Kokkuvõte teemal "Vihkan koole, kuid armastan haridust." (0)

Miks ma vihkan koole , kuid armastan haridust?
http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/
Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015
Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku.
Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust.
Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love education” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakkus kõneainet tuhandetele inimestele.
Järgnevalt toongi välja tema mõtted haridusest:
“Seega sa tahad omandada doktorikraadi . Miks?
Ühiskond vastaks sellele, et haridus tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab võimalused olla edukas, sinu elu on palju stressivabam – HARIDUS ON VÕTI.
Sinu vanemad aga vastaksid, et tee meid uhkeks, see tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab võimalused olla edukas, sinu elu on palju stressivabam – HARIDUS ON VÕTI.
Vaatame statistikat: Steve Jobsi ( Apple ’i kaasasutaja – toim) puhasvara väärtus oli 5,5 miljardit eurot, Richard Bransoni ( Virgin Group´i asutaja – toim) puhasvara väärtus 3,3 miljardit eurot, Oprah Winfrey (tema nimelise jutusaate saatejuht – toim) puhasvara väärtus 2,1 miljardit eurot, Mark Zuckerberg (Facebooki looja – toim), Henry Ford ( Fordi asutaja – toim), Steven Spielberg ( režissöör – toim), Bill Gates (Microsofti asutaja – toim). Nüüd siit tuleb midagi ootamatut.
Mis on sinu järeldus, vaadates neid individuaale? Ükski nendest saamaks edukateks pole iialgi lõpetanud kõrgema institutsiooni õppeasutust. /…/ Kas Jeesus , Muhammed, Malcolm X, Shakespeare, Beethoven , Jesse Owens, Sean Carter, Michael Jordan, Michael Jackson olid läbikukkunud või harimatud?
Kõik, mida ma ütlen, on see, et kui moodustada sugupuu, siis visa töö ja haridus oleksid omavahel suguluses, kuid kool oleks arvatavasti kauge nõbu. Kui haridus on võti, siis kool on lukk. /…/ Niikaua kuni sa järgid reegleid ja läbid eksameid, on sinuga kõik korras. Kuid eksamineerijatel on ees kindlad vastused ja kui sinu vastus on väljas pool kasti (ehk midagi uudset, mida pole veel avastatud – toim.), siis automaatselt tõmmatakse sellele rist peale. Ja nad veel väidavad, et kool avardab silmaringi. Eks ütle seda Malcom X’ile, kes kukkus koolist välja, kuid on kuulus selle poolest, mida ta õppis vanglas olles.
On vanasõna : “Lollil pole mõtet kulutada raha haridusele, sest tal pole nagunii mõistust” (ingl It does a fool no good to spend money on an education, because he has no common sense). George W. Bush (Ameerika 43. president – toim) – raske on paremat näidet tuua. Haridus on kellegi mõttemaailma inspireerimine, mitte selle täitmine tühja pahnaga. Võtke mind ennast kui “haritud inimese“ näidet”, kes jõudis sellisele järeldusele ainult pärast pikki õhtuid raamatukogus/…/, kus tuupisin pähe valemeid, fakte, kuupäevi. Poolt sellest ma ei mäletagi ning poole sellest ma unustasin kohe pärast eksamit . /…/ Ma leian tihti ennast jooksmas klassidesse, et leiaks hea koha, kus saaksin toetada pea lauale ning uinuda. Irooniline kui see ka pole, kuid see on ülikoolis ainuke aeg, mil ma ajan oma unistusi (ingl dreams – unistused ja unenäod) taga. /…/
Ma ei ütle, et kool on halb ja sealt ei ole midagi saada. Kõik, mida ma ütlen, on see, et tuleb aru saada oma moraalist ja ümber hinnata sihte. Kui sa tahad töötada kellegi heaks, siis palun, “aita ennast väga”, kuid siis oleks tegemist vasturääkimisega, sest sa ei aitaks iseennast , vaid hoopis kedagi teist, sinu tööandjat. On ütlemine: “Kui sa ei tööta oma unistuste nimel, siis palkab keegi teine sinu, et sa aitaksid saavutada tema unistusi”.
Mõtle uuesti sellele, kuidas sa saad haridusest aru. Proovi aru saada selle tõelisest tähendusest. Haridus ei ole ainult faktide pähetuupimine raamatust, mis on üles ehitatud kellegi teise arvamusele, et edukalt sooritada eksam. Näiteks Picasso oli haritud kunsti loomises, Shakespeare oli haritud belletristikas, Colonel Harland Sanders oli haritud loomaks Kentucky krõbeda kana . /…/On olemas rohkem kui üks moodus olla haritud inimene.”
“Ma ei lase eksamitulemustel otsustada saatuse üle!” – Suli Breaks.
Kokkuvõte
Lugedes mõlemat teksi sain aru, et mõlemal autoril on üsna sarnane arvamus koolisüsteemist. Nad arvavad , et see piirab õpilaste loovust . Nende ühine idee on see, et inimesed on sündides ja lapsepõlves loovad ja rõõmsad olendid kes suudavad igale probleemile välja mõelda lahenduse. autorid arvavad, et just kool on see mis teeb lastest ühesugused robotid kes on programeeritud tegema vaid ühte ülesannet mida on neile õpetaja pähe tampinud.
Esimene autor ( http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ ) on öelnud , et:"Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust." Ta toob näiteid mitmest tippjuhist miljardnärist, kes hoolimata sellest, et nad pole kunagi omandanud kõrgharidust läheb elus vägagi hästi. Sellest tuleb välja fakt, et kool ei võrdu alati eduga. Kuigi ta ei ütle seda otseselt välja on ta jutust aru saada, et ta ta arvab , et kool pole väga vajalik koht kus oma elust aastaid raisata.
Teine autor ( Tom Valsberg "õpilased on kirbud " 2004) arvab, et ühiskonda viivad edasi uudsed inimesed kes julgevad piire katsuda . Autor on kirjutanud, et "Eks range õpetamise tulemusel on keskooli lõpuks õpilane nagu õpilase lemmikloom , kes aastate jooksul on kasvanud oma õpetaja nägu." Õpetajate käes on võim hinnete üle ja kuna hinnetest oleneb koolilapse saatus, siis on muidugi õpetaja käes ka suur võim. Noori on ka kergem vormida kui vanemaid isikuid. Autor arvab, et vanamoodsad nõukogude aegse mõtteviisiga õpetajad hävitavad laste loovuse ja noored ei oska end ka pärast keskkooli ennast avada.
Mõlematel autoritel on sarnane arusaam koolist ja selle mõjust loovusele. Nad arvavad, et õpetajad võivad mõnes alas õpilasele rohkem kahju kui kasu tekitada. Nad osutavad välja süsteemis peituvad vead, kuid ei seleta argumendi teist poolt, et igaüks ei saa olla loovusest pakatav firmajuht.
Kasutatud kirjandus:
Valsberg 2004: Õpilased on kirbud
24 tundi.ee miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust