Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu
Tunnikonspekt. 1. Tunni teema: Sügise meeleolu, rütmid, astmed 2. Laulu õpetamine ,,Sügis aias" rändnoodi järgi 3. Laulude kordus: ,,Tähestikulaul", ,,Tere kool", ,,Kus on minu koduke" 4. Astmete, rütmide kordamine 5. Muusika kuulamine: Antonio Vivaldi ,,Sügis" Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised
Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi: 1) Avalik sektor-riik ja kohalikud omavalitsused (kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor-äriühingud, mittetulundusühingud jm. (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi-juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid (TÜ, TLÜ, TTÜ) 8) Perekond (kõige esimene organisatsioon) 9) Meditsiiniorganisatsioonid-eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid Igale liigile vastab teatud spetsiifika: kultuur, suhted, tavad jne. Sünergia: Organisatsiooni mõte: sünergia-saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergeetiline efekt= 1+1+1>3 Sünergia liigid: · Organisatsioonisünergia · Resursisünergia
tekstiilkattega ning metall kaunistustega. Dzmitry on teinud ka uudseid futuristlikke lahendusi Loius Vuittoni käekotist ja Coca cola purgist, ka Vodka pudelist. Enda kohta on ta öelnud, et vabalt 5 keelt: vene ja valgevene on emakeeled Itaalia keele sai selgeks Itaalias õppides, Prantsusmaal ta elab ja inglise keel on töö keel. Tema töö on tema hobi, visiitkardiks on www.samaldesign,com Ta on öelnud , et tema rikkalik kultuuriline taust võimaldab anda loovusele kõrgemad standardid ja jõuda tipptasemel toodeteni. Oma suurteks eeskujudeks peab ta TOM FORDi, MARC JACOBSit, MARC NEWSONi. Kasutatud materjalid: · http://www.dzmitrysamal.com/en/collection.html · http://www.automotto.com/entry/meet-dzmitry-samal-graphic-designer-expert-for-audi/ · www.samaldesign.com · http://www.designboom.com/weblog/keyword/dzmitry-samal.html · http://www.yatzer.com/designed-by-Dzmitry-Samal · http://www.coroflot.com/samald
seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega "mis on sees, on ka väljas", kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused. Spirituaalsus tähendab: * mõistmist, et vaimsus väljendub erinevates kultuurides ja paikades erinevalt * rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste * rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus * soodsate võimaluste loomist enesearenguks. Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest `spirituaalsus', selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna `maailmavaade', mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole.
saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahendusi otsida. Mis east alates on konstruktoritest lapse arengule reaalselt kasu? Konstruktoritest hakkab lapsele kasu olema siis, kui lapse motoorika on arenenud nii kaugele, et ta suudab konstruktori algosakestega manipuleerida - näiteks alguses kõige lihtsamaid klotse üksteise otsa torniks sobitada. Selline toimetamine arendab lapses lisaks loovusele ja loogilisele mõtlemisele ka mitmeid teisi oskusi: käteosavust, samuti silmade ja käe koordinatsiooni, ka abstraktset ja matemaatilist mõtlemist. Laps õpib tegema plaane ja kavandama algosakestest terviku kokkupanekut, kui palju ja milliseid osakesi üheks või teiseks tervikuks vaja läheb ning kuidas neid osakesi omavahel kombineerida nii, et loodetud tulemust saada. Samuti on konstrueerimine abiks püsivuse treenimisel, soovitud eesmärgi nimel
Sellel tasemel tuleb inimesele anda tagasisidet ja tunnustust tema poolt tehtud töö eest. Tunnustus võiks väljenduda näiteks edutamise näol või ka mingi preemia andmisega. Joonis 1 Maslow püramiid Organisatsiooni psühholoogid Frederick Herzberg, Chris Argyris ja Douglas McGregor näitasid kuidas bürokraatlikku struktuuri, juhtimisstiile ja tööd võib muuta, et luua motiveerivaid töökohti, mis julgustaksid inimesi andma oma võimetele vastava panuse loovusele. Tänu neile hakkasid tekkima alternatiivid bürokraatlikule organisatsioonile. Pöörati tähelepanu sellele, et töötajad tunneksid end kasulikuna ja tähtsana andes neile tähendusrikkaid töid ning võimalikult palju iseseisvust, vastutust ja tunnustust. See aitab tõsta töötajate panust töösse ja paneb neid rohkem pingutama. Bürokraatliku, autoritaarse juhtimisstiili kõrvale tekkis uus demokraatlik ja töötajakeskse juhtimisstiiliga organisatsioon
