Andekus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Terviseteaduste ja Spordi Instituut
Kehakultuuri osakond
Pelle Pohlak
ANDEKUS
Referaat
Juhendaja: Kristjan Port
Tallinn 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Sihipärane treening 5
1.2 Matthew effect 6
6
1.3 Toetav keskkond 6
1.4 Mentaalne ja füüsiline harjutamine 7
1.5 Tegevuse õppimine 8
1.6 Mis meid ajendab? 8
Kokkuvõte 9
Järedused 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Aastakümneid on inimesed treeninud selleks, et lihtsalt treenida. Sihipärane ja teadlik treening on praegu tugevas tõusus. Treenerid ja sportlased hakkavad teadvustama endale, et kui teha tööd sihipäraselt siis on tõenäosus saada paremaid tulemusi suurem. Paljud sportlased on treeninud printsiibi järgi, mida rohkem seda uhkem. Tegelikult on kehal vaja optimaalset puhkust selleks, et ära taastuda eelmisest pingutusest ja peale seda on võimalik teha uus tõus.
Lapsevanematel on võimalik teha oma lapsele juba noores eas geenitest , et teada, kas lapsele sobivad pigem vastupidavus või lühiajalist reaktsiooni vajavad spordialad. See on midagi tänu millele on võimalik aru saada, miks mõni meie suusataja teeb treenerite jutu järgi meeletut tööd aga tulemust ei tule, võiks öelda, et tal puuduvad geneetikas vajalikud eelsoodumused vastupidavuse jaoks. Samas usun, et lapselt ei tohiks ära võtta ka emotsionaalset poolt, kui laps meeletult jumaldab vastupidavus spordiala aga kehal puuduvad eelsoodumused siis ma leian, et talle võib selgelt ära rääkida selle süsteemi aga valik peab jääma temale ja tema emotsioonidele.
Eesti sugusel väikesel riigil on tähtis, et iga talent oleks töökas . Me ei saa endale lubada, et talendi lähevad raisku sellepärast, et nad tööd ei tee. Kahjuks noored arvavad , et kui neil tulevad asjad treeningul hästi välja siis ongi edaspidi võimalik teha mitte maksimaalse sooritusega ja saavutada ikka edu. Sellepärast leian ma, et tugevamad lapsed tuleks treeniggrupist tõsta edasi vanematega lastega kokku, et nad peaksid alati anda endast parima soorituse. On ära tõestatud, et töö ületab alati talendikuse, ainult talendikuse pealt ei jõua kahjuks kaugele, kui puudub suutlikus teha tööd. Samas ei taga ka meeletu töö alati tulemust. Meie riigis on sportlaste pealt hea tuua näiteid, kus sportlased on pühendanud terve enda elu spordi tegemisele ja edast maksimumi andmisele aga tulemust ei tule. See on seotud eeltoodud eelsoodumusega . Leian enda treenitavate poiste seast seose, et töökus ületab lihtsalt andeka .
Juhul kui treenitakse igaaastaselt sama süsteemi järgi ja tõstetakse koormusi järk järgu järgi olenevalt mängijate võimekusest antud perioodil, on võimalik üles treenida sportlased kes arenevad jooksvalt igal aastal. Sisuliselt toimub vundamendi ladumine, mida rohkem aastaid inimene seda laob, seda tugevam vundament tuleb. Juhul kui jääb teadlikus treeningus auk sisse siis pole ka vundament nii tugev.
Käesolevas referaadis keskendun sihipärase treeningu ning suurte tulemuse saavutamise võimalustele võrreldes traditsioonilise harjutamisega.

Sihipärane treening

Tihtipeale sportlased treenivad pikalt ilma, et toimuks areng. Treening nagu meie seda igapäeva mõistes võtame ei ole sihipärane treening. Traditsiooniline treening on kahjuks selline kus treener paneb maha harjutused ja käsib õpilastel teha ilma, et oleks kindel arusaam, kuidas see aitab õpilaste arengule kaasa. Treenida lihtsalt sihipäratult kaks korda päevas on halvem kui treenida sihipäraselt üks kord päevas. Iga treening peaks olema üles ehitatud nii, et treenija kinnistab aga samas õpib igal korral ka midagi uut. Ma tean väga palju treenereid, kes treenivad igal aastal erinevate õpilastega töpselt samade treeningkavade järgi. See on nagu bingo loto nurkademängu mängimine kus võiduvõimalus on madal aga siiski olemas. Kellegile arvatavasti sobibki täpselt antud trenn aga kindlasti mitte kõigile. Tegelikkuses traditsiooniline treening ei saavuta selliseid tulemusi, mida on võimalik saavutata sihipärase treeningu puhul. Selleks, et trennis toimuks areng, ei tohi tehniliselt valesid liigutusi sooritada . Kõik peab olema sooritatud absoluutselt õigesti, sest juhul kui sooritada tehniliselt valesid liigutusi, tekivad seoseid ajus valede liigutuste sooritamiseks. Iga inimene areneb läbi harjutamise. Ka kõige andekamad sportlased peavad taseme säilitamiseks või selle tõstmiseks harjutama ning mida rohkem sihipäraseid treeninguid, seda parem ka sooritus. Sihipärane treening on väga raske, kuna eeldab treenimist raskemate ideede ja teostuste suunas. Sihipärane treening koosneb väga paljudest komponentidest, millele tuleb tähelepanu pöörata. See on tegevus, mille eesmärk on spetsiifiliselt kehalist sooritust parandada ning suureks abiks on ka treener, võimalusel ka videoanalüüs läbi mille saab teha soovitud muudatusi ka teisest maailma otsast. Harjutamist korratakse palju ja tagasiside soorituse kohta on pidevalt kättesaadav. Mentaalselt väga koormav , olgu tegevuseks ainult mõtlemine või kehaline tegevus.

1.2 Matthew effect

Eesti Jalgpalli Liidus hakati analüüsima 2014. aastal noortekoondiste liikmete sünnikuupäevi ja leiti, et 70% liikmetest olid sündinud iga aastakäigu esimese kuue kuu sees ja ainult 30% olid sündinud viimase kuue kuu sees. See näitab selgelt, et eelis on olemas neil, kes on ette arenenud just vanuse poolest. Nendel kes on sündinud aasta esimeses pooles , neil on tugev eelis saada esindatud noortekoondisest lihtsalt sellepärast, et nad on arenenud ette. See väike eelis võib endaga kaasa tuua mitmeid erinevaid sündmusi, mis toodavad uusi võimalusi. Vanemad lapsed sooritavad harjutusi ja mängivad paremini. Paremad tulemused võivad tuua endaga kaasa parema klubi. See protsess jätkub ning head saavutused toovad omakorda kaasa veel suuremaid võimalusi oskuste arendamiseks .

1.3 Toetav keskkond

Suur treeningtundide arv eeldab, et ümbritsev keskkond on toetav- stimuleerivad vanemad, rahalised võimalused jne. Selge on ka see, et ainuüksi sihipärane treening ja teistest mitu korda kellestki rohkem treenimine ei taga kindlalt edu. Kindlasti mängib olulist rolli ka see, kus sa sündinud oled, millisel ajal ja sind ümbritsev keskkond. Eesti läbi aegade kõige parem jalgpallur Mart Poom kasvas üles keskkonnas, kus oli väga vähe toetavat . Mart tegi meeletult tööd, rohkem kui oleks keha suutnud ära kannatada. Karjäär tipnes mängimisega Londoni Arsenalis aga kurvema poole pealt elas Poom üle kümneid operatsioone ülekoormuse tagajärjel. Mart Poomi poeg Markus on alles 16. aastane aga mängib juba FC Flora duubelmeeskonnas Eesti esiliigas. Poeg on kasvanud üles Inglismaal, kus isa karjääri tegi, saanud treenida väga paljude erinevate noorteklubidega ja läbi selle toetava keskkonna on ta saanud eelise mida paljud ei saa. Peale isa karjääri lõppu, kui pere Eestisse kolis oli Markusel juba eelisseisus tänu keskkonnale.

