Riiklike õppekavade võrdlus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Eelkoolipedagoogika osakond
Mari-Liis Tarto
RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS
Analüüs
Juhendaja : Maire Tuul
Tallinn 2013
1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus . Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased. Välja olid toodud viis valdkonda (kui lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, lisandus kuuenda valdkonnana eesti keel) koos soovitud tulemuste ja mida selleks õpetama pidi. 2008. õppekavas lisandus juurde lisaks 1999. õppekava valdkondadele (keel ja kõne; matemaatika ; kunst ; muusika ; liikumine; eesti keel kui teine keel) Mina ja keskkond. 1999.a õppekava tegevuste kestus oli samamoodi planeeritud nagu 1987.a õppekavas ning ka tegevusekorrad, kuid kellaaegu seekord polnudki märgitud, 2008.a õppekavas need üldse puuduvad. 2008.a õppekava täiendati veel nelja üldoskuse blokiga (mänguoskused; tunnetus- ja õpioskused; sotsiaalsed oskused; enesekohased oskused). 2008.a õppekavas on veel juurde tulnud õpikäsitlus. Esitatud on ka arengutulemused, mis võimaldavad õpetajal rohkem arvestada laste arengu erinevusi ning siis pakkuda tuge nii kiirema kui ka aeglasema arenguga lastele. Olulise muutusena tuligi see, et arenguvestlused tehti kohustuslikeks. Lugedes kõigi kolme õppekava nõudmisi, siis 2008.a õppekavas on nõudmised madalamad ning õpetaja saab kasutada oma loovust kõige rohkem. Tegemist ongi õppekavaga, mis annab rohkem otsustamisvõimalust nii lasteaiale , lapsevanematele ja lapsele, mis tagab seda, et lapse arengu eest ei vastuta ainult õpetaja. See ongi pigem meeskonnatöö ning sellele aitavad kaasa kõik pooled.
2008.a õppekava üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ka 1999.a õppekava toetab lapsevanemaid kodusel kasvatamisel ja arendamisel. 2008.a õppekavas tundub, et väärtustatakse rohkem lapse individuaalset arengut ning ka seda, et peamiseks vastutajaks on vanem, mitte õpetaja. Sellest lähtuvalt tundub, et õpetajal on rohkem võimalusi toetada iga lapse arengut. Kõigis kolmes õppekavas peetakse oluliseks lapse kehalist arengut, vaimset arengut, ümbritsevat loodust ja maailma tundmist, sotsiaalset arengut, esteetilist käitumist, kõlbelist kasvatust, omaalgatust. 2008 ja 1999.a õppekavas on sarnasus ka see, et väärtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuride eripäradega. 1987.a väärtustati küll kodumaad , lasteaia traditsoonine, kuid pigem pidid lapsed kodumaa ühteks kodanikeks kujunema. 1987.a ja 2008.a õppekavas väärtustatakse tööd. Arvan, et 2008.a üldeesmärgid on kõige paremad eelnevatest õppekavadest, sest seal toetatakse kõige enim last, tema individuaalsust, loovust, arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada.
„Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine“ oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid , esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine , matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asnditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loengamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevus ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes, sisu : hulgad, loendamine, arvud, arvutamine; suurused ja mõõtmine; geomeetrilised kujundid (Sikka, 2009). 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest, mõõtmine, esemete/nähtuste järjestamine, esemte ühiste tunnuste leidmine, võrdlemine, arvud ja numbrid , loendamine, järjestamine, suurused, pikkusühikud, ajakujutlused, nädalapäevad, kella tundmine , ajaühikud, rahaühikud, tekstülesanded (1987.a nimetati matemaatiline jutuke ) kehad, kujundid. Nendest eesmärkidest võib eeldada, et 1987.a õppekava on eesmärkide poolest väga kesine, eesmärkidest võib välja lugeda, et kellaaegu, kuude nimetusi, rahaühikute tundmist ei õpetatudki. Sellest järeldus, et praegu pööratakse rohkem korraliku aluse saamiseks ehk laps peaks reaalselt aru saama, mitte lihtsalt pähe õppima.
1987.a õppekava suurimaks miinuseks võib pidada seda, et see ei lasknud tegutseda loovusel nii lapsel kui ka õpetajal. Kohati tundus, et õppekavast tuli väga tugevalt kinni hoida ning ka eesmärkideni tuli jõuda, mis takistas õpetajal toetada lapse individuaalsust ja arengut. Plussiks on see, et õpetaja ei pidanud ise kavandama ega planeerima, kuna õppekava oli nii põhjalik ja iga asi oli täpselt ette antud, mida, millal, kuidas tuleb õpetada. Selle järgi võib uskuda , et lapsed said väga põhjalikud teadmised.
1999.a õppekava plussid on, et õppekava muutus lühemaks ning õpetajale anti võimalus kavandada ja planeerida õppetegevusi. Miinuseks siis see, et vabamängu oli ikkagi veel vähe, sest õppe- ja kasvastustegevused olid planeeritud päeva sisse rohkem kui üks kord. Selle õppekava juures häirib mind ka see, et õppekava pole nii üldine kui 2008.a õppekava. Kohati raske lugeda ja aru saada, sest õppekava eesmärgid esitatud liiga pikalt.
2008.a tugevused on üldistus, konkreetsus (tulemused), ülesehitus. Õppekava on minu arvates väga hea, ehk sellepärast, kuna olen algusest peale 2008.a õppekavaga tööd teinud. Nõrkuseks võib välja tuua selle, et kui inimene väga loov pole, on tal selle õppekavaga raske tööd teha ning varasemad õppekavad on just meelepärasemad, kuna seal on vanuseti teemad välja toodud, mida laps teadma peaks.
Minule sobib 2008.a õppekava, sest õpetajal on piisavalt vabadust loomingule. Mulle meeldib 2008 aasta õppekava sellepärast, sest eesmärgid on sõnastatud lapsest lähtuvalt ( nt „Laps oskab öelda kellaaega täistundides). Rõhutaksin ka seda, et 2008. õppekavas on mängule eriti tähelepanu pööratud ning võib öelda, et teistes õppekavades polnud mäng üldse oluline. Arvan, et kõigi õpitegevuste juures tuleb ära kasutada mängulisust, sest mäng on lasteaias õppimisprotsessi osa ning kui lapsel on positiivne meel, siis on ta aktiivne osaleja ja õpib läbi mängurõõmu kõige paremini.
ALLIKAD
Alushariduse raamõppekava (1999) https://www.riigiteataja.ee/akt/77809 [1999] Vabariigi valitsus
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv [2008] Vabariigi valitsus
1987. aasta riiklik õppekava „Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses“ Tallinn „Valgus“ 1987
Sikka H. (2009) Valdkond „Matemaatika“. Tartu: Kirjastus Studium