Sõltuvusained (0)

Slaid 1: SÕLTUVUSAINED
Sõltuvusaine on psühhoaktiivsete omadustega aine, mida kasutatakse mõnutunde tekitamiseks.
Slaid 2: ERINEVAD SÕLTUVUSAINED

• Alkohol
  

Enamikes riikides legaalne (täisealistele).

• Opioidid
  

, mis avaldavad organismile morfiini taolist toimet.

• Kannabinoidid
  

, mis sisalduvad kanepis ja lisaks selgroogsetes ja kõik pole psühhoaktiivsed.

• Rahustid või uinutid
  
• Kokaiin
  

ehk argikeeles koka.

• Mitmesugused stimulaatorid
  
• Hallutsinogeenid
  
• Tubakas
  

, mis on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine ja sisaldab nikotiini.

• Lenduvad lahustid
  

Slaid 3: SÕLTUVUS
Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:

• Tugev tung tarvitada ainet
  
• Võimetus kontrollida tarvitava aine koguseid ja tarvitamise kestvust
  
• Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes
  
• Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes
  
• Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele
  

Eristatakse:

• Psüühiline sõltuvus – tugev soov sõltuvusainet tarvitada
  
• Füüsiline sõltuvus – sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud
  

Slaid 4: ALKOHOL
Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid.
Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.
Alkohol on seega narkootoline aine, mis on siiski enamikes riikides legaalne täisealistele.
Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne).
Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.
Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada ja kaob kontroll tarvitatud alkoholikoguse üle. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühoosini.
Alkoholpsühhoos on kõige raskemal kujul avalduv psüühikahäire alkoholsõltuvuse korral. Alkohoolse psühhoosiga haigel esinevad sagedamini nägemishallutsinatsioonid, harvem kuulmishallutsinatsioonid. Võivad esineda hallutsinatsioonid kõigis tajumodaalsustes (haige näeb, et ta viibib sõprade seltsis, need räägivad temaga ja pakuvad viina , haige võtab pitsi vastu ja joob selle ära, tundes, kuidas viin kurku kõrvetab). Iseloomulikud on luulumõtted. Raskematel juhtudel kaasneb teadvuse hägunemine kuni tasemeni, mille puhul pole võimalik haigega kontakti saavutada.
Alkohoolne psühhoos tekib tüüpilisel kujul alkoholi tarvitamise katkestamisel (48 tunni jooksul), millele on eelnenud pikemaajalisem (päevi, nädalaid) ja suurtes kogustes alkoholi tarvitamine.
Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta.
Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.
Alkoholism võib lõppeda surmaga:

• Raskekujulise võõrutusseisundi (joomahullus) tõttu.
  
• Organite hulgikahjustuse tõttu – maksapõletik, südamepõletik, kõhunäärme põletik, neerupõletik.
  

Slaid 5: OPIOIDID
Opioidid on keemilised ühendid, mis avaldavad organismile morfiini toime taolist toimet.
Opioidide toime on vahendatud ergutava toimega opioidretseptoritele, mis paiknevad kesknärvisüsteemis ja seedetraktis.
Opioide jaotatakse:

• Looduslikud opioidid – alkaloidid, mis esinead unimagunas – morfiin , kodeiin, papaveriin
  
• Poolsünteetilised opioidid – sünteesi aluseks on looduslikud opioidid. Siia kuuluvad heroiin , oksükodoon
  
• Sünteetilised opioidid – täissünteetilised ühendid. Siia kuuluvad fentanüül, alfa-metüülfentanüül, petidiin, buprenorfiin, metadoon
  
• Endogeensed opioidid – opioidid, mida sünteesib organism, et kindlustada opioidretseptori funktsioneerimise . Siia alla kuuluvad endorfiinid , enkefaliinid, dünaorfiinid, endmorfiinid.
  

Slaid 6: OPIODIDE KAHJULIKKUS
Tekitavad kiiresti väga sõltuvust
Läheb vaja järjest suuremaid uimastikoguseid
Tekivad võõrutusnähud, kui ei saa uut annust
Kogu elu keskendub järgmise annuse hankimisele
Põhjustab impotentsust
Sõltlastest saavad pahatihti kurjategijad
Võimalus nakatuda HI viirusesse jpm.
Oskamatult süstides võib ennast tappa
Slaid 7: KANNABINOIDID – KANEP
Kanepi seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas kanepi mõningate alamliikide narkootilise mõjuga toksiline vaik.
Mõju saavutamiseks tarvitatakse kanepit marihuaana , hašisi või kanepiõli kujul.
Kanepit tarvitatakse peamiselt suitsetades.
Erinevates riikides vaadeldakse kanepi tarvitamise legaalsust erinevalt.
Eestis on levinud marihuaana hüüdnimed " savu ", "kivi", "mant" ja "bob". Kanepi tarvitamise kohta kasutatakse ka slänginimetust "peale tegema".
Kanepi mõju sõltub lisaks THC-sisaldusele suitsetaja meeleolust, ootustest ja isegi seltskonnast, kus kanepit tarvitatakse. Algaja tarvitaja ei tunne vahel üldse midagi või kogeb vaid kerget iiveldust. Kanepile tüüpilised iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt:

• lõõgastustunne, (kerge) eufooria;
  
• meelte suurenenud tundlikkus, aja kulg näib aeglustuvat;
  
• söögiisu suureneb;
  
• tekivad keskendumis- ja koordinatsioonihäired;
  
• südame löögisagedus kiireneb , kehatemperatuur langeb;
  
• pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad.
  

