Skisofreenia (0)

Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus . Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta.
Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga.
Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi.
Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi: paranoidne , hebefreenne, katatoonne ja lihtne skisofreenia. Paranoidse skisofreenia puhul on juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonse skisofreenia puhul on esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor , sundasendid- ja poosid . Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid, negativism , vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtsa skisofreenia puhul on esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus.. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne.
Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulusid. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele.
Skisofreeniat on põdenud paljud inimsed , sealhulgas ka kuulsused . Esiteks võib välja tuua 19. sajandi Hollandi maalikunstniku Vincent Van Gogh’i. Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism , eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. Skisofreeniat on põdenud ka Margaret Mary Ray, kes sa kuulsaks kuna jälitas David Letterman’i ja Story Musgrave’i.
Skisofreeniat põdes ka isik, keda on peetud jazzmuusika alusepanijaks, Charles "Buddy" Boldenile. Selle juhtumi puhul võib tänada, et skisofreenia kui haigus on olemas, sest arvatavasti selle puudumisel poleks ka Bolden hakanud arendama jazzmuusikat ning jäänud oma liistude juurde, milleks oli ragtime . Jazzmuusikutest põdes skisofreeniat veel Tom Harrell. Ka sellised kuulsad isikud nagu matemaatik ja Nobeli auhinna võitnud John Nash ning kuulsa füüsiku, Albert Einstein , poeg Eduard Einstein põdesid seda levinud haigust.
Samuti langesid selle haiguse ohviterks ka Broadway staar Meera Popkin, Dr. James Watson ’i poeg, Šoti jalgpallur Andy Groam, Super Bowl ’i võitnud jalgpallur Lionel Aldridge, Fleetwood Mac’i kitarrist Peter Green , Pink Floyd bändi liige Syd Barret, Moby Grape liikmed Alexander „Skip“ Spence ja Bob Mosley, Briti produtsent Joe Meek, artist Antoin Artaud, Abraham Lincoln’i abikaasa Mary Todd , kuulus vene tantsija Vaclav Nijinsky ning kirjanik Jack Kerouac. Kõik need kuulsamad isikud on mõjutanud ajalugu omal viisil, tegevusega , mis on neile kõige omasem.