mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud Inimesele oli tema meele Teadmine voorusest on ülim voorus olemuspõhjused - ideed. loomuomane riiklik ühiselu. Ta ise: see muudab voorusliku käitumise elada õnnelikult väljaspool riik ühteaegu nii võimalikuks, kui ka õnnelikuks eluks oli vaja leid paratamatuks. Ideed on muutumatud ja reaalsed, kesktee äärmuste vahel: tasa
Punane mõttemüts - emotsionaalne • Põhineb Väljaütlemisi ei pea intuitsioonil ja põhjendama vaistul Sa ei puugi teada, • Väljaütlemised ja miks sulle miski reaktsioonid on meeldib või mitte. emotsionaalsed • Ei pea olema • Kuidas ma põhjendatud tunnen selles osas praegu? Kollane mõttemüts - optimistlik • Huvitab praktiline kasu, Ei ole loomuomane, häid mis käsitletud ideedest omadusi tuleb otsida, võib tõusta need ei tule iseenesest ja • Väärtuse otsimine, omadusi tuleb arendada. keskendub sellele, kuidas saame idee tööle • Mis on selle idee head • Kui pakutud lahendused omadused? ei meeldi, tuleb siiski • Mis on tugevused ja leida häid külgi plussid? • Kasutatakse loogikat • Kuidas see meid • On positiivne aitab?
" Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, aga tõde on kallim." 384-322 "Soov teada on inimesele loomuomane." "Inimesed on head üht moodi, halvad mitut moodi." "Inimene on olemuselt poliitiline loom." "Poeesia on filosoofilisem ja väärtuslikum kui ajalugu."
varemalt oli ta enesega täiesti läbi, kuid ka peama tegelase ellu naasevad värvid. (Ta on peaaegu õnnelik, kui suudab ka Haakele kätte maksta, nii et kaob ta elu tumedaim vari.) Tegelikult aga tundub nende kahe suhe võimatuna - nad on nii erinevad, neil on õige vähe ühist. Leian, et rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani - seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt - ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. See armastus näitab veelkord, kui tähtis on inimsuhetes vastastikused vajadused - kui Ravic oleks elanud täisverelist ja õnnelikku elu, poleks Joan teda ehk niiväga köitnud. Ja kui Joanil oleks olnud kellelegi toetuda, oleks ta vabalt ka üksi, ilma Ravicuta hakkama saanud
Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob
Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk. Eesmärk on asja/ olendi loomuomane funktsioon. On olemas kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese hea elu seisneb, selles kui ta saab oma elu mõistuse päraselt elada, siis puhkeb ta õitsele ja
Valgustus see on inimene väljub alaealisest seisundist. Alaealisuses on inimese enda süü, just see, et puudub julgus ise oma aruga mõelda. · Kaks põhilist takistust on laiskus ja argus. Lihtsalt nii on mugavam, et eestkostad otsustavad. · Eestkostjad lasevad tunda, et täiskasvanuks saamine on raske, vaevarikas ja ohtlik. Neile on nii kasulikum. · Inimeste argus iseseisvalt aru kasutada on juba loomuomane. · Vaid vabadust on valgustuseks vaja. Vabadus oma mõistust avalikult tarvitada. · Samas võib mõistuse eratarvitus olla piiratud, kuid see ei sega valgustust. Näiteks ohvitser peab täitma käsku, mitte jääma selle üle arutama. · Inimene võib enda huvides valgustust edasi lükata, aga sellest lahtiütlemine on pühade õiguste rikkumine temale ja tema järglastele.
teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne. Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid
Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada Võimu kõige laiem definitsioon on võime midagi muuta. Selles tähenduses on võim inimestele hädavajalik. Inimkonnal on loomuomane vajadus ennast teostada ning eneseteostus saab toimuda just läbi millegi muutmise ehk läbi võimu. Seda võimu kasutatakse, et seada iseendale piire ja et osata ennast maailma paigutada. (Poggi, 2001:3) Võimusuhteid saab vaadelda nii inimese ja looduse kui ka inimeste endi vahel. Võimusuhteid, mis leiavad aset inimeste vahel saab koondada ühise nimetaja alla ühiskondlik võim. Ühiskondlikku võimu tahetakse omandada eelkõige sellepärast, et inimesed mõistavad kui
Ühiskond - inimeste kooseksistents ja koostoimimine selle väljakujunenud valdkondades ja vormides. Valdkonnad: majandus, õigus, poliitika, ühiselu ametlik ja mitteametlik korraldus (s.t sotsiaalsed normid). Vormid: tootmine, kaubavahetus ja raharinglus; seaduste kehtestamine ja kohtumõistmine; ametlik võim, selle omandamine ja edasiarendamine; grupid oma väärtuste ja traditsioonidega; riigid oma ametliku elukorraldusega jm. Uurimisobjektiks on INIMühiskond ((inim)liigi loomuomane elukeskkond). Inimene ja peaaju koore assotsiatiivne osa (väärtused, huvid, tunded, intellektuaalse ning loomingulise töö ja mõistmise võimalused, isiksus ja käitumise motivatsioon). Ühiskonna mõõdetavusest: 1. Ühiskond on mõõdetav nagu looduski; 2. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia eripära: kriitilisus mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist
Armastus Joani vastu toob Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus paneb Ravici juubeldama:..."ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Tegelikult tundub nende kahe suhe võimatuna- nad on nii erinevad, neil on vähe ühist. Rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani- seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. Joan lasi end meestel kanda. Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks. Nii otsis ta ka Ravicilt tuge ja kaitset. Püüdes võimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicilt , valis ta esimese ettejuhtuva.Ning siit alates läksidki nende teed nö lahku.Sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti leidis Joan uue mehe
tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerimine hõlmab endas eeskätt lausestuse korrastamist vastavalt tõlkekeele reeglitele. Kuigi see on tõlkimisele ka olemuselt vajalik, on ratsionaliseerimisel oht, et lõhutakse proosatekstile iseloomulik "vormitus". 2. Selgitamine on ratsionaliseerimise loomulik tulem, mis taotlebki teataval tasemel selgust. See on tõlkimisele põhimõtteliselt loomuomane ja täidab ühest küljest tõlkimise ülimat funktsiooni - ilmutada originaali seni avastamata nüansse. Teisalt aga võib taoline selgitamine ka paljastada soovimatu - selle, mis oligi mõeldud varjule jääma. 3. Laiendamine on kahe eelneva suundumuse tagajärg. Ratsionaliseerimine ja selgitamine nõuavad teksti laiendamist ja seetõttu on tõlked tihtipeale originaalidest mahukamad. See aga ei pruugi tähenda, et lisatud tekst toob juurde ka lisandväärtust
deemonlikku kirge. Hingesoovi millegi suurema ja üllama saavutamiseks. Millegi suurema, kui seda lubavad ühiskonnanormid. Miks ei ilmne kirg kõigis inimestes ja kas poleks selle ilmnemata jätmine hoopis targem tegu? Professor Irvin Yalom on öelnud, et teisitimõtlejal on kolm võimalust. Alistuda, mängida kaasa või hakata vastu. Alistumisel otsustatakse hinge palved vaigistada, kuna kardetakse ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid. Stricklandi naine on ideaalseks näiteks. Ta ei suutnud oma meest vabaks lasta, kuna tal oli hirm hukkamõistu ees, mis mehe poolt hüljatud naistele tavapäraselt osaks sai. Ei hoolinud ta sellest, et nende suhe polnud hingestatud, vaid tegu oli vaid pealiskaudse komejandiga. Tal polnud ambitsiooni unistada väljaspool ühiskonna norme ja võib-olla ta ei soovinudki. Elu
