Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga
„On inimesi kelle janu tõe järele on nii suur, et selle saavutamiseks on nad valmis kas või maailma alustugesid kõigutama. Niisugune inimene oli ka Strickland, ainult et tõe asemel otsis ta ilu.“ Selleks, et inimene astuks vastu ühiskonna normidele pole vaja muud, kui deemonlikku kirge. Hingesoovi millegi suurema ja üllama saavutamiseks. Millegi suurema, kui seda lubavad ühiskonnanormid. Miks ei ilmne kirg kõigis inimestes ja kas poleks selle ilmnemata jätmine hoopis targem tegu?
Professor Irvin Yalom on öelnud, et teisitimõtlejal on kolm võimalust. Alistuda, mängida kaasa või hakata vastu. Alistumisel otsustatakse hinge palved vaigistada , kuna kardetakse ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid. Stricklandi naine on ideaalseks näiteks. Ta ei suutnud oma meest vabaks lasta, kuna tal oli hirm hukkamõistu ees, mis mehe poolt hüljatud naistele tavapäraselt osaks sai. Ei hoolinud ta sellest, et nende suhe polnud hingestatud, vaid tegu oli vaid pealiskaudse komejandiga. Tal polnud ambitsiooni unistada väljaspool ühiskonna norme ja võib-olla ta ei soovinudki. Elu võib olla ka parajalt mugav ilma selleta. Eriti kui see vähendab kardetava hukkamõistu määra elule. See tähendab et mugavus koostöös hirmuga minimaliseeribki vajaduse ühiskonnanormidest välja murda.
Kaasa mängides säilitatakse oma tõeline iseloom vaatamata ühiskonna suunitlusele. See on juhus , kus pealtnäha elatakse igati normidesse sobivat elu, kuid hing ja mõistus üheskoos keelduvad omaks võtmast mugavaks äraelamiseks sobivaid malle. Dirk Stroeve oli mees, kes elas igati sobilikku elu. Tal oli armas naine, meeldiv töö ning korralik elukoht. Täpselt sobiv kirjeldus ühiskonna mallidega. Südames ei suutnud ta aga omaks võtta ellujäämiseks vajalikke norme: parajal määral isekust, omakasupüüdlikkust ning mis kõige olulisem, oskust teiste muredele läbi sõrmede vaadata. Ta ei kõhelnud kunagi, kui tuli valida enda heaolu ning võõra või veel enam sõbra, kordaläheku vahel. Alati tuli võitjaks teine. See piinas ta hinge kohutavalt ning karistas teda kogu ta elu. Ta oli ühe jalaga sobivas elus ühiskonnas ellujäämiseks ja teisega talitas nii nagu süda õigeks pidas. Kahevahel olek viib aga hukatusse.
Kuid kui peaks hingesügavuses kripeldav mässaja nõnda tugev olema, et seda pole võimalik kontrollida või selle kontrollimiseks ei tundu enam põhjustki olevat, on peitmine kasutu ning isegi ennastkahjustava alatooniga. Raske on vaimselt end kahjustamata seista vastu pulbitsevale soovile pääseda vabaks ühiskonna ahelaist. Sellisel juhul jääb enese säästmise eesmärgil ainsaks valikuks vastuhakk. Muutuda kardinaalselt, lõpetada elamine teistele ja alustada elamist ainult enesele. Nii oli ka Charles Stricklandiga, ta oli nelikümmend aastat elanud kuuletudes ning kannatades ühiskonna repressioonide käes. Peale sellele lõppu tehes oli näha, kuidas ta hing sai vabaks ning et ta oli nõnda tänulik ja õnnelik, et isegi riietumine räbalatesse, elamine uberikus, leivaraasukestest toitumine ning inimeste poolt tõrjutus ei suutnud teda muserdada. Ta jäi endale kindlaks ning ta ei kahetsenud oma otsust kordagi. Ta oli kuulanud oma südamehäält, murdnud läbi ühiskonna normidest ning pühendanud end jäägitult kunstile.
Niisiis on igal inimesel tarvis seista valikute ees. Kas alistuda, mängida kaasa või hakata vastu ühiskonna poolt pakutavatele normidele. Ühiskonnale vastuastumiseks vajalik kirg ei ilmne juhul kui valitakse alistumine või kaasa mängimine, millest esimene variant võib isegi üsna meeldivat elu pakkuda. Kui aga kirg on ärakannatamatult pakitsev, on kasulikum murda vabaks ahelaist ning järgneda südamekutsele nagu tegi ka Charles Strickland. Vastupidine käitumine võib kaasa tuua vaimse varingu või äärmise eluga rahulolematuse. Igalühel meist on kaasa antud oma südamekutse ning valikuvabadus . Valikuvabadus paneb me südamele kohustuse mõista, kas õige tee seisneb ühiskonda jälgides või sellele vastu astudes. Valesid ja õigeid vastuseid siin pole.
Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertuten Õppematerjali autor
Essee raamat "Kuu ja kuuepenniline" põhjal. W.S.Maugham. Hindele "5".

Sarnased õppematerjalid

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit
29
doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

naise saatuse jälgimine seoses emantsipeerumisideedega. Jutustuses "Üle piiri" (1919) on peategelaseks naine, kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused. 1920. aastatel jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit" (1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees" (1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus;

Kirjandus
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

Kierkegaard järeldab elustaadiumitest seda, et inimese elu Jumalaga võimaldab inimesel igas situatsioonis valida vabaduse tee. Kui langetada keeruline otsus Jumala usus, siis see pole raske. Sellest võib tulla midagi head, isegi kui esmapilgul see nii ei tundu. Samuti ütleb Kierkegaard, et me ei saa põgeneda minevikku, vaid peame elama olevikus, sest minevik ei kaitse meid oleviku eest. Inimene ei peaks küsima, mida saab teha riik või kirik. Ta ütleb, et me peaksime küsima, mida mina ise saan ette võtta. Kierkegaard näeb elu kui võimalust, kui kingitust. Kierkegaardi kirjutistes domineerivad kaks mõistet: hirm ja hüpe. Hirm võib meie ellu tulla äkitselt, näiteks ehmatusena, ent see võib olla meis ka pidevalt. Sel juhul on inimene meeleheitel. Samas tõestab hirm, et me oleme määratud millegi kõrgema jaoks. Hirmu puhul lõikuvad inimeses kaks maailma (Jumal ja loom)

Filosoofia
Seneca moraalikirjad Luciliusele
16
rtf

Seneca moraalikirjad Luciliusele

metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest.

Haridus
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt

Õigus
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju.

Õiguse sotsioloogia
Õiguse sotsioloogia
80
doc

Õiguse sotsioloogia

I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid.

Õigus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun