Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga (0)

Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga
„On inimesi kelle janu tõe järele on nii suur, et selle saavutamiseks on nad valmis kas või maailma alustugesid kõigutama. Niisugune inimene oli ka Strickland, ainult et tõe asemel otsis ta ilu.“ Selleks, et inimene astuks vastu ühiskonna normidele pole vaja muud, kui deemonlikku kirge. Hingesoovi millegi suurema ja üllama saavutamiseks. Millegi suurema, kui seda lubavad ühiskonnanormid. Miks ei ilmne kirg kõigis inimestes ja kas poleks selle ilmnemata jätmine hoopis targem tegu?
Professor Irvin Yalom on öelnud, et teisitimõtlejal on kolm võimalust. Alistuda, mängida kaasa või hakata vastu. Alistumisel otsustatakse hinge palved vaigistada , kuna kardetakse ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid. Stricklandi naine on ideaalseks näiteks. Ta ei suutnud oma meest vabaks lasta, kuna tal oli hirm hukkamõistu ees, mis mehe poolt hüljatud naistele tavapäraselt osaks sai. Ei hoolinud ta sellest, et nende suhe polnud hingestatud, vaid tegu oli vaid pealiskaudse komejandiga. Tal polnud ambitsiooni unistada väljaspool ühiskonna norme ja võib-olla ta ei soovinudki. Elu võib olla ka parajalt mugav ilma selleta. Eriti kui see vähendab kardetava hukkamõistu määra elule. See tähendab et mugavus koostöös hirmuga minimaliseeribki vajaduse ühiskonnanormidest välja murda.
Kaasa mängides säilitatakse oma tõeline iseloom vaatamata ühiskonna suunitlusele. See on juhus , kus pealtnäha elatakse igati normidesse sobivat elu, kuid hing ja mõistus üheskoos keelduvad omaks võtmast mugavaks äraelamiseks sobivaid malle. Dirk Stroeve oli mees, kes elas igati sobilikku elu. Tal oli armas naine, meeldiv töö ning korralik elukoht. Täpselt sobiv kirjeldus ühiskonna mallidega. Südames ei suutnud ta aga omaks võtta ellujäämiseks vajalikke norme: parajal määral isekust, omakasupüüdlikkust ning mis kõige olulisem, oskust teiste muredele läbi sõrmede vaadata. Ta ei kõhelnud kunagi, kui tuli valida enda heaolu ning võõra või veel enam sõbra, kordaläheku vahel. Alati tuli võitjaks teine. See piinas ta hinge kohutavalt ning karistas teda kogu ta elu. Ta oli ühe jalaga sobivas elus ühiskonnas ellujäämiseks ja teisega talitas nii nagu süda õigeks pidas. Kahevahel olek viib aga hukatusse.
Kuid kui peaks hingesügavuses kripeldav mässaja nõnda tugev olema, et seda pole võimalik kontrollida või selle kontrollimiseks ei tundu enam põhjustki olevat, on peitmine kasutu ning isegi ennastkahjustava alatooniga. Raske on vaimselt end kahjustamata seista vastu pulbitsevale soovile pääseda vabaks ühiskonna ahelaist. Sellisel juhul jääb enese säästmise eesmärgil ainsaks valikuks vastuhakk. Muutuda kardinaalselt, lõpetada elamine teistele ja alustada elamist ainult enesele. Nii oli ka Charles Stricklandiga, ta oli nelikümmend aastat elanud kuuletudes ning kannatades ühiskonna repressioonide käes. Peale sellele lõppu tehes oli näha, kuidas ta hing sai vabaks ning et ta oli nõnda tänulik ja õnnelik, et isegi riietumine räbalatesse, elamine uberikus, leivaraasukestest toitumine ning inimeste poolt tõrjutus ei suutnud teda muserdada. Ta jäi endale kindlaks ning ta ei kahetsenud oma otsust kordagi. Ta oli kuulanud oma südamehäält, murdnud läbi ühiskonna normidest ning pühendanud end jäägitult kunstile.
Niisiis on igal inimesel tarvis seista valikute ees. Kas alistuda, mängida kaasa või hakata vastu ühiskonna poolt pakutavatele normidele. Ühiskonnale vastuastumiseks vajalik kirg ei ilmne juhul kui valitakse alistumine või kaasa mängimine, millest esimene variant võib isegi üsna meeldivat elu pakkuda. Kui aga kirg on ärakannatamatult pakitsev, on kasulikum murda vabaks ahelaist ning järgneda südamekutsele nagu tegi ka Charles Strickland. Vastupidine käitumine võib kaasa tuua vaimse varingu või äärmise eluga rahulolematuse. Igalühel meist on kaasa antud oma südamekutse ning valikuvabadus . Valikuvabadus paneb me südamele kohustuse mõista, kas õige tee seisneb ühiskonda jälgides või sellele vastu astudes. Valesid ja õigeid vastuseid siin pole.