Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Skisofreenia (1)

1 Hindamata
Punktid
Skisofreenia
Teele Sarapuu
Mõiste:
Schizophrenia (lad.k)
Schizophrenia (ingl.k)
schizo killustumine, lõhestumine,
phren ­ hing,
ia ­ suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist
seisundit.
Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused
ja mehhanism pole täpselt teada.
Omased on halb mälu ning häired tajumises,
mõtlemises, tundelus, tahteelus.
Ajalugu:
Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all.
Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud
mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas
selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia
praecox'iks.
Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele
tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia.
Tekkepõhjused:
Täpset põhjust ei teata;
Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on
ka üks vanematest skisofreenik);
Pikaajaline stress (õnnetustest);
Kasvukeskkond;
Alkoholi, uimastite kasutamine;
Peavigastused;
Alaliigid:
paranoidne skisofreenia inimene arvab, et
teda kiusatakse taga või jälitatakse;
hebefreenne vorm inimese kõne on seosetu,
käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi;
katatoonne vorm inimene kas ei reageeri
millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab
rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile;
lihtne skisofreenia aeglaselt süvenevad
negatiivsed sümptomid.
Sümptomid:
Sümptomid jaotatakse positiivseteks
sümptomiteks mis on inimese jaoks
tavatud kogemused, ja negatiivsed
sümptomid mis on vähemal või rohkemal
määral normaalse käitumise puudumine.
Positiivsed sümptomid
Inimesele tundub, et mõtteid pannakse pähe
või võetakse ära kontrollimatu välise jõu
poolt.
Hallutsinatsioon millegi olematu kogemine;
Luulumõtted valed, kasutud uskumused;
Negatiivsed sümptomid:
Mõjutavad inimese huvi, energiat,
emotsioone ja algatusvõimet;
Negatiivsete sümptomitega skisofreenik
väldib kokkusaamisi;
räägib vähe;
ei ärritu ega näita entusiasmi;
ei korrasta ennast, loobub pesemisest;
Ravi:
Tervendav ravi tuleb alles leida.
Skisofreeniat pidurdavad
antipsühhootilised ravimid, mis
normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist
suhtlemist ja aitavad sel viisil
hallutsinatsioone ja luulumõtteid
vähendada;
Psühhosotsiaalsed ravimeetodid.
Prognoos:
Skisofreenia on haigus, mis
ei lõppe surmaga;
püsivalt süveneb, põhjustades jäävat
psüühikahäiret ja puude tekkimist;
tekitab töövõimetust.
Faktid:
Naistel avaldub raskemaid skisofreenia vorme harvem
(naissuguhormoonidide kaitsev toime);
Meestel esineb haigust tihemini (nõrk stressitaluvus);
Haigestutakse 2030 aastates;
Skisofreeniat esineb üha harvem (parem elukvaliteet,
varajasem diagnoos, kvaliteetsemad ravimid);
Et skisofreeniat diagnoosida, peab korraga esinema vähemalt
2 skisofreenia tunnust;
Skisofreenikud ei ole ohtlikud!
Kasutatud materjal:
http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsyschiz.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia
http://ee.lundbeck.com/ee/patients_and_relatives/schiz
http://www.inimene.ee/?
disease=s&sisu=disease&did=916&idr=fstpLEuF
DY2TeegbLVAfAzAAnxe
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Skisofreenia #1 Skisofreenia #2 Skisofreenia #3 Skisofreenia #4 Skisofreenia #5 Skisofreenia #6 Skisofreenia #7 Skisofreenia #8 Skisofreenia #9 Skisofreenia #10 Skisofreenia #11 Skisofreenia #12 Skisofreenia #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Teele Sarapuu Õppematerjali autor
Kokkuvõte skisofreeniast, selle lühiajalugu ja tekkepõhjused. Haiguse alaliigid, sümptomid, huvitavad faktid, ravi.

Sarnased õppematerjalid

Skisofreenia
7
doc

Skisofreenia

Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia ­ suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest

Psühholoogia
Skisofreenia - Geenetika
18
ppt

Skisofreenia - Geenetika

Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale.

Arstiteadus
Skisofreenia
7
doc

Skisofreenia

TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................

Psühholoogia
Skisofreenia
5
doc

Skisofreenia

Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas

Psühholoogia
Skisofreenia
3
docx

Skisofreenia

Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia ­ liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel

Psühhiaatria
Pärilikud Haigused-nende põhjused ja ravi
17
pptx

Pärilikud Haigused, nende põhjused ja ravi

Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt.

Bioloogia
SKISOFREENIA
12
pptx

SKISOFREENIA

Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot

Psühholoogia
Psühhopatoloogia
8
doc

Psühhopatoloogia

Psühhiaatria arenemise käigus on tehtus mitmesuguseid psüühiliste haiguste klassifitseerimise katseid. Mõned Jaotustest on jäänud ajalukku, mõned kehtivad praegugi, kuigi kiiratud ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (1)

myrka profiilipilt
myrka: ootasin rohkem..
11:27 07-06-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun