Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus majandusteooriasse (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kuidas ja kelle jaoks toota?
  • Kuidas kellele millise hinnaga müüa?
  • Kust ostetakse resursse?
Sissejuhatus majandusteooriasse
Teadus – annab tõelisi teadmisi, suhtelised tõed.
  • Hüpotees (mingitel tingimustel tõene, kui pole enam mõistlikke vastuväiteid)
  • Tõestamine
    • Mudel – tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem
    • Andmete kättesaadavus, võte : must kast
    ceteris paribus
    ANALÜÜSI VORMID

    • Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne
    • Marginaalne analüüs – piiril olev
    • MAJANDUS – Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess
    • ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota?
    • Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab
    Opportunity cost – selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma . Alternatiiv ehk loobumiskulu .
    • Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine.
    Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria
    Household = majapidamine
    Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused – majanduslik inimeste grupp.
    Homo economicus – tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv.
    Tarbimiskomplekt/ pakett – toiduained, peavari , transport, prillid .
    Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb.
    Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused :
  • Kasulikkus
  • Hind
  • Sissetulek
    Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb.
    MU- piirkasulikkus (languse tendents )
    U= ∑ MU
    Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis.
    MU= U1
    MUx/P → max
    P= hind
    Š I ; n I
    N II
    šII ; n III ; v I
    IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha.
    Kui šokolaadi hind on ka 1, siis – teine joon. Komm 2x odavamaks – joon 3
    Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on šokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum – tarbimisvõimaluste hulk.
  • Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest
  • Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist .
    GOSSENi reegel MU/P
    q1p1 + q2p2 = c (m;i)
    Teisel joonisel – samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik.
    Mv1/P1 ja MU2/P2
    kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon – mida kõrgemal, seda parem)
    Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus.
    MRS(asendusnorm)= ∆v/∆y= ∂x/∂y
    EELARVE MUUTUS
    J4
    Kui samakasulikkuse joon puudutab eelarve joont – kõige kasulikum. Parim kombinatsioon.
    HINNA MUUTUS
    Elastsus-E= suhe mis näitab, kui tormiliselt või passiivselt reageerib turg hinna nõudlusele.
    E= ∆Q (%)/ ∆P (%)
    E= ∆Q (%)/ │∆AP│ (%)
    E= 0 ; E 0
    Indiperentsed kaubad – hind määratakse väliste teguritega.
    FIRMATEOORIA
    • Väikseim majandusüksus, mis toodab hüviseid ning pakub neid teisele majandusüksusele. Kuidas, kellele, millise hinnaga müüa?
    • Inimese eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine .
    • Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine.
    • Ettevõte käitub ratsionaalselt.
    • Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud .
    • Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt.
    • Sisend – tööjõud – L

    K – kapital
    Sisenditegurikomplekt – ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali.
    W – tööjõud; r – kapital; c – cost(kulutus)
    Kolmnurk – tootmisvõimaluste hulk
    wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu
    K= c/r – w/r L
    See mida iga inimene annab oma osa produkti .
    MPL – tööjõu piirprodukt
    MPK- kapitali piirprodukt
    Keskmine toodang – APK = q/k
    APL = q/L
    Mastaabi efekt
    MRTS = MPL/MPK = ϬL / ϬK
    Ettevõte – kulud.
    Esimese lennuki ehitamiseks jaoks kulub rohkem, kui järgmiste ehitamiseks.
    (kollane joon – MC)
    Piirkulu - MC
    Kogukulu
    Keskmine kulu
    MC kasv sõltub sellest, mida toodetakse, milline on aastaarv . Ükskord hakkab iga järgmine tükk minema kallimaks.
    Püsikulu ei sõltu toodangu suurusest. FC
    MC= FC+VC
    Kasum = tulu – kulu.
    R – tulu
    Nõudmise-pakkumise tasakaalu rist
  • Sissejuhatus majandusteooriasse #1 Sissejuhatus majandusteooriasse #2 Sissejuhatus majandusteooriasse #3 Sissejuhatus majandusteooriasse #4 Sissejuhatus majandusteooriasse #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merilyn3 Õppematerjali autor
    Veidi mikroökonoomikast.

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus majandusteooriasse
    15
    doc

    Sissejuhatus majandusteooriasse

    tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris paribus). 2 Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mis on majandus? K.Marx ,,Ühiskondlike tootmissuhete kogusumma". Majandus ­ piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess. Majanduse limiteerib ära kõige piiratum ressurss. Järelikult tuleb seda ressurssi kõige mõistlikumalt kasutada. Majanduse kolm põhiküsimust: 1. Mida tööta? 2. Kellele toota? 3. Kuidas toota? Infoühiskond ­ Inimene läheb tootmisest välja. Inimese tööks jääb vaimne töö.

    Majandus
    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
    30
    docx

    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

    · Graafiline ­ Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb minimaalseks. Kõvera või sirge nimi ei lange kokku telje nimega (nt S,A,B,D vms) (S-supply, pakkumine; D - nõudlus) Kogunõudluse puhul liidame nõudlused kokku. Homo Economicus ­ mudelinimene. Ta teab, mida tahab ja ka neid võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on lollus. Oskab valida parima, et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid. · Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg ­ (orjandus ­ kõrvalharu) - feodalism (sotsialism ­ kõrvalharu) ­ kapitalism ­ infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond ­ küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj.

    Majandusteadus
    Kordamine eksamiks
    3
    docx

    Kordamine eksamiks

    Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb ­ kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb ­ kauba hind langeb. Normaalkaubad ­ kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup ­ kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup ­ kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) ­ seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru ­ tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver ­ mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st

    Mikroökonoomika
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    4
    odt

    Sissejuhatus majandusteooriasse

    08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond

    Majandusteooria alused
    MAJANDUSTEOORIA
    58
    docx

    MAJANDUSTEOORIA

    MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade

    Sissejuhatus majandusteooriasse
    Mikroökonoomika valemid
    4
    docx

    Mikroökonoomika valemid

    ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR ­ otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY ­ hüvise Y koguste muut, QX ­ üviste X koguste muut, MUX ­ hüvise X piirkasulikkus, MUY ­ hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX ­ üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY ­ hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR ­ kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC =

    Arendustegevus
    Majandusteooria kordamisküsimused KT 15 11 2012
    6
    docx

    Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012

    Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõ

    Ettevõtluskeskkond
    Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal
    21
    doc

    Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

    ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

    Mikroökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    candy profiilipilt
    candy: Palju küsimusi tekkis pigem..
    17:48 24-08-2012
    Liz90 profiilipilt
    Liz90: Ei ole midagi erilist
    11:23 28-09-2012
    Mariake1992 profiilipilt
    Mariake1992: Aitas küll :)
    16:05 10-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun