühuperioodil üks, teisel perioodil teine. Eelarve kitsendus kõik eelarved on piiratud, ka riigil. Majandussubjekt peab maksimeerima oma kasu eelarve piirides. Majandussubjektide rahalised võimalused (eelarve)
• Ettevõtet vaadeldakse ühtena, ettevõtte siseseid lahkarvamusi ei vaadelda. • Toodangu müüguhind ja ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid muuta ei saa. Püsivad tootmistegurid on nt. ehitised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. Muutuvad tootmistegurid on nt. elekter, kütus, mille koguseid saab muuta lühikese aja jooksul. Nende eristamine võimaldab kasutusele võtta mõisted lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on selline ajaperiood, millal vähemalt üks tootmisteguritest ei muutu. Pikk periood on selline, kuis kõik tootmistegurid muutuvad. Kogutoodang on ettevõttes toodetud väljundi (kauba) üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud
Pakutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Pakkumise hinnaelastsuse peamisteks mõjuriteks on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või mitte (kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmisse ümber paigutada). Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Eristatakse kolme erinevat perioodi. 1) hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda suutnud 2) lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. 3) Pikk periood ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust suurendada ja uued firmad turule tulla, või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ning mõned firmad harust lahkuda. ELASTSUS JA MAKSUKOOREM Hinnast peaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormat osapool, kelle tegevus on
ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. Majapidmaisteooria
410. Scam ..............................................................kelmus 411. Segment .........................................................allüksus 412. Services market .............................................teenuste turg 413. Share ..............................................................aktsia 414. Shareholder ....................................................aktsionär 415. Short run ........................................................lühiperiood 416. Shortage .........................................................turu puudujääk 417. Shut-down price .............................................sulgemishind 418. Siege ..............................................................Piiramine 419. Sole proprietorship ........................................füüsilisest isikust ettevõtja 420. Solvency ........................................................maksevõimelisus 421. Sound .......................
o Muutuvkulud(vaktsiinid, toit) 2. Omahinda kandmise alusel (kirjelduse järgi) o Otsekulud(ravimid, toit) o Kaudsed kulud (hooned, opilaud) 3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt) o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades.
teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K) (TP kogutoodang) L tööjõud K kapital f tundmatu, mingi seos tööjõu ja kapitali vahel, et saada toodangut Perioodid, ressursid (ei ole seotud kindla ajaperioodiga) Lühiperiood vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu Püsiressurss suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) Muutuvressurss suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Pikk periood võib muuta kõiki ressursse, pikal perioodil pole ühtki püsiressurssi Kui kõik asjad on ära muudetud, siis oled läbinud pika perioodi ning jõuad uuesti lühiperioodi, kus miski on konstantne (nt vabrik, kus sokolaadi toodad). Kogu,- keskmine ja piirprodukt. Ehk toodang TP kogutoodang
mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust: Piirprodukt e piirtoodang on täiendav toodang (MP), mida saadakse tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel. Tootmine ettevõttes lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Seda tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Tootmist analüüsides eristatakse nelja ajaperioodi: väga lühike ajaperiood e hetkeperiood lühike periood e lühiperiood pikk periood väga pikk periood e ülipikk periood Lühiperiood (SR, short run) on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest ei ole muudetav Pikk periood (LR, long run) on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid on varieeritavad. (ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid). Püsivad e fikseeritud tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul
kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal.
Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. o Kui <1 siis pakkumine on mitteelastne. Pakutava koguse suhteline muutus väiksem kui hinna suhteline muutus o Kui =1 siis ühikuelastne o Kui >1 siis pakutava koguse suhteline muutus suurem ku hinna suhteline muutus Hetkeperiood- situatsioon kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud Lühiperiood- ajavahemik mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada olemasolevaid tootmistegureid kasutades Pikk period- ajavahemik mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud tootmisvõimsust suurendada, uued firmad turule tulla, mõned firmad kaduda jne Test: Kui kauba nõudlus on üühikuelastne, siis kogutulu ei muutu kui kauba hind muutub. ÕIGE Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem. VALE. Koefitsent on <0
Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. 24) Majanduslikud kulud ja kasumid. Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne ning see on seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe. 25) Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperioodil ei ole võimalik kõiki sisendeid muuta, vähemalt üks peab jääma konstantseks. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte võib muuta kõiki. 26) Firma tootmisotsused. Firma töö tulemused sõltuvad ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millis hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena. 27) Turustamise olemus ja turustamise eesmärgid.