lemmikloom, kes aastate jooksul on kasvanud oma õpetaja nägu." Õpetajate käes on võim hinnete üle ja kuna hinnetest oleneb koolilapse saatus, siis on muidugi õpetaja käes ka suur võim. Noori on ka kergem vormida kui vanemaid isikuid. Autor arvab, et vanamoodsad nõukogude aegse mõtteviisiga õpetajad hävitavad laste loovuse ja noored ei oska end ka pärast keskkooli ennast avada. Mõlematel autoritel on sarnane arusaam koolist ja selle mõjust loovusele. Nad arvavad, et õpetajad võivad mõnes alas õpilasele rohkem kahju kui kasu tekitada. Nad osutavad välja süsteemis peituvad vead, kuid ei seleta argumendi teist poolt, et igaüks ei saa olla loovusest pakatav firmajuht. Kasutatud kirjandus: Valsberg 2004: Õpilased on kirbud 24 tundi.ee miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust
Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lil...
korral vaikiksid. Inimestele ei meeldi vaikida, niisiis püüavad nad olla loomingulised.Loominguline püüdlus on väga oluline, see kinnitab, et loovus on mõtlemise peamine osa. Just rohelise mõttemütsi abil esitatakse soovituslikud tegevussuunad. Rohelist mütsi kasutatakse ka selleks, et ületada mõned raskused, mis musta mütsi abil välja toodi. Rohelise mõttemütsi jaoks on tähtis eemalduda aegunud ideedest, et leida paremaid. Roheline mõttemüts lubab meil lülituda loovusele. Loovus hõlmab väljakutset, kaalutlemist, riskimist ja ,,mõtlemiseksperimente". Ainuüksi rohelise mõttemütsi abil ei ole võimalik inimesi loovaks muuta. Kuid see annab neile aja ja võimaluse olla loovad. Rohelise mõttemütsi puhul tuleb meeles pidada ka seda, et selle puhul vahetab areng täielikult välja hinnangu. SININE MÕTTEMÜTS- tähendab mõtlemise üle mõtlemist. Sinine mõttemüts on mõtlemise juhtimine. See on mõtlemise korrastamine ja protsessi reguleerimine.
Eelkoolipedagoogika osakond Mari-Liis Tarto RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2013 1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987
Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks. OBJEKTSUS SUBJEKTSUS ! Subjektideks nimetatakse psühholoogias teadvustatud aktiivsuse kandjaid, kes oma isiklike ambitsioonide nimel on ! valmis panustama, võtma vastu otsuseid, vastutama, riskima. Subjektidele on lisaks loovusele omased viis tunnust: • Adekvaatsus enda ja keskkonna suhtes • Ambitsiooni olemasolu • Aktiivsus sh. proaktiivsuse rakendamine • Autonoomsus ehk iseseisvus, toimetulekuvõime ilma kõrvalise abita ! • Arukus ehk seoste nägemise ja rakendamise võime, paindlikkus arengute suhtes Subjektide juhtimine eeldab neile suurema otsustusvabaduse ja vastutuse andmist. Liiga kitsad raamid mõjuvad neile demotiveerivalt
ja mõtteharjumusi. Tuntumad happening kunstiliigi esindajad Joseph Beuys Jaan Toomik Perfomance 1970. tekkinud tegevuskunsti vorm, mida vastupidiselt happening`ile viib enamasti läbi kunstnik või kunstnike grupp ja milles publik ei osale. Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Maakunst On 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Maakunsti tunnused Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii
toimingute läbiviimist nii toas kui õues, sest väikese lapse põhiline õppimismeetod on jäljendamine. Missioon on pakkuda loomingulist arengu ja koostöö keskkonda, suunamaks laste ühised huvid ja unistused kasvu suunas liikuma. õppeprotsessi saadab laste 100%-line kaasatus, andes igaühele võimaluse tulla välja passiivsest kuulaja-vaataja rollist ja pakkudes keskkona väljendusele, loovusele ja ettevõtlikkusele. Pedagoogilise ümbruse kujundamisel on olulised kord ja usaldatavus. Et väikelapse õppimise erilisele loomusele parimal viisil vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet
mõtteharjumusi. Eesti keeles võib nimetada/kirjutada seda ,,häppeningina" 5. Mis on performance, eesti keelne vaste? Millest välja kasvas? Performance on 1970. tekkinud tegevuskunsti vorm, mida vastupidiselt happening`ile viib enamasti läbi kunstnik või kunstnike grupp ja milles publik ei osale. Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Eesti keelne vaste on etendus/etteaste. Kasvas välja happening'ist 6. Missugune võiks olla minimalistlik kunstiteos? Minimalistlik kunstiteose iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. 7. Iseloomusta tegevusmaali, kes on kuulsaim kunstnik? Tegevusmaal on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Väga oluline on teose loomise protsess
Innovatsioon on raske töö. Uuenduslikkus. Loovaid inimesi motiveerib idee, innovaatorid on huvitatud tulemusest ning ideede edukast kasutamisest. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Organisatsioonikliima "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda. Demokraatlik eestvedamisviis juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur pole kontrolliv. Uudsed moodused probleemide lahendamiseks Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid paindlikud, vähe reegleid, kõrge autonoomia. Süsttemid (tasu ja tunnustus) toetavad loovat arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust)
Humanistliku geograafia seisukoht oli, et ruumiteaduse alusel inimkäitumise raudkindlate tõdede otsimine jätab inimloomuse tähendust määravad ning edasiviivad väärtused: loovuse ja omadused, arvestamata. Raudkindlate tõdede otsimise asemel toetasid need kriitikud lähenemist, mis uurinuks aspekte, mis on kõige silmatorkavamalt "inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused. Taoline lähenemine on annab inimteadvusele, inimteadlikkusele, inimfaktorile ja loovusele keskse ja aktiivse rolli. Inimfaktorile ja vabadusele rõhu asetamine on taoliste uurimismeetodite võtmeteguriks. Humanistilikke võtteid on uurimistöö läbiviimisel informatsiooni kogumiseks rakendatud Ley töödes (1974, 1977). Tema töö eesmärgiks oli tavaliselt märkamata jäänud tähenduslikkuste abil Philadelphia jõukude tegutsemisviisidele seletusi leida. Ta märkis, et tähenduslikkuse
kergesti mõjutatavad ja vormitavad. Siis on jõutud järelduseni, et kui võrrelda eelnevate generatsioonide lapsi, siis praeguste laste ajud on hoopis erinevate ühendusteedega. See tähendab, et tulevane generatsioon mõtleb, reageerib ning loob erinevaid seoseid hoopis muud moodi kui praegused seda teevad. Tehnoloogia, mis on meile saadaval, määrab, kuidas me mõtleme. Nagu näiteks, kui inimesed lugesid pidevalt raamatuid, siis see aitas kaasa meie tähelepanelikkusele, loovusele ja fantaasiale. Nüüdne internetiajastu aga pooldab info kiiret ja efektiivset tarbimist. See kas tehnoloogia aitab kaasa või kahjustab meie laste mõtlemist, sõltub kasutatavast tehnoloogiast - kuidas seda kasutatakse ning kui tihti (Ibid). 3. Mõju tähelepanuvõimele Tähelepanuvõime on värav võimele iseseisvalt mõelda. Laste võime keskenduda efektiivselt ja järjekindlalt paneb aluse peaaegu igale aspektile kasvamisel ja on
Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv hooldus ja õige kasvukoht. Taimedele tuleb kastmiseks ja hooldamiseks hõlpsasti ligi pääseda. Tuleb vaadata ka seda, et taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas liikumise takistuseks. (3 lk 8) Rahulik rohelus mõjub keskendumisvõimele ja loovusele soodsalt ning inspireerivalt. Harilikult on bürooruumid sisustatud kainelt ja funktsionaalselt. Raamaturiiulid ja dokumentide kapid seina ääres reas, arvutid, faks ja koopiamasin laual. Siiski võib kogu selle tehnika keskelgi end üsna normaalselt ja mõnusalt tunda - taimestus aitab tööruumis luua pingevaba meeleolu. Igaüks tahaks töötada võimalikult valges ja meeldivas kabinetis, kus on piisavalt ruumi riiulite, panipaikade, bürookappide, abipindade ja suure kirjutuslaua jaoks