1.4 Mentaalne ja füüsiline harjutamine

Pingutus , fokuseerimine ja keskendumine on kolm olulist märksõna , et saavutada sihipärane treening. Pidevalt tuleb otsida neid elemente, millega ei ole veel rahul ning tegeleda just nende elementidega on mentaalselt väga raske ning kurnav. Sellist tööd on keeruline pikka aega järjest teha. Mitmed tippsportlased on öelnud, et treeningu ajalist kestvust pärsib võime, keskenduda pikka aega järjest. Kui meetodid pidevalt muutuvad, on põhiprintsiip jäänud samaks: treening peab individuaalsete hetkelistest võimetest edasi arendama. Tihtipeale treenitakse mugavustsoonis, mis ei kutsu esile oragnismis uut kriisi. Selleks, et ära tunda ebamugav tsoon, kus toimub õppimine ei ole kerge ülesanne. Tuleb sundida ennast töötama selles tsoonis, kuni toimub muutus. Kui on liiga lihtne siis on igav, kui on liiga raske siis on fustreeriv. Nende asjade tegemine, mida me oskame on mingi maani nauditav, samas mingil hetkel muutub see tegevus üksluiseks ja ei paku enam väljakutset. Sundida ennast tegema midagi, mis ei ole nii nauditav teeb asja ebahuvitavaks. Selle asemel, et teha midagi, mida me juba oskame, tuleb otsida seda, mida peab harjutama, see teeb meid paremaks. Iga korra järel tuleb küsida, mis ei ole veel päris õige ning selle protsessi kordamine mentaalse väsimuseni. Seetõttu ei ole sihipärane treening väga lõbus. Sellepärast ei tee seda kõik ja kui suuta sundida ennast neid asju panna tegema, saame liikuda suurte tegude suunas.

1.5 Tegevuse õppimine

Tegevuse õppimisel lähtutakse kolmest staadiumist . Esimene staadium nõuab tähelepanu, et vältida suuremaid vigu ning omandada liigutuste põhitegevus. Teises staadiumis me õpime oma tähelepanu kordineerima, ühendades liigutused teadmistega, mistõttu paraneb tegevuse sujuvus ja ei ole vaja enam nii intensiivselt keskenduda. Kolmandas staadiumis muutub tegevus automaatseks ning saavutame mugavustsooni. Automaatilisusega langeb tegevuse üle kontroll ja muudatuste teostus raskeneb. Näiteks kui me oleme keskendunud mingile tegevusele, hakkame tegevust sooritama ning vastane hüüab meie nime. Meie aju automaatselt reageerib sellele ja kuna meie tegevus on autopiloodi peal siis me viime tegevuse lõpuni hoolimata sellest, et see ei pruugi enam kõige paremini välja tulla. Sellepärast erakordsed esinejad ei luba endal automaatsesse staadiumisse jõuda. Automaatilisust saame vältida treeningutel, sooritades tegevusi, mis on meile ebamugavad. Vastab tõele, et suurepäraste oskuste puhul tehakse tegevust vähemate mentaalsete nõudlustega, aga tegevus peaks sellegipoolest olema teadlikult juhitud ja kontrollitud.

1.6 Mis meid ajendab?

Suurepärased tulemused saavutatakse sihipärase treeninguga, mida saab sooritada ainult kire ning erakordse sooviga trenni teha. Kas välimine motivatsioon suudaks panna kedagi tegema rasket ja sihipärast trenni aastaid teha? Uurimustööd toetavad pigem sisemist motivatsiooni. Saavutusvajadus , võim teiste üle, soov olla edukas, ajend ei ole peaaegu kunagi väline. Näiteks ettevõtjad töötavad tihtipeale edasi, hoolimata rikkusest.
Sisemine motivatsioon võib olla domineerivaks ajendiks, aga parimad sportlased on kriitilistel hetkedel reageerinud ka välistele motiatsioonidele. Sisemine motivatsioon mõjub kõige paremini, väline kontrolliv motivatsioon mõjub loovusele laastavalt, aga väline motivatsioon mis tugevdab sisemist ajendit võib osutuda efektiivseks. Aja möödudes hakkab sportlane ise vastutama oma motivatsiooni eest, seades eesmärke. Välised motivaatorid mängivad endiselt rolli, õpilased tahavad hästi esineda võistlustel ja publiku ees. Võistlustel käimine annab ka tagasisidet hetkelise seisu kohta ja annab informatsiooni mida peab tegema, et saavutada kõige kõrgemat saavutust.

