ERGONOOMILINE BÜROO.
RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED.Referaat
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ERGONOOMILINE BÜROO 4
1.1. Milline töölaud on hea? 4
1.2. Kontoritool 4
1.3.
Kuvar 5
1.4.
Klaviatuur , hiir 5
2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED 7
3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU 9
KOKKUVÕTE 11
SISSEJUHATUS
Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub
inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid
prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse
kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid.
Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis
ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja
funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda
eelkõige sealsete töötajate
vajadustest (4).
ERGONOOMILINE BÜROO
Milline töölaud on hea?
Peamine reegel
– vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi
töötsoonis.
Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele
vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei
tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see
väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt , sellelt ei
tohi peegelduda laevalgustus. Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele , et soovi korral saaks neid välja sirutada ja et väiksemat
kasvu töötajatel oleks võimalus mahutada laua alla jalatugi. Oleks
väga hea kui töölaua kõrgus on reguleeritav. Suurt tähelepanu
tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!
Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust.
Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik
laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm. Kui kuvar paikneb laual,
mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60
cm.
Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige
paremini lauaga , kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See
võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
- Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
- Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
- Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
Kontoritool
- mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
- rataste olemasolu
- istme laius 45
- ümarate äärtega
- istme pikkus 40
- võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.
Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige
rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate
oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski. Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi. Tänapäeval on
kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele
toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks
nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe
sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe
kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad . Seljalihastele kõige
vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa
korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks
~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe
ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab
olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad , teravate äärteta.
Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm, pikkus ~20-25
cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus (5
lk 178).
Kuvar
- Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm
- Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid.
- Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all.
- Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes.
- Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega .
- Ära tööta kuvariga pimedas ruumis.
Klaviatuur, hiir
- Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
- Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme. Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
- Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga.
- Muretse endale hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir.
- Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik. Küsi arvutispetsialistilt või loe mõnest arvutiõpikust, kuidas asendada hiire tööd klahvidega.
- Leia oma käele sobiv hiirepadi. Soovitav oleks, et see on koos randmetoetusega.
- Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel .
- Õpi hiirt kasutama mõlema käega. Nagu paremalgi käel, on ka vasakul võimalik põhioperatsioone sooritada nimetissõrmega.
Randmepadja kasutamine:
- Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes.
- Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks.
RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED
Ruumikujundamist tuleb alustada planeerimisest. Seejärel tuleb
joonistada eskiis. Ruumi asjade paigutamisel tuleb arvestada ka akende paigutusega ja valgustuse kasutamisega.
Konstruktsioonielemendid annavad raamistiku projekteerimise
protsessile. Vorm, tekstuur ja värv on need komponendid, mis kokku
pannes annavad terviku ehk keskkonna.
- Vorm- see hõlmab ruumilist määratlust asjast, selle ulatust ühe-, kahe-, või kolmemõõtmelisust. Joon, kuju ja maht.
- Joon- see on punkti pikendus, see saab olla sirge või kaarjas. Joon saab väljendada erinevaid tundeid ja emotsioone, see võib olla sile ja sujuv või tugev. Joone suund toob välja tema omaduse: Vertikaalne joon tähendab stabiilsust ja ülevõimu; horisontaalsed jooned väljendavad tundeid puhkamisest ja lõõgastumisest; diagonaalsed jooned näitavad liikumist; suured ülespoole kõverad jooned õrna, pingevaba liikumist; allapoole kõverad kurbust ja tõsidust; väikesed kõverad mängulisust ja huumorit.
- Kuju- kahemõõtmeline; kuju võib olla geomeetriline vorm nagu ring, ruut, kolmnurk või nad võivad olla ka ebaregulaarsed ja määratlemata kujuga.
- Ruumala- Ruum on täidetud asjadega ja ümbritsetud seintega, uste ja akendega.
- Ruum
- Tekstuur- Tekstuuri saab kasutada, et luua erinevaid tundeid keskkonnas, siledad tekstuurid tunduvad külmad, töötlemata tekstuurid soojad ja naturaalsed.
- Värv- kuna värv tekitab inimestel emotsionaalseid tundeid väga kergelt, on see üks olulisemaid elemente disainis. Toonid saab liigitada kaheks: külmad ja soojad toonid. Punane, oranž ja kollane on soojad värvid, mis stimuleerivad ja ärritavad. Külmad toonid-sinine, roheline, lilla- muudavad ruumi mugavamaks ja sõbralikumaks, mõjuvad rahustavalt.
- Värvide harmoonia - meeldivad kombinatsioonid värvidest, mis omavahel sobivad ega ärrita liiga. Jagatakse kaheks: 1) seotud värvilahendused. Valitud on värviskaalal kõrvuti asetsevad värvid. 2) kontrastsed värvilahendused. Värvirattal üksteisest kaugemal asetsevad värvid on kokkusobitatud. (Design Basics)
Ruumile avaruse andmiseks ja selle väiksuse varjamiseks saab palju
ära teha osavalt valitud värvi, mustri, tekstuuri, nii loodusliku
kui kunstliku valgustuse ning peegeldavate ja läbipaistvate
pindadega.
Üldiselt öeldes tuleb igasse ruumi, nii suure või väikese,
kujundusskeemi õnnestumiseks saavutada tunnetus mugavusest ja
manööverdamisruum. Väikeses ruumis võib suuremõõtmeline mööbel
muuta ruumi külluslikuks ja mugavaks, samas väikesed ja tihedalt
kokkusurutud mööbliesemed jällegi rõhutavad ruumipuudust ja
muudavad ruumi rahutuks.
Väikest ruumi ei tohiks suuri asju täis toppida ega katta igat
pinda erksavärvilise ja mustrilise kangaga, siinkohal on hea
soovitus- vähem on rohkem. Pikk madal riiuliterida toimib hästi
madala laega ruumis, sest silm jääb pidama selle kohal asuvale
seinale, mitte lae kõrgusele.