lapse mina-pilt ja valmistab teda ette tulevaseks eluks. Õpetaja peab lapse arengut jälgima ja analüüsima, et tabada tema tugevusi, nõrkusi ja arengut, et luua uued õiged eesmärgid lapse arenguks. Õppetöösse ja lapse arengusse on kaasatud ka lapsevanemad. Õpetajad püüavad end pidevalt täiendada. Minu arvates on kõigis neis pedagoogika variantides palju ühiseid jooni. Üht moodi rõhutakse õppetöö mängulisusele, loovusele, mitmekesisusele, lapsest lähtumisele ja tema individuaalsusega arvestamisele, mis on minu arvates samuti olulised.. On muidugi ka erinevusi. Minule isiklikult meeldiks kõige rohkem töötada Waldorfpedagoogikast lähtudes. Jääb mulje, et sellises lasteaias on õhkkond väga stressivaba ja loominguline ja seal oleks õpetajana kindlasti väga hea töötada. Ma pean samuti oluliseks, et laps peaks saama kõike kogeda ja tunda. Samuti on oluline, et laps loob midagi ise oma kätega
rasket ja sihipärast trenni aastaid teha? Uurimustööd toetavad pigem sisemist motivatsiooni. Saavutusvajadus, võim teiste üle, soov olla edukas, ajend ei ole peaaegu kunagi väline. Näiteks ettevõtjad töötavad tihtipeale edasi, hoolimata rikkusest. Sisemine motivatsioon võib olla domineerivaks ajendiks, aga parimad sportlased on kriitilistel hetkedel reageerinud ka välistele motiatsioonidele. Sisemine motivatsioon mõjub kõige paremini, väline kontrolliv motivatsioon mõjub loovusele laastavalt, aga väline motivatsioon mis tugevdab sisemist ajendit võib osutuda efektiivseks. Aja möödudes hakkab sportlane ise vastutama oma motivatsiooni eest, seades eesmärke. Välised motivaatorid mängivad endiselt rolli, õpilased tahavad hästi esineda võistlustel ja publiku ees. Võistlustel käimine annab ka 8 tagasisidet hetkelise seisu kohta ja annab informatsiooni mida peab tegema, et saavutada kõige kõrgemat saavutust
paik isegi kui hindeid ei pandagi. Seal kultuurikeskkonna puudumise peaks olema huvitav vaielda, rahuldada tõttu saanud silmapaistvaks inseneriks, oma uudishimu, võrrelda oma maailmanägemist arhitektiks, luuletajaks, heliloojaks, õpetajaks. õpetaja ja kaaslaste arusaamadega, See ongi mõtlemise koht just uurida, avastada ja luua. koolile. Kui lapsel pole kodus loovusele Oma loovate jõudude tajumine ja kasutamine innustavat keskkonda, peaks see olema annab õpilase ning ka õpetaja koolis: huvitavad, loovust ergutavad tunnid, elule palju sügavama tähenduse kui põnevad aineringid, aktiivne tegelemine 5 kunsti ja muusikaga jne. kollektiivi paneb kokku just see, kes
väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne” (organisatsiooni identiteet ja heaolu suurendamine enese aktualiseerimise kaudu. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? ● Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid ● Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. ● Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. ● Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. ● Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1
Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused. Organisatsiooni psühholoogid Frederick Herzberg, Chris Argyris ja Douglas McGregor näitasid kuidas bürokraatlikku struktuuri, juhtimisstiile ja tööd võib muuta, et luua motiveerivaid töökohti, mis julgustaksid inimesi andma oma võimetele vastava panuse loovusele. Tänu nende meeste tööle hakkasid tekkima alternatiivid bürokraatlikule organisatsioonile. Pöörati tähelepanu sellele, et töötajad tunneksid end kasulikuna ja tähtsana andes neile tähendusrikkaid töid ning võimalikult palju iseseisvust, vastutust ja tunnustust. See aitab tõsta töötajate panust töösse ja paneb neid rohkem pingutama. Bürokraatliku, autoritaarse juhtimisstiili kõrvale tekkis uus demokraatlik ja töötajakeskse juhtimisstiiliga organisatsioon