sõltumattut ja sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma,õpetaja võis teda üksnes suunata. 17.Platoni ideede õpetus Plaaton uskus ,et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast,et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel, Palton kujundas ka terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik. 18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest? Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend- 19.iseloomusta hellenistliku kultuur Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu silmapaistvam kultuurikeskus,teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon 20.mis onstoitsism Hellenistlik filosoofiakoolkond,mis sai nime Ateena agoraad ümbritseva sammassaali toa järgi
80. Utilization- kasutamine 81. Flaw- viga, puudus 82. Maternal- emapoolne 83. Cognitive- tunnetuslik 84. Noninvasive- kehaväline protseduur (nt. Ultraheli) 85. Coupling- liitekoht, ühendamine 86. Periodicals- ajakirjad, perioodika 87. Spatial- ruumiline 88. Transmitter- saatja, ülekandja 89. Subsequently- järgnevalt 90. Right-hemisphere- parem poolkera 91. Auditory- kuulmis 92. Discordance- ebakõla 93. Pharmaceutical- ravimi 94. Assume- eeldama 95. Domestic- kodumaine 96. Intrinsic- loomuomane 97. Preterm- enneaegne 98. Overall- üldiselt 99. Gestation- rasedus 100. Inspect- kontrollima, inspekteerima 101. Healthcare- tervishoid 102. Intriguing- intrigeeriv 103. Self-referential- endaga seonduvad 104. Abnormal- ebanormaalne 105. Pluripotent- võime diferentseeruda erinevaks rakuks 106. Mid-brain- keskaju 107. Reversal- ümber lükkamine 108. Tips- vihjed 109. Harness- rakendama 110. Transparent- läbipaistev 111. Substantially- oluliselt 112. Conduct- läbi viima 113
Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed
Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena.(mark twain). Miks on nii, et me ei saa alati aru, millal armastus algab kuid selle lõppu märkame iga kord?( Steve Martin) Kui naine ütleb, et ta on 20 ja näeb välja nagu 16, on ta tegelikult 12. Kui ta ütleb sulle, et ta on 26 ja näeb välja nagu 26, on ta kurat peaaegu 40.(chris rock). "Mis on õiglus?" Sokrates. "Kõik on saav, miski pole olev" Platon. "Soov teada on inimesele loomuomane" Aristoteles. "Inimene on olemuselt poliitiline loom" Aristoteles. "Hinge tunned tegudest" Aquino Thomas . "Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse" Bacon. "Ma mõtlen, järelikult ma olen" Descartes. "Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Descartes. "Jumal on kõigi nende asjade põhjus, mis temas sisalduvad" Spinoza.
Ühelt poolt kõlaliste, vormiliste ja stiililiste, teiselt poolt ka geograafiliste muusikapiiride avanemine, mis on olnud esimesena mainitutele suuresti tõukejõuks," Tema teoste poeetilised pealkirjad viitavad aistingutele muusikavälisest maailmast, nagu "Sula", "Sinine" , "Cendres" ("Tuhk"), "Traces" ("Jäljed"), "Vertige" ("Peapööritus") jne. Teose "Sinine" puhul on helilooja ise öelnud oma kõlakujutluste kohta: "Sinine värv on minu jaoks väga nüansirikas ja sügav. Sinine on loomuomane ka mitmetele raskesti hoomatavatele, raskesti mõõdetavatele, arusaamatutele ja kontrollimatutele asjadele." Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Teosed: "Phainomenon","Lethe","Exodus","Saar" ,"Sõnajalad","Öö","à travers" ("Kaudu"),"Sinine","Sans titre","Sula","Salakäik","Vertige" ,"Ithaque" ,"Traces"
8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Autori arvates on tõde see, mis ideedega juhtub. Tõde on meie teatavate ideede omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise
hingelised hüved Iinimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved. Kas inimene on elanud õnnelikuna, selgub alles elu lõpuks kui on võimalik hinnata elukäiku tervikuna. Aristoteles lisab siia veel ühe tingimuse, üteldes, et päris õnnestunuks saab inimese elu pidada alles siis, kui ka tema järeltulijad elavad õnnelikku elu. KUULSAD ÜTLUSED Mis on olemine? Soov teada on inimesele loomuomane. Inimene on olemuselt poliitiline loom. Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene. Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu.
Motivatsioonil on Eneseteadvus, -tunnetus keskne roll inimese ja -hinnang on aluseks tegutsemise enesemääratlemisele Inimesele on määramisel ehk loomuomane pürgimus -aktualiseerimisele enesemääratlemisele ehk - aktualiseerimisele, tal on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust Enesemääratlemine on Motivatsioon on indiviidi inimese võime olla vaba sisemusest tulenev
Sotsiaalse hüve eetika valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus. Positiivse psühholoogia hüved subjektiivne heaolu. Simulatiivne strateegia eneseabi käsiraamatutes. Nt naeratage hommikuti! 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia e õitseng ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks ja õnnelikuks. Soov õnnelik olla on inimesele loomuomane. Kõikidel asjadel on oma eesmärk (meditsiin tervis, haridus tarkus), need on millegi pärast loodud. Ka inimese elul on oma eesmärgiline funktsioon. On palju erinevaid variante. Põhilised kaks tüüpi: esimene eesmärk millegi muu jaoks, näiteks muusikariistade valmistamise eesmärk on muusika. Aga õnn on põhiline eesmärk selle enda pärast. Inimese õnn, eesmärk on, kui ta saab oma funktsiooni täiel määral teostada, kui inimene saab oma elu mõistusepäraselt elada. 6
aju ehitus on erinev, iseenesest aga rahustavalt mõjuda. Seda teades on kergem mõista, et nende käitumine on paratamatu ja tuleb luua õpikeskkond, kus ka poistel oleks hea olla. Praegust koolikorraldust võiks pidada tüdrukutekestseks, kus poistel on raske olla. Praegune kooli ja õppetöö ülesehitus sobib tüdukutele paremini. Seda näitab juba see, et 45 minutit tuleb järjest paigal istuda ja seda 7-8 korda päevas, on poiste seisukohalt täiesti õudne. Neile on ju loomuomane hoopis liikumine ning tegutsedes õppimine, paigalistumine on raske ja väsitav. Statistika ütleb, et 90 protsenti koolis esinevatest korrarikkumistest sooritavad poisid. Samuti on õpi- ja käitumishäiretega lastest kaks kolmandikku poisid. Juba see näitab, et praegune koolikeskkond paljudele poistele ei sobi. Õpetajad on tõdenud, et praeguse distsipliiniga on koolis rohkem probleeme kui varem. See võib olla tingitud sellest, et lapsed veedavad väga palju
maailmakaardile toonud Lennart Georg Merist või supermodell Karmen Kassist. Ka eesti teadlased ja astronoomid on tuntud. Seetõttu võibki väita, et kuigi me ei saa ilmselt kunagi suureks rahvaarvult, oleme me saanud suureks vaimult. Olen kuulnud, et välismaalased kirjeldavad eestlasi kui tüüpilisi rahulikke põhjamaalasi, kes on käitumise poolest pigem tagasihoidlikud kui silmatorkavad. Ühest küljest on neil õigus. Meile on loomuomane olla vaikne ja alandlik, kuid seda ainult siis, kui olukord seda nõuab. Tegelikult oleme me jonnakad ja konarliku natuuriga. Tammsaare suudab oma teoses ,,Tõde ja õigus" eestlase tõelise olemuse hästi ära tabada. Üleaedsetel on tarvis viimse hingetõmbeni vägikaigast vedada. Mõlemad ajasid jonnakalt taga oma tõde ja õigust. Vahel samastan end nende meestega, sest ka mina võin jonnida ja oma õigust taga ajada pikka aega. Üldiselt ongi eestlastele kombeks uskuda, et
nauding, inimese sisemaailm ja subjektiivsed seoste loomised. Kuid samas on see ka õigustatud, eriti kui läheneda teemale teatrisemiootika vaatepunktist ning ka üleüldisest semiootilisest vaatenurgast. Inimesel on võimalik üldse maailma tajuda alles siis, kui see on tema jaoks märgiliselt lahti mõtestatud ehk nagu on öelnud Tiit Palu artiklis “Teatrisemiootika”, siis inimene elab “tähenduste maailmas”. Ehk inimesele ongi loomuomane mõtestada lahti kõik see, mida ta tajub ning võttes omaks alateadlikult kultuuris ringlevad koodid tema enda lähedasest elust ja ümbritsevast, siis ongi üsna tõenäoliseks koodide tõlgendamiste tulemuseks etenduse seostamine ühiskonnas valitsevate sündmustega, oludega (kui on tegemist lavastusega, mis sisaldab rohkelt sümboleid, peidetud sõnumeid jms). Ka Juri Lotman ütleb oma lavasemiootika käsitluses, et väljaspool lava kulgeb elu, mis on teatrimaailma aineseks
