Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ekonoomiline büroo. Ruumikujundamise põhialused. Taimeseaded. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline töölaud on hea?
  • Milline töölaud on hea?
  • Kus ja kuidas nad kõige paremini esile tulevad?

ERGONOOMILINE BÜROO. RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED.
Referaat



SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ERGONOOMILINE BÜROO 4
1.1. Milline töölaud on hea? 4
1.2. Kontoritool 4
1.3. Kuvar 5
1.4. Klaviatuur , hiir 5
2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED 7
3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU 9
KOKKUVÕTE 11

SISSEJUHATUS


Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest (4).
  • ERGONOOMILINE BÜROO

  • Milline töölaud on hea?


    Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis.
    Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt , sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele , et soovi korral saaks neid välja sirutada ja et väiksemat kasvu töötajatel oleks võimalus mahutada laua alla jalatugi. Oleks väga hea kui töölaua kõrgus on reguleeritav. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!
    Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm. Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm.
    Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga , kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
    Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
    • Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
    • Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
    • Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.

  • Kontoritool


    • mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
    • rataste olemasolu
    • istme laius 45
    • ümarate äärtega
    • istme pikkus 40
    • võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.

    Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski. Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi. Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad . Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad , teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus (5 lk 178).
  • Kuvar


    • Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm
    • Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid.
    • Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all.
    • Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes.
    • Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega .
    • Ära tööta kuvariga pimedas ruumis.

  • Klaviatuur, hiir


    • Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
    • Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme. Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
    • Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga.
    • Muretse endale hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir.
    • Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik. Küsi arvutispetsialistilt või loe mõnest arvutiõpikust, kuidas asendada hiire tööd klahvidega.
    • Leia oma käele sobiv hiirepadi. Soovitav oleks, et see on koos randmetoetusega.
    • Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel .
    • Õpi hiirt kasutama mõlema käega. Nagu paremalgi käel, on ka vasakul võimalik põhioperatsioone sooritada nimetissõrmega.

    Randmepadja kasutamine:
      • Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes.
      • Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks.

  • RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED


    Ruumikujundamist tuleb alustada planeerimisest. Seejärel tuleb joonistada eskiis. Ruumi asjade paigutamisel tuleb arvestada ka akende paigutusega ja valgustuse kasutamisega.
    Konstruktsioonielemendid annavad raamistiku projekteerimise protsessile. Vorm, tekstuur ja värv on need komponendid, mis kokku pannes annavad terviku ehk keskkonna.
    • Vorm- see hõlmab ruumilist määratlust asjast, selle ulatust ühe-, kahe-, või kolmemõõtmelisust. Joon, kuju ja maht.
    • Joon- see on punkti pikendus, see saab olla sirge või kaarjas. Joon saab väljendada erinevaid tundeid ja emotsioone, see võib olla sile ja sujuv või tugev. Joone suund toob välja tema omaduse: Vertikaalne joon tähendab stabiilsust ja ülevõimu; horisontaalsed jooned väljendavad tundeid puhkamisest ja lõõgastumisest; diagonaalsed jooned näitavad liikumist; suured ülespoole kõverad jooned õrna, pingevaba liikumist; allapoole kõverad kurbust ja tõsidust; väikesed kõverad mängulisust ja huumorit.
    • Kuju- kahemõõtmeline; kuju võib olla geomeetriline vorm nagu ring, ruut, kolmnurk või nad võivad olla ka ebaregulaarsed ja määratlemata kujuga.
    • Ruumala- Ruum on täidetud asjadega ja ümbritsetud seintega, uste ja akendega.
    • Ruum
    • Tekstuur- Tekstuuri saab kasutada, et luua erinevaid tundeid keskkonnas, siledad tekstuurid tunduvad külmad, töötlemata tekstuurid soojad ja naturaalsed.
    • Värv- kuna värv tekitab inimestel emotsionaalseid tundeid väga kergelt, on see üks olulisemaid elemente disainis. Toonid saab liigitada kaheks: külmad ja soojad toonid. Punane, oranž ja kollane on soojad värvid, mis stimuleerivad ja ärritavad. Külmad toonid-sinine, roheline, lilla- muudavad ruumi mugavamaks ja sõbralikumaks, mõjuvad rahustavalt.
    • Värvide harmoonia - meeldivad kombinatsioonid värvidest, mis omavahel sobivad ega ärrita liiga. Jagatakse kaheks: 1) seotud värvilahendused. Valitud on värviskaalal kõrvuti asetsevad värvid. 2) kontrastsed värvilahendused. Värvirattal üksteisest kaugemal asetsevad värvid on kokkusobitatud. (Design Basics)