Leia ja lahenda probleem. Täida lünk turul. 11. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis. LOOVUS – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Loovus on ideede loomise kulg. Loovust organisatsioonis soodustavad: 1. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standarditesaavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.. 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
*Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimeheAurelio Peccei poolt eesmärgiga tegeleda suuremate probleemidega, kui suudavad tegeleda praegused liiga kitsa valdkonna uurimiskeskused või valitsused, mis on liialt osakondadeks jagatud. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume,
*Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimeheAurelio Peccei poolt eesmärgiga tegeleda suuremate probleemidega, kui suudavad tegeleda praegused liiga kitsa valdkonna uurimiskeskused või valitsused, mis on liialt osakondadeks jagatud. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume,
täiustamist ja praktilist lahendamist. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Seda soodustavad tegurid: Organisatsioonikliima: atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak; töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur: see ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist Ressursid ja oskused: värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid: on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
Tütarettevõtte nõukogu saab oma õigustest loobuda andes need emaettevõtte juhatusele. Organisatsioonide liigutus Avalik sektor- riik ja KO; Erasektor- äriühingud, mittetulundusühingud; Usuorganisatsioonid; Sõjavägi- juhid määratakse, täpne süsteem ja käsuliin; MTÜ-d (vabatahtlikud)- laulukoor, klubi, kunstiring, poliitiline partei- organisatsiooni liikmed ise valivad juhid ja otsustavad tegevuse üle; Ülikoolid- akadeemiline vabadus; Loovusele suunatud organisatsioonid- tegevuse eesmärgiks on looming; Perekond; Salaorganisatsioonid- maffia ja organiseeritud kuritegevus. Iga organisatsiooni liigi puhul on inimesel erinevad põhjused organisatsiooniga liitumiseks. Igal liigil on oma spetsiifika, mida saad väljendada paljude tunnuste kaudu, nt kes ja kuidas määrab tegevuse eesmärgid, kas juhid valitakse liikmete poolt või määratakse, regulatsiooni ja tegevusvabaduse vahekord ja liikmena osa
meeskonnas töötavad, kuidas nad suhtuvad muutustesse ja mida tuleb organisatsiooni juhil teha, et tekitada oma töötajates motivatsiooni uute ideede loomiseks. Loova organisatsiooni puhul ei ole alati oluline omada loovaid inimesi. Tähtis on hoopis innovatsiooni olemasolu ja uute ideede reaalne ellu viimine. Uusi ideid ei pea aga ise looma. Neid saab osta ka väljastpoolt organisatsiooni. Arvan, et iga organisatsioon peaks suurel või väiksemal määral mõtlema loovusele. See aitab kaasa tööliste tootlikkusele ning soovile panustada organisatsiooni arenemisesse. Samuti aitab see ära hoida töötajate lahkumist, ning organisatsioon saab oma energia suunata uute töötajate leidmise asemel hoopis tähtsamatele asjadele. KASUTATUD KIRJANDUS 12 Amabile, T. M. 1996. Creativity and innovation in organizations http://www.evcimen.com/photography/ENTREPRENEURSHIP_files/Creativity%20and
väljendada ja rakendada oma loovust. • Keskkonna printsiip – keskkonna tingimused ja omadused mõjutavad loovuse arengut ja väljendumist. Loovust soodustavad: osalemine otsustusprotsessides, “omanikutunne”. 4. Millised on loovuse kujundamise võimalused organisatsioonis? • Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalus ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid. • Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. • Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialdis, vaba kommunikatsioon. • Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. • Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 5. Millised on indiviidi loovuse avaldumise komponendid? Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis kolme olulise komponendi üheaegne koosesinemine: 1
· Kuldne tõld-edasiviimisvahend mis viib ühe idee juurest teise juurde. Kõigepealt kuld pimestab, mis viib lõksu.Siit saab alguse hingenälg loova vaimsuse järele. · Vana emad=hinge edenemine ühekulgselt,hävitab algatusvõimet. Püüab peale suruda samu lubjastunud mõtteviisi kui endal on.Katsetamine/uuendamine jääb talle võõraks. · Inimeste kollektiivid kellega suhtleme, peaksid olema sellised kes pakuksid meie hingele ja loovusele tuge. · Omavalmistatud kingade põletamine tuhaks=seda teeme igakord kui maalime,kirjutame,tantsime või teeme ükskõik mida üldlevinud arusaamadele vastavalt,põhjustades oma elujõu kahanemist. Säärane valeloovus murrab meie vaimse selgroo. · Kui isiklik hingeelu on tuhaks põletatud, põletab naisi kihk kõige järele, mis võiks talle elusolemise tunde tagasi anda(LÕIKUMINE?)
Väljakujunematu – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostöös, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on olemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil – juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur – mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid – paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiga
· Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida ja tagant sundida · Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi · X ja Y tüüpi inimesi tuleb erinevalt juhtida · (Hiljemalt lisas Ouchi, et parim lahendus sümbioos Z) Leidis, et inimene on tahtmiste ori. 12. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. Gerndorfi järgi, kaks esimest on klassikalised. Avalik sektor,erasektor,usuorganisatsioonid, sõjavägi, vabatahtlikud organisatsioonid, loovusele suunatud organisatsioonid, koolid, perekond, meditsiiniorganisatsioonid ja salaorganisatsioonid. 13. Mida tähendab sünergia? Saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergiline efekt: 1+1+1 > 3 14. Mis on organisatsioonisünergia? Inimeste otstarbekas rakendus, mille määravad üldjuhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 15. Mis on ressursisünergia?
ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonilist loovust soodustavad: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. · Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. · Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. · Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. · Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. · Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 7
ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
tehnilised teadmised), * osalejad peavad suhtlema häireteta (rääkima sama "keelt", vältima suhtlemisbarjääre), * mõlemad osapooled (juhid ja alluvad) ei tohi tunda oma positsiooni osaluse tõttu ohus olevat, * alluvad ei tohi tunda seda nendega mängimisena, * osalusealased otsused peavad vastama antud rühma ametialase vabaduse suurusele. !Osad JUHID kardavad vastutust jagada, kuna see võib nende positsiooni ohustada. See eeldab liskas juhi loovusele ka töötajate loovust ja võib võimustada kasutama oma algatusvõimet. Selline vastutuse jagamine tundub ohtlik. Autokraadid seda ei tee! Alluvad võivad muutuda liiga iseseisvaks. 16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osaluse kasulikkus Organisatsioonile: Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine, parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine..... Osaluse kasulikkus
Loovmõtlemist takistavad: · negatiivne mõtlemine; eelarvamus, et ei olda loovad · hirm ebaõnnestumise ees · liigsed ja väga jäigad reeglid organisatsioonis · stress, pinged grupis. Loovuse kujundamine organisatsioonis: · Organisatsioonikliima: osalemist soodustav, võimalust ennast vabalt väljendada, positiivne meelestatus, tulemuslikkuse standardid. · Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. · Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialtisus, vaba kommunikatsioon. · Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. · Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 6 13. Seleta lahti Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus.
ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
21.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus – protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressurside transformeeruvad innovatsioonid. Olulised on: autonoomia, teisitimõtlemini, väljakujunematus. Soodustavad tegurid: -Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljendada, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist -Demokraatlik eesvedamisstiil – juhtidel loovusele avatud hoiak; töötajateledastatakse sõnum,et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud -Organisatsioonikultuur – ergutab probleemide lahendamiseks uudseid meetodeid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. -Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi -Struktruudid ja süsteemid - on paindlikud, väheste reeglitega ja regulatsioonidega, kõrge autonoomiaga. Süsteemid(tasu,tunnustus,karjäär) toetavad loovuse arengut. 22
Eduka ja ideaalse meeeskonna tunnused: osalev juhtimine vastastikkuse sõltuvuse loomine, teatud vabaduse andmine, teiste aitamise ja volitamise kaudu; jagatud vastutus mk liikmed tunnetavad võrdset vastutust; selge eesmärk ühise eesmärgi taju;tihe ja mõistetav kommunikatsioon aus/ ühemõtteline, luues avatud ja usaldatava keskkonna; tulevikule orienteeritus- muudatused on vimalusteks arengule ja kasvule; orienteeritus ülesande tulemustele; loovus- rakendused talendile ja loovusele; paindlikkus-võimalused ,,avastatakse" ja neile reageeritakse. Nõrk meeskond:või nõrgalt arenenud mk.Rahulolematus.Vastasseisud juhiga.MK liikmed aktiviseeruvad vastasseisus juhi otsustega.Konfliktide teke.Paljud lahkuvad töölt; produktiivsus väheneb; töö tegemisele ei jää aega aeg kulub ,, kaklemisele".Nõrk eesmärgi taju, ebapiisav pühendumine, oskuste vähesus ja vale koosseis; väline vaenulikkus ja ükskõiksus.Nõrk tööeetika org.-nis
ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5
isegi veidralt. * Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. LOOVUST SOODUSTAVAD: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga
ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid: 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5
8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse järgi, tooge igast liigist näide. 1) Avalik sektor riik ja kohalikud omavalitsused (kõik mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor äriühingud, mittetulundusühingud jm (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid 8) Perekond 9) Meditsiiniorganisatsioonid eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid IV loengu kordamisküsimused 1. Kes oli Alfred Chandler ja milline on tema panus juhtimisteadusesse? Nimetage olulisemad teosed. Strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks peetakse eelmise sajandi keskpaika kui organisatsiooniteoreetik Alfred Chandler kirjutas 1962. aastal oma
individualistlikult, ebastandartselt, veidralt - Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Loovust organisatsioonis soodustavad tegurid: Organisatsioonikliima : atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil : juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma, välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. 22
4. 6-13-aastaste fookus liigub perekonnalt koolile. Edukus viib tootlikkuse ja ebaedu alaväärsuse ja ebakompetentsuse tunnetetekkele. 5. Puberteedieas on eesmärgiks identiteedi kujundamine ja selle mitte-saavutamine viib segaduse tekkele identiteedi olemuse osas 6. Noore täiskasvanuna on eesmärgiks armusuhete kujundamine ja ebaõnnestumine tekitab isolatsiooni ja üksildust. 7. Kodanikukohustused, perekond, töö on esmased ülesanded ja need viivad loovusele. Loovusele vastukaaluks on stagnatsioon, mis tekib enesekesksetel inimestel. 8. Elu viimane etapp kujutab enesest suurimat väljakutset. Kas suudab inimene lahtimõtestada oma elu ja saavutada seega täiuslikkus või ta ei suuda murda välja enesekesksusest ja isolatsioonist ning sureb lootusetuse tundega. 6) Konformsus ja hälbimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 6 6.1. Kuidas tekivad normid?
paavst. Keskaegset poliitilist mõtet ei huvitanud mitte tegelikud riigid, nende ülesehitus, võimusuhted jne, vaid ideaalsest riigist, mida tegelikult ei eksisteerinud, kuid mille loomist peeti tähtsaimaks. Selle maapealse kuju lõi Kirikuriik. Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises Algas renessanssiajastu, mille aluseks ja taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Tekkis humanistlik arusaam maailmast, mis ei tuginenud enam usule jumalasse, vaid inimese mõistusesse ning selle loovusele. Taandus kiriku osa. Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas
annaabi.ee 