Tekkimine: Kriis kiirete muutuste ajal,kui muutused pole positiivsed,inimesed ei suuda muutustega kaasa minna ega nendega harjuda.Soov tagasi pöörduda minevikku,kus asjad olid hästi ja õigel kohal. Arvatakse et tänapäeva fundamentalism on põhjustatud traditsioonilise moraali ja väärtuste kadumisest,identiteedi kriisist.liiga kiirsti on muutunud moraalipõhimõtted. Organiseerimata religioon E. Bailey võttis kasutusele mõiste: Implitsiitne religioon-religioon on inimestele loomuomane,ühel või teisel viisil väljendunud.kui loomuomane religioossus rakendub siis implitsiitne religioon saab nähtavaks,saab nähtavaks pühendumise,eesmärkide ja huvide koondumise ja sellele vastava elulaadi näol.leidis rakenduse kristluses.kultuurikontekst pakkus üksnes kristlust.ei saaks väita et kristlus oleks kaasasündinud,ei ole kaasasündinud budismi ega islamit.otsin uusi väljendusvahendeid vanade kadumisel milleks võivad olla traditsioonilise kristlusega
teemaks. Samuti ei seondunud seks mitte pelgalt tunde ja naudinguga, seaduse ja keelamisega vaid tõe ja valega. Seksist sai teadmiste objekt. Foucault toob välja ka viis tunnustatud diskursuse teaduslikku meetodi, millega mõjutatakse inimkonda ja pannakse siis sellest (seksist/ seksuaalsusest) rääkima, tehes nende kaudu ka analüüse/ katseid/ kogutakse andmeid: 1. ,,Rääkimapanemise" kliinilise kodifitseerimine 2. Üldine ja kõikjaleulatuv kausaalne postulaad 3. Seksuaalsusele loomuomane latentsuse printsiip 4. Tõlgendamismeetod 5. Ülestunnistuse avaldusest meditsiiniline nähtus Kõigi nende viie tunnuste põhjal, kogu see kontseptsioon viitab sellele, et inimene ise ongi seks. Suurt tähelepanu pööratakse ka pihtimustele (kristliku patukahetsuse algusaegadest kuni tänapäevani on seks teema number üks), ülestunnistustele (on diskursuserituaal) ja rääkima panemisele- tõe väljakiskumisele, kus domineerijaks on pool, kes vaikib ja
Seda ta 1891. aastal tegigi, asudes Riiast teele Düsseldorfi, et maalikunstnikuks õppida. Ta õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias aastatel 1891-1895. Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest. Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Seetõttu oli sajandi algus Laikmaal poliitiliselt aktiivne ja ta pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri arendamisele. Tal tuli kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses ning juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on
psühholoogia õp Psüh õp põhi seisukohad võtsid nad üle Aristoteleselt. Epik väitsid, et ini tekib maailmast väga erinevaid tajupilte. Ühed on need, mis tekivad konkreetse meelelise taju põhjal ja teised tulevad ini seest (unenäod). Tajupildid on alati tõesed. Neist tehtavad järeldused ei pruugi, aga alati õiged olla. Epik väidavad, et afektide hulgas on ka positiivseid afekte: nauding ja himu. Epik väidavad, et kõik see, mis põhjustab ini rahulolu on ini loomuomane ja kõik, mis kahjustab eluõnne on negatiivne. Epikuurlased olid oma olemuselt materialistid. Nad väitsid, et kõige olemasoleva aluseks on aatomid ja koht kus aatomid paiknevad. Selles tühjas ruumis liiguvad aatomid pidevalt allapoole. Aatomid põrkuvad ja liituvad omavahel. Sellest tekkis ka universum. Epik väidavad, et in tekivad erilistest aatomitest. Inimhing koosneb hingeaatomitest-kvaliteetsemad aatomid. Kogu maailma teke on juhuslik. Seetõttu võib universum ootamatult kaduda
odava ja otstarbeka välihalliga. Nüüd on kasutusele võetud laiguline kamuflaaz ja kuulivestid. Massiga enam rünnakule ei minda, iga sõduri hukkumist kajastab meedia. Samas on vana kooli sõjapidamise ,,õilsate" viiside asemele siginenud kuratlik petukaup. Kuigi Genfi 4 konventsioon kehtib veel, on kadumas sõjamehele - eelkõige ohvitserile - vähemalt ideaalis loomuomane või sissekoolitatud au- ja häbitunne. Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist militaarset õhinat ja ülevust
parim, praktiliselt halvim; 2)aristokraatia - monarhiast parem, võim on kõige väärtuslikemate käes; 3)vabariik - enamuse võim, ainus voorus on sõjamehevoorus. 3 ebaloomulikku: 1)türannia - hirmuvalitsus; 2)oligarhia ehk pankurite valitsus - rikkurite võim; 3)demokraatia - lihtrahva võim, halvim. KUULSAD ÜTLUSED "Mis on olemine?" "Soov teada on inimesele loomuomane" "Inimene on olemuselt poliitiline loom" "Inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast." "Tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab." "Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene." "Kärbse lendamise sihtpõhjus on see, et kärbes otsib väljapääsu toast." ARISTOTELESE TÄHTSAMAD TEOSED "Esimene filosoofia" "Kategooriad"
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala.
Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamistikus
Käsitöö lülitati kooliprogrammi ja seda võeti õpetama oma ametit tundvaid käsitöölisi. Mõtted, mis viisid töökooli ideeni: kodanikukasvatus, kõlbeline kodanik-suudab ja soovib täita mõnd ülesannet, aidata õpilasel leidaoma koht ühiskonnas. Maria Montessori 1870-1852) uuenduslikud ideed olid revolutsioonilised tollaste ideede valguses. Montessori on lapse loomust kirjeldanud järgmiselt: l · laps loob end oma sisemiste jõudude abil; · talle on loomuomane uudishimu ja teadmisjanu; · lapse arengus on tundlikkuse staadiumid, mil on tal teatud oskusi kergem omandada; · laps on tervik; · tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks
Kui lubatakse vahelehüüdeid, siis jõutakse jälle kriitilise argumentatsioonini- mida aga kuue mütsiga vältida taheti. Niisiis õpetab de Bono lihtsaid, loova mõtlemise võtteid. Tema väitel on loovus lihtne ja ratsionaalne "asi", mida saab õppida, mis koosneb tehnikatest, meetoditest, nii et iga inimene võib oma mõtlemist korrastada ja panna end loovamalt mõtlema. Kui inimene millelegi mõtleb, kasutab ta üht kindlat mõtteviisi. Enamasti sellist, mis on loomuomane just talle optimistlikku, pessimistlikku, mõtleb "faktides" jne. De Bono kirjeldab neid mõtteviise eri värvi mütsidena. Näiteks inimene, kes kannab n-ö musta mütsi, näeb asju mustades värvides. Kui keegi räägib talle kontori kolimisest, siis vastab ta ilmselt nii: "Jälle paras jama, kus nüüd parkida saab?" vms. Iseenesest pole selle mõtteviisi kasutamises ju midagi halba inimene püüab ohtu vältida, aga kui domineerib ainult see viis, jääb muu mõtlemine kõrvale
menuetis ja kadrillis. Kas ringtantsu ja figuurtantsu kõrvaletõrjumises paaristantsu poolt, olgu see siis keerlemine nagu valss ja polka, või ,,enese-ees-lükkamine" nagu uusimal ajal, tuleb näha kultuuri lõtvumise või vaesumise ilmingut? Küllaga oleks põhjust seda väita, kui vaadata tantsu ajalugu kõigis tema kõrgetes ilu- ja stiilisaavutustes kuni kunsttantsu tähelepanuväärse taaselustamiseni uusimal ajal. Kindel on see, et just tantsule loomuomane mängulisus läheb tänapäeva tantsuvormides peaaegu täielikult kaotsi" (Johan, Huizinga 2004:182). Jõudes tänapäeva kunstini siis on mänguelemendiga hoopistükis keerulisemad lood. Kunstilise loomingu ja kunstilise teostuse olemusele pole mänguelement sugugi võõras ning see avaldub väga selgesti muusalistes kunstides, kus on väga tugev mängusisu. Paljud tänapäeva kunstivormid tõrjuvad välja kunagised kunstielemendid. Kultuuriprotsessi käigus
*valitsejatel ei või olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama *Ta hindas Spartat Aristoteles *inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu *inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki *Õnnelikuks oli vaha leida kesktee äärmuste vajel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamise vahel jne.
eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele
PLATON- 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused ideed. 2.kirg, mõistus ja tahe-need 3.asja 3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti filosoofid, sõdurid, töö inimesed kõik annavad üksteisele midagi) ARISTOTELES 1.olemasolevatest eeldustest järestise tuletamine 2.loomuomane riiklik ühiskonnaelu. Ta ei saa elada väljaspool riiki. Inimene- riiklik elusolend 3. Talle meeldisid keskmise jõukusega kodanikud. Hindas kõrgelt, riigikorda, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli välja kujunemata. Hellenism ja Aleksander Suur - lk 128-133, konspekt Hellenism-ajajärk Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni, kui kreeka ja makedoonia kultuur segunes idamaade kultuuriga. Aleksandria- hellenistliku keskus,
aitab samuti kaasa ka üldistusvõimele - aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma ei vaatenurkadest. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. (Hellerma 2012) Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline "Lugemispesa" projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt "Lugeda on mõnus". Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa konkursi, kus lapsed valivad ise kahe viimase aasta parima raamatu ning selle
katkestuste tõttu levib frustratsioon ja depressioon. Kas anarhia aitaks luua tihedamaid kogukondi? Anarhiast on saanud nostalgiline mõiste. Anarhistid võivad ka ise sellele liimile minna, rääkides anarhiast melanhoolselt, justkui utoopiast, mis oleks küll tore, aga mida pole võimalik saavutada. See on sama lapsik kui vaadata laeva pudelis ja mõelda, et on ju võimatu, et see seal pudelis on. Arvan, et anarhia on tegelikult inimesele loomuomane kooselamisviis. Kas võiks uskuda, et anarhia oli esimene kooseluvorm või on see liiga ilus ettekujutus inimesest? Ega anarhia ei pidanud ju olema väga ilus. Aga jah, ma eelistan pigem seda müüti, et ennevanasti oli inimene täiuslikum, kunagi oli kuldajastu. Sel juhul oleks lootust, et see millalgi ka tagasi tuleb. Hobbesilik arusaam inimesest, kes oli seda julmem, mida kaugemale me ajaloos vaatame, on ju üsna lohutu
emast eemalduda. Kohati ta takerdub emasse, siis jälle tõrjub teda eemale. Isast saab nüüd turvapaik ja tasakaalustaja, justkui neutraalne maa-ala, kus laps on kaitstud oma tigeduse ja viha eest. Ühes lapse iseseisvuse kasvuga tunneb rahuldust ka isa, sest eks oli ju temagi elus kord aeg, mil ta võitles end oma emast sõltumatuks.Tüdrukud ja poisid eemalduvad emast erinevalt. Mõlemale on eraldumine vajalik, ent selles eas tajub poiss, et temast ei saa kunagi emasarnast. Ema loomuomane naiselikkus viib poja feminiseerumisele, kui isa ei aita poisil temast eemalduda.Mõned mehed usuvad, et tüdrukute isa olla on kergem. Suhtele tütardega annab tooni tõmme üksteise poole, isa ja poja vahel käib aga ajuti kõva võistlus. 4 - 5aastased: isa kui võistleja Nelja-viieaastaselt, nn oidipaalses perioodis, hakkab laps hoomama isa ja ema vahelist suhet. Ta ei oska seda õieti määratleda, ent tunneb end kõrvalejäetuna. Laps üritab muutuda taas
Võivad mõjutada. William James, The principles of psychology, 1890 Helle Pullmann Enesehinnang Tartu Ülikooli Kirjastus 2003 Sissejuhatus Minakäsitlused on psühholoogide jaoks olnud üheks huvipakkuvamaks teemaderingiks enam kui sajandi vältel. Süstemaatilise enesehinnangu uurimise alguseks peetakse William Jamesi klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid" (1890/1950), kus ta muuhulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Kuivõrd enesehinnang ehk teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak on omane igale inimesele, on sellest kujunenud huvipakkuv uurimisobjekt väga erinevates valdkondades: näiteks arengupsühholoogid uurivad enesehinnangu kujunemist, isiksusepsühholoogias kaalutakse enesehinnangu individuaalseid erinevusi, kliiniliste
seksuaalsusesse. · PPL ja ST ja RT = kontrolli suurenemine enda üle, tervemad järglased, majanduslik tõus, mehe ja naise parem tervis, teadmiste suurenemine ja uurimustööd ja haridus, emotsionaalne heaolu täiskasvanul ja lapsel · Mõningad seksuaalsuse käsitlused: o Biopsühholoogiline seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu. o Psühhoanalüütiline Kõik naudinguga seotud on seksuaalne. Loomult seksuaalne, mitte kehaline vahekord. o Evolutsiooniline lähenemine Seksuaalne = kõik sugueluvaldkonda puutuv
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie
Milline on edu valem Eestis? Märksa kergem in määratelda ni oma tänast kohta kui ka teed tulevikku. Pikaajaline strateegia on oluline ühtse mõtlemise tekitamiseks. Mida rohkem me koos mõtleme, seda enam me saame ühtemoodi aru, kuhu läheme ja seda vähem peame sellest igapäevaselt rääkima. See on pikajalise strateegia ainus eesmärk. Ambitsioonikus innustab. Ambitsioonika eesmärgi loomisega innustab juht töötajaid ja ka ennast. Arenguvõimalus motiveerib enam. Inimesele on loomuomane teha innukamalt ja paremini neid toiminguid, mille vajalikkusest ta aru saab ja mida ta oma hinges toetab. Juhi paratamatu ülesanne on võtta pidevalt vastu suuremaid või väiksemaid otsuseid. Otsustada tuleb nii tihti, et enamik otsustest on rutiinsed ja tehtud ilma pikemalt mõtlemata ning on ka otsuseid, mis mõjutavad suurel määral ettevõtet ja töötajaid. Paraku võibn juhtuda, et juht unustab mõjukat otsust teistega arutada või vähemalt selle
hävitajaid ja ülistajaid. (Toivo Niinberg 2008) Psühhopaatia, nartsissistliku iseloomuhälbe raskekujuline vorm, hõlmab nii avaldumisvormi kui ka kujunemise poolest erinevaid alarühmi. Psühhopaatia erineb kõrgematest nartsissistliku hälbe vormidest esmajoones selle poolest, et temaga kaasneb ühiskonnavastane, sageli hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. Ühiskonnavastane agressiivne käitumine on tavaliselt kestev, agressiivsus on isiku loomuomane viis reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele. Tüüpiline on, et ta ise ei märka oma agressiivsust, vaid eitab seda. Ka kergemakujulise nartsissistliku hälbe korral tuleb aeg-ajalt ette ühiskonnavastast ja agressiivset käitumist, aga see pole niivõrd vägivaldne, kuivõrd peegeldab minakeskesust ja teistega arvestamise võimetust. Selle põhjuseks on haiglase eneseimetleja arusaam, et
loobuda. Nii elus kui ka loomingu järgi tunti Juhan Smuuli kaua aega peaaegu ainult päikeselapsena, muusade ja saatuse soosikuna. Temas näis olevat lõppematu varu huumorit, elurõõmu ja usku inimesse. Heldelt jagas ta seda lugejatele, rohkesti said sellest osa need, kellega kirjanik vahetult kokku puutus. Sotsiaalse optimismi kirjanik ei olnud Smuul hoopiski mitte lihtsalt seepärast, et nõukogude kirjandus on sotsiaalse optimismi kirjandus. Enam kujundas tema loomingu ilmet loomuomane huvi inimese suuruse, sisemise jõu ja ilu vastu. Niisugune vaatekoht oli kooskõlas tema ,,inimliku programmiga" ja ühtlasi andelaadiga inimese ja kirjaniku seotus tuleb siin väga ilmekalt esile. Oli ju Smuuli kui kirjaniku üks kõige eriomasemaid jooni näidata plastilistes karakterites ja kujudes ilusat ja inimlikku inimest. Mõnest napist reportaazihõngulisest reastki piisas talle meeldejääva portreevisandi loomiseks (väga
kujutlused, mis meis esinevad kui sageli tajutu meenutused. Teisisõnu kindel mõiste teatud kindla eseme kohta, olles alati tõeline. Sellest tavalises tehtav järeldus hypolepsis aga võib olla juba ekslik. Kolmandaid mõõte, kriteeriume nim afektideks (pathe), siia alla kuuluvad tunded ja tungid, nende õige rakendamine võimaldab meile tõeliselt õnnelikku elu. Afektides vastanduvad alati kaks tunnet: lõbu - hedone - või nauding, ja valu algedon. Lõbu on inimesele loomuomane ja aitab just sellisena vahet teha kõige loomuliku ja ebaloomuliku vahel. Teine on selle vastand valu on alati midagi loomuvastast, mida tuleb vältida kui inimlikku eluõnne kahjustavat. Neljas kriteerium on fantaasia, kujutlused, millele epikuurlased omistasid täieliku reaalsuse. Ideaalne üksikisik võiks olla keegi, kes on piisavalt tark vältimaks enesepettust kõiksuguste lühiajaliste lõbustuste abil, mis liig palju maksavad, ettenägelik valimaks pikaajalisi,
annaabi.ee 
