Alkoholi võõrutussündroom (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õde III
VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST
Iseseisev töö
Tartu 2009
55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet . Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada.

Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega?
Alkoholi võõrutusseisundile viitavad psüühikahäired antud situatsioonis on: katkendlik kontakt patsiendiga, luulumõtted ning hallutsinatsioonid, väljendunud ärevus ja hirmutunne, vaimne segasus.
Somaatilistest sümptomitest on esindatud : treemor, higistamine ning südame-veresoonkonna häired.
Kuna patsient kardab haiglas olles põhjendamatult, et teda üritatakse seal kahjustada inimeste poolt, keda tegelikult seal pole, arvame, et tegu on alkoholideliiriumiga.

Mille suhtes te vaadeldavat patsienti veel küsitleksite?
Milline on patsiendi tavaline vererõhk ja pulsisagedus ?
Millist, kui kanget ja millistes kogustes patsient alkoholi tarvitab? Kui tihti? Kuna viimati tarbis?
Kuna ta hakkas end halvasti tundma antud juhtumi korral?
Kas patsiendil on pere, toetajad?
Kas patsient on täheldanud ka tervislikus seisundi halvenemist seoses alkoholi tarbimisega?
Kas on tarvitanud teisi mõnuaineid?
Kas patsiendil on ka probleeme isiklikus elus ning tööalaselt seoses alkoholi tarbimisega?
Kas patsient tunnetab, et alkohol mõjutab tema toimetulekut?
Miks patsient arvab , et endised töökaaslased tahavad talle halba?
Kas ta näeb nugasid ukse vahel pidevalt ?
Kas patsiendil on ka varem esinenud sarnaseid võõrutusnähte?

Millist täiendavat infot patsiendi seisundi kohta te veel vajaksite?
Kas patsient on varasemalt pöördunud psühhiaatri või psühholoogi poole? Kui jah, siis milliste kaebustega?
Kas patsient on proovinud varem alkoholiprobleemist vabaneda ? Mil viisil?

Kuidas oleks võimalik vajalikku infot hankida?
Kuna patsient ei vasta antud olukorras ise kõikidele küsimustele, siis info saamiseks võib küsitleda patsiendi perekonda ja lähedasi. Sel viisil võib teada saada infot patsiendi töösuhete, eraelu ja ka tervisliku seisundi kohta. Samuti võib infot saada perearstilt.
Infot annab kindlasti ka objektiivne ja subjektiivne vaatlus , vereanalüüs jne.
Probleem
Eesmärk
Tegevus
Hinnang
01.10.09 Üldine halb enesetunne, tingitud alkoholi võõrutusest,mis väljendub kõrgenenud vererõhu(145/95mm/Hg) ning pulsiväärtuses (115x/min) higistamises ning tugevas treemoris.
Pt. Tunneb end hästi, treemorit ei esine.
*Manusta ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele.
* Jälgi elutähtsaid näitajaid.
* Rahusta patsienti ning selgita, millest antud enesetunne on tingitud.
*Taga pt. hügieeni-vahendid(pesemisvõimalused, puhas pesu, riided).
*Soovita patsiendil lamada ja taga talle rahu.
*Anna patsiendile juua, et vältida dehüdratatsiooni.
02.10.09 Vererõhk ja pulss on normaliseerunud
(RR 120/70 mmHg, pulss 70 x min), treemorit ei esine.
01.10.09
Potensiaalne oht enese ning ümbritsevate inimeste vigastamisele, mis on tingitud häirunud tajust ning väljendub luulumõtetes ning hallutsinatsioonides( töökaaslased soovivad teda tappa).
Patsient ei kahjusta ennast ega teisi.
*Jälgi patsiendi käitumist ning vajadusel kasuta isoleerimist.
*Loo turvaline keskkond.
*Selgita patsiendile rahulikul toonil asjade tegelikku olemust (nt. ”Ruumis ei ole kedagi peale meie.” ”Koridoris pole kedagi peale arstide ja õdede.” ”Keegi siinolijatest ei soovi sulle halba”.).
03.10.09
Patsient mõistab tegelikkust ning pole enesele ega ümbritsevatele ohtlik.
Luulumõtteid ega hallutsinatsioone ei esine.
03.10.09
Potensiaalne oht relapsi tekkeks, tingituna teadmiste defitsiidist,mis avaldub enesehävitavas käitumises alkoholi liigtarbimise näol.
Patsient on teadlik alkoholi kahjulikkusest ning soovib terveneda.
*Seleta patsiendile alkoholi kahjulikkust organitele ning deliiriumi tekkepõhjuseid.
* Soovita patsiendil käia tugigruppides ja leida tugiisik(nt. AA, psühholoog, lähedane inimene).
Soovita muuta elustiili( leida uusi tuttavaid, liikuda uutes seltskondades, keskenduda perele-tuttavatele).
03.10.09
*Pt. on teadlik alkoholi liigtarvitamise ohtudest organismile ning deliiriumi tekkepõhjustest.
*03.12.09 Pt. on regulaarselt käinud AA koosolekutel ning kõrvale jätnud nn. vanad joomakaaslased ning käib aktiivselt tööl.
Allikaloend:
Aluoja, E. jt. (1993). Psüühika-ja käitumishäired. Tartu
Lönnqvist, J. jt. (toim). (2002). Psühhiaatria. Medicina : Tallinn
Vildebeck, S.L. (2008). Psychiatric- Mental Health Nursing (466-472).
Fortinash, K. M., Holoday-Worret, P. (1999). Psychiatric Nursing Care Plans . Mosby
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/FR-Ravi5k.ht m (08.10.09)