Ajalugu 11. klassile (0)

1.Tume ajajärk 1100-800 a ekr
Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike- Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud
2.Kreeka -Pärsia sõjad
6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse ,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja.
3.´ Makedoonia tõus
Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse
4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni
Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen.Kreeka tsivilisatsiooni nim minoiliseks,tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esilekerkivad lossid
5 mis on klükloopsed müürid
Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn klükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega usuti , et müüre aitasid ehitada ühesilmsed kükloobid
6.mis on sümpoosion
Aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas
7.naise positsioon kreeka ühiskonnas
Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-isa,abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all,avalikus elus osalesid naised vähe käisid ainult usu pidustustel,kreeklaste arvates oli naise koht ainult kodus
8.iseloomusta 3 valitsemis vormi
Türannia ehk hirmuvalitsus – massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli.
Demokraatia on  valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Anarhia  on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond;
9.Mõisted:
Perioigid- isiklikult vabad mittekodanikud mitmes kreeka linnriigis
Heloodid -orjastatud põliselanikud Sparta linnriigis
Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis
10.iseloomusta Spartalaste kasvatussüsteemi
Oli riigi range kontrolli all ja peamine siht oli arendada sõjameheomadusu.alates 7 eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema Ja tegelseid pideva füüsilise treeninguga 20 aastaselt loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 said neis täieõiguslikud kodanikud
11.kuidas valitseti ateena linnriiki
Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,seal valiti igal aastal ametnikud,kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu
12.Delfi oraakel
Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu  Delfis  Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi.
13. Perikles ja solon
14.thalese ja demokritose õpetus
Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele
Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest
15. Sofistide õpetus ,
Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust.
Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni.
16.Sokratese õpetus
Sokratese veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumattut ja sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma,õpetaja võis teda üksnes suunata.
17.Platoni ideede õpetus
Plaaton uskus ,et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast,et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel, Palton kujundas ka terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik.
18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest?
Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend-
19.iseloomusta hellenistliku kultuur
Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu silmapaistvam kultuurikeskus,teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon
20.mis onstoitsism
Hellenistlik filosoofiakoolkond,mis sai nime Ateena agoraad ümbritseva sammassaali toa järgi