alternatiive või mitte (kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmiseks ümber paigutada). Pakkumine on elastsem, kui aeg hinnamuutusega kohanemiseks on pikem ja hüvise tootmisel tohkesti alternatiivne. Kauba hinna muutumisel vajavad tootjad tootmise ümberpaigutamiseks aega. Sellega seoses eristatakse kolme perioodi: · Hetkeperiood, situatisoon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud · Lühiperiood, ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades · Pikk Periood, ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad tuturel tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendad ning mõned firmad harust lahkuda. Elastuse mõistet kastutatakse ka maksukoormuse kandja analüüsimiseks. Hinnast peaaegus
Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks: Kogukulule lisanduvat kulu, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra Mastaabisääst võimaldab selgitada: Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline Ettevõtte kogukuluks nimetatakse: Püsikulu ja muutuvkulu summat Lühiperiood on ajavahemik: Mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav. Sellisteks sisenditeks on tavaliselt mitmed põhikapitali elemendid (hooned, rajatised, seadmed jne.), kuid selleks võivad olla ka maa, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud jm. tootmissisendid. Lühiperiood ei ole mingi kindel arv kuid või aastaid. Ta erineb majandusharuti ja muutub oluliselt ajas. Mis alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis
rääkida püsiv- ja muutuvkuludest · Hoonete ja ruumide kasutamise, turva- ja üldkindlustuskulud · Kaugperioodi (long run) jooksul võib aset leida täielik kohanemine muudatustega. · Töötervishoiu ja ohutuse alased kulud Kaugperioodi ulatuses on kõik kulud muutuvkulud. Sisuliselt on lühiperiood võrdne elektrijaama või · Lähetus-, koolitus- ja kontorikulud elektrivõrgu osa ehitamise ajaga. Seega on energeetikas lühiperioodi pikkus suhteliselt pikk. · Avalike suhete ja turunduse kulud Loobumiskulu ehk alternatiivkulu (opportunity cost) on oluline mõiste · Tööjõukulud (palk ja maksud) turumajanduslikus mõtlemises. Alati ja kõikjal on tegemist ressursside nappusega. · Muud mainimata kulud
nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR = TC). Pakkumiskõver: FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER - on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER - kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat Lühiperiood: Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents - prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol.
Koefitsient on 1-st suurem, on pakkumine elastne Koefitsient =1, on pakkumine ühikuelastne Koefitsient on 1-st väiksem, on pakkumine mitteelastne Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid - on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või mitte. Pakkumine on elastsem siis, kui aeg hinnamuutusega kohanemiseks on pikem ja hüvise tootmisel on rohkesti alternatiive Tootjate 3 ümberkorraldamise perioodi: hetkeperiood – tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud lühiperiood – tootjad saavad tootmismahtu suurerndada või vähendada olemasolevaid tootmistegureid kasutades pikk periood – olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad turule tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ning mõned firmad harust lahkuda Elastsus ja maksukoormus – elastsus annab võimaluse analüüsida, kas maksukoormat kannavad ostjad või müüjad. Suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis
AVC-kõvera kuju: AVC = VC / TP = w * L / TP = w / APL Enne nägime, et AP-kõver oli tagurpidi U-kujuline, siit järeldub, et AVC-kõver peab olema U- kujuline. Kus AVC = min., seal AP = max. MC- ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast. (joonis 7.3 õp. lk. 155) 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad lk 155 Pikal perioodil on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Ümbrik lühiperioodi kõveraid (SAC short run) piirav kõver, puudutab lühiperioodi kõveraid punktis, kus antud koguse ATC on minimaalne, see on pika perioodi keskmise kulu kõver (LAC long run). (joonis 7.4 õp. lk. 156) Isokost näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157)
Kui hinnaelastsuskoefitsent on võrdne 1-ga, siis on nõudlus ühikuelastne Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes.
Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid) Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise
netoeksport ehk teiste riikide tarbijate kulutused Äritsüklite tuvastamine aegridades ● Võrreldakse kvartaalseid andmeid eelmise aasta sama kvartaliga (kõrvaldab sesoonsuse) ● Reeglina võrreldakse reaalseid, mitte nominaalseid näitajaid ● Tsükkel on kõikumine ümber trendi--->alternatiivsed viisid trendi tuvastamiseks Ajahorisondid makroökonoomikas Pikk periood- Hinnad on paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele, tasakaalustamaks turgu Lühiperiood- paljud hinnad (eriti tööjõu hind ehk reaalpalk) on jäigad, takistades turu kohandumist Jäikade hinande korral on majanduse kohandumismehhanism erinev! III loeng Kogunõudlus I: IS-LM tuletamine IS kõver ja selle seosed: Keynesi ristiga-mudel, kus majanduse tasakaalu leidmiseks võrdsustati tegelikud ja planeeritud kulutused. Suletud majanduse mudel, kus tulutase on määratud kulutustega. Tähistused: I=planeeritud investeeringud PE=C+I+G= planeeritud kulutused
efektiivselt · Kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. · Joonis. Tootmisisokvandid lk. 126 · Komb. B, D ja C on võrdse toodanguga · Kõige kasulikuma odavama kombinatsiooni leidmiseks peab teadma sisendite hinda. · Joonis. Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsiooni isokvandid · A,B,C näitavd kindlate sisendite koguste proportsiooni Perioodid, ressursid · Lühiperiood- vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu · Püsiressurss- suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) · Muutuvressurss- suurus muutub lühiperioodis(tööjüud, materjal) · Pikk periood- võib muutuda kõiki ressursse, pikal peroodil pole ühtki püsiressurssi. 2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128 · Tabel iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust · Tp kasvab, on max l=8 · Sisendi keskmine produkt (avarage) · AP=TP/L
Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad · Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi. · Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks maksimaalne tulemus või minimaalne kulu. · Ühte ja sama ressurssi ei saa korraga kasutada, iga inimene valik erinevalt -
KOGUPAKKUMISE defineerimine Kogupakkumine (QS, AS) näitab majandussubjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. [Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti.] · Klassikaline koolkond (pikk periood) · Keynesi koolkond (lühiperiood) KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE 1) Majapidamiste otsused tööjõu pakkumise kohta - reaalpalk - eelistused (vaba aja alternatiivkulu) 2) Ettevõtete otsused tootmismahu määramisel - hinnad, tehnoloogia, kasum - tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus
Piirprodukt (MP) kogutoodangu muutus, mida põhjustas tootmisteguri muutus ühe ühiku võrra (võeti täiendavalt juurde üks tööline ja selle tõttu suurenes kogutoodang). Kahaneva tulu seadus võtad juurde töötajaid järjest, iga järgnev töötaja ei tõsta toodangut järsku enam niipalju kui esimesed töötajad. Töötajate juurdevõtmisega hakkab toodang vähenema see selle tõttu, et ei võeta juurde kõiki ressursse, vaid ainult ühte. Lühiperioodi ja pika perioodi vahe: lühiperiood on selline ajavahemik, kus vähemalt üks tootmisressurss või tootmissisend on jäänud muutumatuks. Pikk periood kui kõik ressursid, mida kasutatakse, on ära muudetud. Ülipikk periood majandusteoreetiliselt kasutatakse harva muudetakse põhimõtteliselt ka tehnoloogiat lisaks ressurssidele. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodi kulud: lühiperioodil seob toomisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC=const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus).
