Skisofreenia - Geenetika (1)

Skisofreenia
Maria Yakhonina
· Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k)
· Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud
psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole
täpselt teada.
· Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire,
millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine
oluliselt häiritud
Ülevaade
· Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad
täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine,
tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-,
tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et
skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale.
· Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb
harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1%
t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste
haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel.
· Uurimused näitavad, et kahel neurotransmitteril -
dopamiinil ja lserotoniinil on oluline osa skisofreeniasse
haigestumisel.
· On teada, et skisofreeniahiagetel on teatud aju osas liiga
palju dopamiini. Samuti esineb erinevusi serotoniini
ainevahetuses võrreldes tervete inimestega.
· dopamiin- (DA) Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist,
lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise
ajukahjustusega.(mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist )
· serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu,
isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime.
Skisofreenia alavormid
· paranoidne skisofreenia - inimene arvab, et teda kiusatakse
taga või jälitatakse;
· hebefreenne vorm - inimese kõne on seosetu ja käitumine
arusaamatu, esineb palju veiderdusi;
· katatoonne vorm - inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib
teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu
välisele regulatsioonile;
· lihtne skisofreenia - aeglaselt süvenevad negatiivsed
sümptomid.
Sümptomid ehk avaldumine
· Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis
on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed
sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral
normaalse käitumise puudumine.
· Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid
pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu
poolt.
· Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiat,
emotsioone ja algatusvõimet.
Kes haigestub skisofreeniasse?
·Skisofreenia algab tavaliselt hilispuberteedis või 20-ndate
aastate alguses ning on kahjuks tavaliselt eluaegne haigus.
Seda haigust põevad kõikide rasside, kultuuride,
sotsiaalsete klasside ja mõlema soo esindajad. Meestel
algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel.
· Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired,
luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid,
probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses
käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises
ja/või tunnetes või kummalised mõtted.
Haiguse kolm faasi:
· "Äge" faas (ägenemine): Sümptomid ja tunnused on
(taas)ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu
· "Stabilisatsiooni" faas: haiguse taandumisfaas peale
ägedat faasi/ ägenemist
· "Stabiilne" faas/krooniline faas: ägedad sümptomid
võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on
erinev).
· Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini
tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste
psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse
jätmise tõttu.
· Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise
integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub
antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja
psühhosotsiaalne rehabilitatsioon.
Ravi(võimalused)
· Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale,
et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti
vajaksid..
· Antipsühhootilised ravimid normaliseerivad teatud
ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil
hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada.
· on praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid tõhusalt
ravida ja aidata niiviisi patsientidel palju normaalsemat elu
elada
Nagu paljudel teistel ravimitel, võib ka
antipsühhootikumidel olla kõrvaltoimeid.
· suurendavad kehakaalu
· võivad põhjustada lihasjäikust
· sedatiivne toime ja seetõttu võivad nad energiat vähendada.
· Hästi mõjuvad töö- ja füsioteraapia
· .
" "
,
,
,
.
.
,,
,
,
,
,
·
:
,
, ,
--
.
,
,
,
"", "",
"",
"" . . --