(2 lk 100)
3.
TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU
Juba üksainus taim suudab ruumi õhkkonda muuta. Taimede õige
paigutuse korral on nende loomulik mõju mitmekordne. Teadlik arvestamine värvide ja vormidega, teatud taimede ja istutusnõude
sobivus ruumi sisustusega, õiged aksessuaarid- kõik see aitab kaasa
isikupärase elukeskkonna loomisel.
Valgus, soojus ja teised kasvutingimused on taime elu vältimatud
eeldused. Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv
hooldus ja õige kasvukoht.
Taimedele tuleb kastmiseks ja hooldamiseks hõlpsasti ligi pääseda.
Tuleb vaadata ka seda, et taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks
kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning
lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas
liikumise takistuseks. (3 lk 8)
Rahulik rohelus mõjub keskendumisvõimele ja loovusele soodsalt ning
inspireerivalt.
Harilikult on bürooruumid sisustatud kainelt ja funktsionaalselt.
Raamaturiiulid ja dokumentide kapid seina ääres reas, arvutid, faks ja koopiamasin laual. Siiski võib kogu selle tehnika keskelgi end
üsna normaalselt ja mõnusalt tunda - taimestus aitab tööruumis
luua pingevaba meeleolu.
Igaüks tahaks töötada võimalikult valges ja meeldivas kabinetis,
kus on piisavalt ruumi riiulite , panipaikade, bürookappide,
abipindade ja suure kirjutuslaua jaoks. Küllaltki sageli peab aga
leppima pimedavõitu toa või isegi kunstvalgustusega keldriga.
Taimede valikul tuleb seega esmajoones arvestada ruumide
valgusolusid.
Pidevalt kasutatavad tööruumid on enamasti hästi köetud ning õhk
on seal kuiv. Nädalavahetustel ja puhkuse ajal vähendatakse kütmist
või lülitatakse küte välja ja ruum jahtub. Suured
temperatuurikõikumised on taimedele koormavad. Ja mõnikord
unustatakse tööstressis ära kastmine ning väetamine . Just
seepärast õigustab end tööruumis hästi vesikultuur (Taimi
kasvatatakse ilma mullata kergkruusas ja väetistega varustatud
toitelahustes).
Kauase keskendunult kirjutuslaua taga istumise puhul annab
ebameeldiva tunde köetud ruumide kuiv õhk. Kuna taimed lehtede
kaudu pidevalt vett aurutavad, aitavad nad õhku niisutada. Aga
ülehinnata seda efekti ei maksa: ainult ülimalt „janused“
liigid või suured vesikultuuritaimed on võimelised ruumi
õhuniiskust märgatavalt suurendama.
Mitmetele taimedele omistatava õhku puhastava mõju peale ei saa ka
liiga palju loota . Tugevasti tubakasuitsust või muudest kahjulikest
ainetest küllastunud õhu puhul suudavad mõned üksikud taimed vaevalt midagi olulist korda saata. Siiski, uurimuste põhjal on
mõned liigid, näiteks sulgjas nõelköis, võimelised õhust
metanaali või benseeni välja filtreerima. Lisaks sellele tarbivad
taimed päevasel ajal õhus sisalduvat süsihappegaasi ja teevad head
meie hingamisele.
- Mida suuremate lehtedega taim, seda paremini ta õhku puhastab.
- Paljude väikeste lehtedega taimedest on rohkem kasu kui väheste suurte lehtedega taimedest.
- Vesikultuuris kasvavad taimed niisutavad õhku teistest paremini.
- Suure veetarbega taimed, näiteks lõikheinad ja bambused, on väga head õhuniisutajad.
- Eriti heade õhupuhastajate hulka kuuluvad rohtliilia, nõelköis, tõlvlehvik, luuderohi ja aglaoneema.
- Terved ja hästi hoolitsetud taimed parandavad õhku kõige paremini. (3 lk 38-39)
Kujunduslikult võib toataimi võrrelda elusate skulptuuridega-
igaüks on temale omase mõjuväljaga. Ja nii nagu
näituseeksponaatide puhul, tasub ka siin hoolega mõelda kuidas neid
paigutada: kus ja kuidas nad kõige paremini esile tulevad? Esimene
küsimus on, kas taim on n-ö solist ja mõjub paremini üksinda või
koosluses teistega . (3 lk12)
Taimede rühmitamisel kehtib põhiliselt kaks kujunduslikku reeglit.
- Kontrastsed seaded koosnevad väga erinevatest värvidest ja kasvukujudest. Siin tugevdavad erisugused omadused vastastikku üksteise mõju.
- Toon toonis seaded tehakse omavahel sarnastest värvidest ja vormidest, kõikidel taimedel peaks olema vähemalt üks ühine silmatorkav tunnus: kuju, suurus, õite värv vms.
(3 lk 13)
Taimede esiletoomiseks saab kasutada kaunistatud nõusid ja
aksessuaare. Taimenõu peaks esmajoones vastama antud taime
vajadustele, samas võivad ka silmale ilu pakkuda. (3 lk 14)
KOKKUVÕTE
KASUTATUD
ALLIKAD
Design Basics. http://140.194.76.129/publications/design-guides/DG_1110-3-122_sec/DG_1110-3-122_Sections/c-4.pdf
Mandleberg, H. Väike ruum. Tallinn: Maalehe raamat, 2007.
Greiner, K., Weber , A. Toataimed, üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis. Tallinn: Varrak, 2011.
Einama, K. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem. Tallinn: Äripäev, 1999.
Töökeskkonna käsiraamat . Tallinn: Sotsiaalministeerium, 2009.
Kõik kommentaarid