2) etteantud toodang minimaalsete kuludega Ehk meile on ette antud vajalik toodangu suurus ning me peame saavutama selle toodangu hulga võimalikult väikeste kuludega. – nt tootmine Lõppeesmärgiks leida optimaalne tootmisplaan, mille korral on võimalik kasumit maksimeerida. 5) Lühi- ja pika perioodi eristamine ja 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Firmateoorias eristatakse lühiperioodi (ehk vaatlusaluse perioodi) ja pika perioodi otsustusi (ehk tulevikku suunatud). Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust, aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust – eeldame, et uute seadmete või hoonete püstipanek võtab aega. Pikal perioodil on võimalik muuta mõlemat tootmistegurit. 17 Pikka perioodi eristab lühiperioodist asjaolu, et siin on kõikide tootmistegurite
Põhjus peitub selles, et kui ressursse saab kasutada ka teiste hüviste tootmiseks, siis hetkel pakutavate hüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalik kõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmiseks kasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne. Kui analüüsida aja mõju tuleb eristada kolme erinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodil ei suuda firma muuta tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on firmade pakkumiskõver vertikaalne. Lühiperioodil on firmad suutelised osade tootmisressursside mahtu muutma ning seetõttu ka hinnamuutustele paremini reageerima. Pikal perioodil on firmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressursside mahtu ning sellisel juhul peetakse pika perioodi pakkumist kõige elastsemaks.
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
ka personaalühing või isikute ühing Aktsiaselts või ka osaühing. Püsisisend e püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul (näiteks tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvsisend e muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjal, elekter, kütus, lepinguline tööjõud). Lühiperiood SR on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest (tootmise sisenditest) ei ole muudetav. 14 Pikk periood LR on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid (tootmise sisendid) on varieeritavad. Või teisiti, ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid.
teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel maksimeerida kasumit
Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. o Pikk periood ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad turule (tootmisharru) tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ja mõned firmad harust lahkuda. · III seminar 3. Kontrolltest · Õige-vale. Tee vale õigeks!
AS`SR SKPtäishõive SKP SKPtäishõive Joonis 9. Potentsiaalse SKP ja tootmiskulude kasvu erinev mõju AS-le Kuid miks on AS kõvera kuju LR ja SR erinev? Lühiperioodil on AS kõver positiivse tõusuga, pikal perioodil väljendatakse kogupakkumist aga vertikaalse kõverana. Lühiperiood makroökonoomika kontekstis on periood, kus on võimalik SKP taseme kas langus allapoole või tõus kõrgemale oma potentsiaalsest tasemest. Selline olukord saab tekkida tänu sellele, et lühiperioodil on firmade palga- ja muud tootmiskulud fikseeritud. Sel põhjusel on firmadel kasulik hindade tõusmisel pakkuda suuremat kogust kui on potentsiaalne tase, sest kulud on lühiperioodil endised, aga hinnad on kasvanud
hüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalik kõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmiseks kasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne. Ø Aeg Kui analüüsida aja mõju firmade tootmis- ja pakkumisotsustele, tuleb eristada kolme erinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodil ei suuda firma muuta (suurendada või vähendada) tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on hetkelisel perioodil firmade pakkumiskõver vertikaalne. Lühiperioodil on firmad suutelised osade tootmisressursside (peamiselt tööjõu) mahtu muutma ning seetõttu ka hinnamuutustele paremini reageerima. Pikal
summaga ehk võib ka öelda, et kogukulu väljendab seost hindade, egurite, koguste, toodangu mahu ja omahinna vahel. Nende seoste väljendamiseks kasutatakse kulufunktsiooni mõistet. Lühi-ja pika perioodi kulukõverad erinevad omavahel oluliselt seetõttu, et nad peegeldavad erinevaid tootmistingimusi, eelkõige erinevaid võimalusi teha muudatusi tootmistegurites. Seetõttu ongi neid otstarbekas vaadelda lahus. Lühiperiood on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav, nt hooned, rajatised, seadmed jne. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Kulukõverate analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit, samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, s.o mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega.
annaabi.ee 
