Pärilikud Haigused, nende põhjused ja ravi (0)

Pärilikud Haigused
Koostas: Annete Trumm
Juhendas: Laive Jürimaa
Klass: 9B
2012
Sisukord
Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi.
Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi.
Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi.
Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi.
Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi.
Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi.
Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi.
Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi.
Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi.
Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi.
Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt.
Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi.
Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi.
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises,
mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu.
Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses
inimesel muutuseid märgata pole.
Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896.
aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane
nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele
Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest
osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia ­ liide,
tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit.
Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k)
Põhjus ja Ravi
Skisofreenia täpne põhjus pole tänaseni välja selgitatud. Umbes 10%-l
skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik.
Järelikult on haigus pärilik ning haiguse põhjuseks mitmete geenide
muutumine. Skisofreenia võib tekkida ka rohkest stressist.
Skisofreenia ravi vastu võideldakse sellega, et luuakse inimesele
stressivaba elukeskkond. Kasutatakse ka Neuroleptikume e. grupp
keemilisi ühendeid, mis omavad head ravivat efekti psühhoosile.
Hemofiilia
Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude
tekkeks ja mittetõkestumiseks.
Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema
vormi korral alles täiskasvanueas. Hemofiilia puhul on
iseloomulikuks verejooks liigestesse ja lihastesse, veritsus tekib mõne
aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult.
Haemophilia (ld.k), Hemophilia (ingl.k)
Põhjus ja Ravi
Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vere
hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri ehk
hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu.
Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni
defekt, see defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav, seetõttu
esineb haigus perekonniti.
Hemofiilia puhul peaks inimene hoiduma vere hüübivust vähendava
aspiriini kasutamisest. Hemofiiliat põdevale inimesele ei tohi teha
lihasesiseseid süste, sest süsti kohta võib tekkida suur verejooks.
Hemofiilia raviks kasutatava hüübimisfaktori kontsentraadiga võivad
levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest
kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu.
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhktõbi e. suurenenud vererõhk. Kõrgenenuks peetakse
vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri -
süstoolne Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65
aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on
paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame
pärgarterite ja neeruhaigustele.
Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks,
närvilisus, töövõime langus ning unetus.
Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon;
hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k),
Arterial hypertension (ingl.k)
Põhjus ja Ravi
Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne
vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame
lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt
ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Kui inimese
süda pumpab liiga palju verd, muutub vererõhk kõrgeks ning sellest
tekibki Kõrgvererõhktõbi.
Haigust on võimalik ravida tervisliku eluviisiga st. soola piiramine
toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas
kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ning alkoholi
tarbimisest loobumine.
Kuulmislangus
Kuulmisprobleem esineb umbes 20%-l inimetest. Tuhandest lapsest
sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina. Enamasti tekivad
kuulmisprobleemid siiski elu jooksul.
Sümptomid esinevad kuulmisraskustes.
Kuulmislangust saab kontrollida audiomeetriliselt selleks pannakse
pähe kõrvaklapid, lastakse kõrva erinevaid helisid ning inimene peab
andma märku, millal kui hakkab kuulma hästi nõrka heli.
Vaegkuulmine, Hypacusia (lad. k.), Hypacusia (ingl. k.)
Põhjus ja Ravi
Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste või kuulmisnärvi
kahjustuse tagajärjel.
Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku
korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata.
Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus.
Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele
edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral)
Võib tekkida ka vanadusest.
Kuulmelangusega inimesed on leidnud suhtlemiseks ühise keele:
Viipekeel.
Ravida võib seda füüsikaliste meetoditega, kirurgilise raviga ning
kuulmisabivahenditega.
Downi tõbi
Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub
arengupeetuse ja mitmete väärarenditena.
Haigus esineb sagedusega 1:600-800 vastsündinu kohta, poistel ja
tüdrukutel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema
vanusega.
Avaldub selles, et lastel on iseloomulik välimus ja nad on väga
sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo proofiil on lamedad.
Down syndrome (lad k), Morbus Langdon-Down (ingl k)
Põhjus ja Ravi
Downi sündroomi põhjustab üks liigne kromosoom - see on
pärilikkuse info kandjate ehk geenide kogumik.
Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sarnast 21. kromosoomi, siis Downi
sündroomiga lastel on neid 3.
Downi sündroomi ei osata ravida. Seda osatakse leevendada
arendusraviga e. laps käib psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja
taastusravi arstide juures. Loomulikult on selles suur osa ka
lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste
toimingutega, nagu siseseisev söömine ja hügieen.
Downi sündroomi on võimalik ka ennetada, lastes 15. rasedusnädalal
määrata verest hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat
kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja
kooriongonadatropiini palju, on võimalik et lootel esineb Downi
sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud.
Pilt
Downi sündroomi põdev laps.
Suhkurtõbi
Suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru
tase ning sellest tingitud häired.
I tüüpi diabeedi puhul tekib organismis täielik insuliinivaegus,
sellepärast nimetatakse I tüüpi diabeeti ka insuliinsõltuvaks (inglise
keeles insulin dependent diabetes mellitus - IDDM). Kõige rohkem
on diabeedihaigeid (I tüüp) Soomes (30/100 000) ning kõige vähem
Jaapanis (1/100 000). Eestis on umbes 10 juhtu 100 000 inimese kohta
aastas.
Suhkurtõve peamised sümptomid on kõhnumine, rohke uriini
eritumine, naha sügelemine, väsimus, nõrkus.
Insuliinsõltuv diabeet, Diabetes mellitus (lad. k.), Insulin dependent
diabetes mellitus (ingl.k)
Põhjus ja Ravi
Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis
veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse
hüperglükeemiaks. Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini
tootvate rakkude hävimise tagajärjel. Haigusnähud ilmnevad alles siis,
kui insuliini tootvatest rakkudest on alles vaid 10-20%.
Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne
asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab
jäljendada normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab põhi- ehk
fooninsuliini, mis katab vajaduse insuliini järele öösel ja söögikordade
vahel. Toidukordade eel süstitakse lühitoimelist insuliini, mille
ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset
veresuhkru tõusu peale sööki.
Kasutatud kirjandus
·
Skisofreenia:
http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=916
http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia
·
Hemofiilia:
http://www.inimene.ee/?disease=h&sisu=disease&did=573
http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/98-veritsushaigused
·
Kõrgvererõhktõbi:
http://www.perearstikeskus.ee/id54.htm
http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=765
·
Kuulmislangus:
http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=453
http://www.entc.ee/et/kuulmis-abi/kuulmislangus/
·
Downi tõbi:
http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom
http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=468
·
Suhkurtõbi:
http://www.videvik.ee/498/suhkur.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Suhkurt%C3%B5bi
Tänan Tähelepanu Eest
!