Kokkuvõte

Jalgpallis tihtipeale võrreldakse eelmisi ja praegusi jalgpallureid ja üritatakse panna paika, kes on kellest parem, andekam või osavam. Leian, et tänu inimkonna üldisele ja sportlikule arengule lähtudes lähevad jalgpallurid järjest paremaks. Teaduslikud uurimustööd ja igapäevane süsteemne töö aitab saavutada teadliku treeninguga paremaid tulemusi. Jälgida trenni ajal mängijate pulsse, aeroobse ja anaeroobse läves liikumisi ja nende seoseid võimaldavad treeneritel ja taustajõududel teha väga palju paremaid otsuseid mängijate arendamises ja treenimises . Vanemad treenerid kes väidavad, et nad teevad tööd mitte ei tegele mingi teisejärgulise numbrite ritta seadmisega, minu arust, lihtsalt kaitsevad iseenda tegevust ja suutmatust orienteeruda tänapäeva arenevas spordimaailmas.
Kindlasti on toimunud ka väga suur areng taktikalises pooles, preagu on sisuliselt igal suuremal jalgpallimängul kümneid kaameraid, lisaks staadioni katuseall kaamera siis analüüsib ja salvestab iga mängija liikumise 90minuti vältel. Pärast saab internetist kätte kogu andmepaasi mängija sooritustest, sellega on võimalik arendada iga mängijat sisuliselt peensusteni. Eesti klubijalgpallis kasutatakse seda veel minimaalselt aga Eesti koondise iga vastane ja enda mängijad on korralikult läbi analüüsitud. See on midagi mille vastu eelmised põlved ei saa võidelda, tühipaljas generatsioonide vaheline konflikt on ainuke millega saab veel seda vaidlust üleval hoida. Leian, et kõik inimesed, treenerid ja mängijad peaksid olema vastuvõtlikud spordis toimuvate arengute suhtes. Sellest võidavad kõik!

Järedused

Antud töös on välja toodud näiteid ning võime öelda, et aastatepikkune treening ei tähenda tingimata edu edu juhul kui ei rakendata sihipärast harjutamist. Ka pelgat andekus ei ole see, mis tagab erakordsed saavutused. Kindlasti peavad olema meil võimalused, et meil oleks väljud enda võimed realiseerida. Seetõttu arvan, et peaksime andma rohkem võimalusi ja mitte tegema juba varases eas valikuid andekate osas ning seeläbi andes neile paremad võimalused võrreldes teistega . Leian, et peaksime vältima laste võrdlemist endast vanemate lastega ning selle tulemusel andma ennatlike eeliseid õpilastele. Õpilastel peaksid olema võrdsed tingimused konkureerimaks enda küpsusastmega, mitte õpilaste vastu, kes on vanemad ja suuremad. Koolis ja ka trennides võiks kasutada grupeerimist vastavalt sünnikuule. Lisaks võiks luua rohkem võimalusi, kus inimesed saaksid enda oskusi sihipärase treeninguga arendada. Suurem hulk õpilasi võiks saada võimaluse areneda, mitte ainult need õpilased, kes noorena on eakaaslastest suuremad või ilmutavad rohkem vajalikke oskusi. Ka organisatsioonid peaksid rohkem arvestama, et inimesed ei tee lihtsalt tööd vaid otsima võimalusi, kuidas luua liidreid ja julgustama inimesi olema aktiivsed ning püüdlema millegi poole.

Kasutatud kirjandus

Colvin, G. (2008). Talent is overrated.  Really Separates World- Class Performers from everybody else.

Artikkel „Science of Practice : What Happens When You Learn a New Skill “

Ericsson, K. Anders . "The influence of experience and deliberate practice on the development of superior expert performance." The Cambridge handbook of expertise and expert performance (2006): 683-703.