Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada (0)

Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada

Võimu kõige laiem definitsioon on võime midagi muuta. Selles tähenduses on võim inimestele hädavajalik. Inimkonnal on loomuomane vajadus ennast teostada ning eneseteostus saab toimuda just läbi millegi muutmise ehk läbi võimu. Seda võimu kasutatakse, et seada iseendale piire ja et osata ennast maailma paigutada. (Poggi, 2001:3)
Võimusuhteid saab vaadelda nii inimese ja looduse kui ka inimeste endi vahel. Võimusuhteid, mis leiavad aset inimeste vahel saab koondada ühise nimetaja alla – ühiskondlik võim.
Ühiskondlikku võimu tahetakse omandada eelkõige sellepärast, et inimesed mõistavad kui ohtlikud võivad teised inimesed nende jaoks olla. Võimu omandades avaneb aga võimalus teiste tegevusi, vabadusi ja soove piirata ning muuta nad nii üksteisi kui ka võimu omaniku jaoks kahjutuks . (Poggi, 2001:15)
Laialdane arvamus on, et ühiskondlik võim avaldub poliitilise võimu läbi. Tegelikult on ühiskondliku võimu peamisi vorme kolm – poliitiline, majanduslik, normatiivne . See kuidas ühiskondlik võim erinevates vormides jaguneb oleneb sellest, millised ressursid inimestele saadaval on. Mida rohkem on ressursse, seda rohkem on võimu.
Ressursse on võimalik omandada tänu tavadele, läbi vahetuse või käskimise teel. Ressurss, mis liigub tänu tavadele on tavaliselt staatus. Näiteks omandab tavaliselt õpetajaks saanud inimene teatud staatuse, eriti õpilaste jaoks. See staatus, mis ametiga normide poolest kaasas käib, toob kaasa ka teatud võimu (normatiivne võim). Õpetajal on võim õpilaste üle, ta saab panna õpilasi tegema seda, mida tema tahab ja ta saab neid ähvardada tagajärgedega (halvad hinded, läbikukkumine jne). (Poggi, 2001:18)
Läbi vahetuse liigub enamasti kapital . Rikkus on ressurss, millega on võimalik omandada majandusliku võim. Need kellel on kapitali suurtes kogustes omavad võimu saada endale kõike, mida süda ihkab. Samuti on neil võim panna teisi inimesi, kellel nii suuri rikkusi ei ole, tegema seda, mida nad tahavad. (Poggi, 2001:19)
Käskimise teel liikuv ressurss tagab poliitilise võimu. Seda ressurssi võib nimetada valitsemiseks, kuid ka vägivald võib siia alla käia. Need, kes valitsevad, kontrollivad ka n-ö seaduslikku vägivalda. Poliitilise võimuga on võimalik jätta teisi ilma hüvedest ning vägivalla ähvardusel sundida tegema seda, mida nad muidu võibolla teha ei tahaks. (Poggi, 2001:19)
Ühiskondlik võim on kättesaadav peaaegu igale ühiskonna liikmele, võibolla mitte kõigis vormides, kuid mingis vormis kindlasti. Selleks, et ühiskonnas võimu omandada tuleb lihtsalt leida viis ressursside omandamiseks, mis võimuni viivad. Ilma ressurssideta ei ole võimalik jõuda võimuni.
Allikas:
Poggi, Gianfranco 2001. „Forms of Power “ – Polity Press (lk 1-28)