Kanepisuitsetaja tunneb ka, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Kainele kõrvaltvaatajale aga paistab see harilikult põhjuseta kummalise itsitamisena.
Teinekord võib oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või paanikahoog.
Näiteks heroiiniga võrreldes on kanepi puhul risk mitmesuguste vaimsete häirete avaldumiseks või võimendumiseks palju suurem.
Slaid 8: RAHUSTID JA UINUTID
Rahustid on ravimid , mis leevendavad ärevust, pingetunnet ja agressiivsust.
Erinevatel rahustitel võib lisaks olla lähtuvalt nende keemilistest omadustest ka
krambivastane, lihaseid lõõgastav ja uinumist soodustav toime.
Uinutid on ravimid, mis on mõeldud unetuse sümptomite leevendamiseks. Uinutite
erinevus seisneb nende poolväärtusajas ehk ajas, mis näitab, kui kaua ravim kehas
aktiivne on.
Unerohtude ja rahustite kuritarvitamine on muutunud probleemiks viimastel aastakümnetel. Nüüdisaegseid rohte on küll täiustatud, kuid nende ohtlikkus seisneb hiilivalt tekkivas ja raskesti ära tuntavas psüühilises sõltuvuses, millele hiljem lisandub füüsiline sõltuvus. Eriti ohtlik on selliste ravimite kasutamine koos teise uimastitega nende vastastikuse toime tõttu, kahjustused on sel puhul kahekordsed.
Klassifikatsioon :
1. uinutid;
2. üldanesteetikud;
3. looduslikud ehk M-kolnoblokaatorid - alkaloidid.
Slaid 9: STIMULAATORID
Stimulaatorid (kokaiin, efedriin , amfetamiin jt) on ergutavad ained, mis mõjutavad kesknärvi-süsteemi ja avaldavad adrenaliinile sarnast toimet.
Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Meditsiinis kasutatakse efedriini köharavimite koostises.
Kahjulikud kõrvalmõjud:

• südame löögisageduse tõus ning eluohtlike südame rütmihäirete tekkimine;
  
• kehatemperatuuri tõus, mis võib viia kuumarabanduse tekkeni ja elundite töö seiskumiseni;
  
• söögiisu langus;
  
• higistamine;
  
• värisemine.
  

Ülevas meeleolus ja eufoorias olev sportlane ei suuda oma võimete piire enam objektiivselt hinnata ning see võib lõppeda kokkuvarisemise ja surmaga. Pikemal kasutamisel muutub meeldiv meeleolu tõus agressiivsuseks, uni häirub ning võib tekkida ärevus. Kaasneda võib ka depressioon ehk kurvameelsus , mis võib viia enesetapumõteteni. Suured doosid võivad põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja hingamisraskusi, mis võivad lõppeda koguni surmaga.
Stimulaatorite kasutamisest areneb tugev sõltuvus.
Slaid 10: HALLUTSINOGEENID
Hallutsinogeen on narkootikum , mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone.
Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi:

• Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin (seened), LSA jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.
  
• Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstacy ja temasarnased amfetamiini derivaadid .
  

Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse slängis trip'iks (inglise sõnast trip 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljendit bad trip ('halb reis'). Bad trip'i korral on tavaline paranoia, tõesena tunduvad mõtted jälitamisest või tagaajamisest ning ähvardavad hallutsinatsioonid ( koletised , ründavad loomad jms).
Hallutsinogeenide poolt tekitatud füüsiline sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine). Sagedamini esineb psüühiline sõltuvus (unehäired, ärevus).
Slaid 11: KUIDAS AIDATA SÕPRA?

• pane ta pikali või poollamavasse asendisse jahedasse õhurikkasse kohta
  
• tee lahti nööbid ja kitsad riided, mis võivad takistada hingamist
  
• jälgi tema pulssi ja hingamist
  
• kui sõber on teadvusel , siis räägi temaga pidevalt ja ära lase tal magama jääda. Uuri, mida ja millega koos ta tarvitas.
  
• kui sõber kaotab teadvuse, siis keera ta külili
  
• ära jäta teda üksi
  
• kutsu numbril 112 kiirabi .
  

Slaid 12: HUVITAVAD FAKTID

• Hallutsinatsioonidest on väga iseloomulik tunne, et naha all ronivad putukad. Seetõttu võib kokainisti kehal olla haavu ja sisselõikeid, mis on tehtud katsete käigus sellest tundest vabaneda .
  
• Coca -cola
  
• Šveitslasest keemik sünteesis LSD migreeniravimit otsides .