    Ruumile avaruse andmiseks ja selle väiksuse varjamiseks saab palju ära teha osavalt valitud värvi, mustri, tekstuuri, nii loodusliku kui kunstliku valgustuse ning peegeldavate ja läbipaistvate pindadega.
    Üldiselt öeldes tuleb igasse ruumi, nii suure või väikese, kujundusskeemi õnnestumiseks saavutada tunnetus mugavusest ja manööverdamisruum. Väikeses ruumis võib suuremõõtmeline mööbel muuta ruumi külluslikuks ja mugavaks, samas väikesed ja tihedalt kokkusurutud mööbliesemed jällegi rõhutavad ruumipuudust ja muudavad ruumi rahutuks.
    Väikest ruumi ei tohiks suuri asju täis toppida ega katta igat pinda erksavärvilise ja mustrilise kangaga, siinkohal on hea soovitus- vähem on rohkem. Pikk madal riiuliterida toimib hästi madala laega ruumis, sest silm jääb pidama selle kohal asuvale seinale, mitte lae kõrgusele.
    (2 lk 100)

    3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU


    Juba üksainus taim suudab ruumi õhkkonda muuta. Taimede õige paigutuse korral on nende loomulik mõju mitmekordne. Teadlik arvestamine värvide ja vormidega, teatud taimede ja istutusnõude sobivus ruumi sisustusega, õiged aksessuaarid- kõik see aitab kaasa isikupärase elukeskkonna loomisel.
    Valgus, soojus ja teised kasvutingimused on taime elu vältimatud eeldused. Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv hooldus ja õige kasvukoht.
    Taimedele tuleb kastmiseks ja hooldamiseks hõlpsasti ligi pääseda. Tuleb vaadata ka seda, et taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas liikumise takistuseks. (3 lk 8)
    Rahulik rohelus mõjub keskendumisvõimele ja loovusele soodsalt ning inspireerivalt.
    Harilikult on bürooruumid sisustatud kainelt ja funktsionaalselt. Raamaturiiulid ja dokumentide kapid seina ääres reas, arvutid, faks ja koopiamasin laual. Siiski võib kogu selle tehnika keskelgi end üsna normaalselt ja mõnusalt tunda - taimestus aitab tööruumis luua pingevaba meeleolu.
    Igaüks tahaks töötada võimalikult valges ja meeldivas kabinetis, kus on piisavalt ruumi riiulite , panipaikade, bürookappide, abipindade ja suure kirjutuslaua jaoks. Küllaltki sageli peab aga leppima pimedavõitu toa või isegi kunstvalgustusega keldriga. Taimede valikul tuleb seega esmajoones arvestada ruumide valgusolusid.
    Pidevalt kasutatavad tööruumid on enamasti hästi köetud ning õhk on seal kuiv. Nädalavahetustel ja puhkuse ajal vähendatakse kütmist või lülitatakse küte välja ja ruum jahtub. Suured temperatuurikõikumised on taimedele koormavad. Ja mõnikord unustatakse tööstressis ära kastmine ning väetamine . Just seepärast õigustab end tööruumis hästi vesikultuur (Taimi kasvatatakse ilma mullata kergkruusas ja väetistega varustatud toitelahustes).
    Kauase keskendunult kirjutuslaua taga istumise puhul annab ebameeldiva tunde köetud ruumide kuiv õhk. Kuna taimed lehtede kaudu pidevalt vett aurutavad, aitavad nad õhku niisutada. Aga ülehinnata seda efekti ei maksa: ainult ülimalt „janused“ liigid või suured vesikultuuritaimed on võimelised ruumi õhuniiskust märgatavalt suurendama.
    Mitmetele taimedele omistatava õhku puhastava mõju peale ei saa ka liiga palju loota . Tugevasti tubakasuitsust või muudest kahjulikest ainetest küllastunud õhu puhul suudavad mõned üksikud taimed vaevalt midagi olulist korda saata. Siiski, uurimuste põhjal on mõned liigid, näiteks sulgjas nõelköis, võimelised õhust metanaali või benseeni välja filtreerima. Lisaks sellele tarbivad taimed päevasel ajal õhus sisalduvat süsihappegaasi ja teevad head meie hingamisele.
    • Mida suuremate lehtedega taim, seda paremini ta õhku puhastab.
    • Paljude väikeste lehtedega taimedest on rohkem kasu kui väheste suurte lehtedega taimedest.
    • Vesikultuuris kasvavad taimed niisutavad õhku teistest paremini.
    • Suure veetarbega taimed, näiteks lõikheinad ja bambused, on väga head õhuniisutajad.
    • Eriti heade õhupuhastajate hulka kuuluvad rohtliilia, nõelköis, tõlvlehvik, luuderohi ja aglaoneema.
    • Terved ja hästi hoolitsetud taimed parandavad õhku kõige paremini. (3 lk 38-39)

    Kujunduslikult võib toataimi võrrelda elusate skulptuuridega- igaüks on temale omase mõjuväljaga. Ja nii nagu näituseeksponaatide puhul, tasub ka siin hoolega mõelda kuidas neid paigutada: kus ja kuidas nad kõige paremini esile tulevad? Esimene küsimus on, kas taim on n-ö solist ja mõjub paremini üksinda või koosluses teistega . (3 lk12)
    Taimede rühmitamisel kehtib põhiliselt kaks kujunduslikku reeglit.
    • Kontrastsed seaded koosnevad väga erinevatest värvidest ja kasvukujudest. Siin tugevdavad erisugused omadused vastastikku üksteise mõju.
    • Toon toonis seaded tehakse omavahel sarnastest värvidest ja vormidest, kõikidel taimedel peaks olema vähemalt üks ühine silmatorkav tunnus: kuju, suurus, õite värv vms.

    (3 lk 13)
    Taimede esiletoomiseks saab kasutada kaunistatud nõusid ja aksessuaare. Taimenõu peaks esmajoones vastama antud taime vajadustele, samas võivad ka silmale ilu pakkuda. (3 lk 14)

    KOKKUVÕTE


    KASUTATUD ALLIKAD
  • Design Basics. http://140.194.76.129/publications/design-guides/DG_1110-3-122_sec/DG_1110-3-122_Sections/c-4.pdf
  • Mandleberg, H. Väike ruum. Tallinn: Maalehe raamat, 2007.
  • Greiner, K., Weber , A. Toataimed, üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis. Tallinn: Varrak, 2011.
  • Einama, K. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem. Tallinn: Äripäev, 1999.
  • Töökeskkonna käsiraamat . Tallinn: Sotsiaalministeerium, 2009.
  • Vasakule Paremale
    Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #1 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #2 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #3 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #4 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #5 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #6 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #7 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #8 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #9 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #10 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #11 Ekonoomiline büroo-Ruumikujundamise põhialused-Taimeseaded #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor htammi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ergonoomiliselt hea töökoht
    6
    doc

    Ergonoomiliselt hea töökoht

    Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõi

    Töökeskkond
    ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA
    12
    docx

    ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalg

    Ergonoomika
    Nimetu
    16
    ppt

    Nimetu

    Arvutiga töötamine TABB13 Eneli Lobja, Ti ina Lindam, Kristina Roo Heidi Pähn sileht, Ohud arvutiga töötamisel 0 Vale kehaasend 0 Selg 0 Käed/õlad 0 Randmed 0 Jalad/põlved 0 Silmade ülepinge 0 Kuvari kõrgus ja asend 0 Ekraan 0 Tööreziim Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Psüühiliste häiretena võivad esineda: 0 Meeleolu muutused 0 Halb enesetunne 0 Agressiivsus

    Kategoriseerimata
    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS-
    27
    doc

    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

    TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................

    Tööohutus ja tervishoid
    Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid
    24
    ppt

    Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid

    Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid. Ergonoomika Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Kahjustuste diagramm Mõju psüühikale Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatu

    Informaatika
    Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid
    6
    doc

    Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid

    VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool MH-08 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 Kuvari ohutergurid lk.3 Tööandja kohustused lk.4 Töökoha kujundamine lk.4 Minu arvamus lk.5 Kasutatud materjalid lk.6 2 Sissejuhatus. Kuna mehhatroonika on väga laiali valguv, siis valisin ühe kindla eriala, mis on mehhatroonikaga seotud. Nagu teada elame me info ajastul ja meie igapäeva kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäevaelu palju kergemaks ,kuna info hu

    Elektrotehnika
    Arvuti kasutamisega seotud ohud
    14
    doc

    Arvuti kasutamisega seotud ohud

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 021MT ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU...............................................................................

    Arvutiõpetus
    IT-Süsteemide riistvara
    8
    odt

    IT-Süsteemide riistvara

    IT-Süsteemide riistvara Ergonoomika Ergonoomika – Töötamise teadus. Uurib, kuidas tagada inimestele oma töökeskonnas võimalikult suur produktiivsus ja turvalisus kasutades seadmeid/mööblit, et tagada inimkehale ja mõistusele sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksu

    Infoallikad ja infootsing




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun