Referaat Ants Laikmaa (0)

Keila Kool
ANTS LAIKMAA
Referaat kunstiajalugu
Koostaja : Kaspar Oll 11E
Keila 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
ELULUGU 3
LOOMING 5
KASUTATUD MATERJALID 7

ELULUGU

Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Läänemaal Vigala vallas vallakirjutaja peres. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa Hans Laipman oli haritud mees – õppinud Vigala köstrikoolis ja seejärel Märjamaal Haimre mõisa suurproua juures viksteenri ametis olnud. Ta töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema Leenu Redlich oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris Laikmaa emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta aga eriti hästi läbi.
1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa
kunstnike töödest. Seal nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst
kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta korjas kokku oma senised katsetused ja
läks nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja Th. A. Sprengeli juurde nõu
küsima.
Heasoovlikku mõistmist ja vastutulekut sai Laikamaa ka baltisakslaselt J. Kleverilt,
Peterburis tunnustatud maastikumaalijalt ja akadeemia professorilt. Kunstnik tutvus tema katsetustega ja soovitas tingimata edasi õppida. Seda ta 1891. aastal tegigi, asudes Riiast teele Düsseldorfi, et maalikunstnikuks õppida. Ta õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias aastatel 1891- 1895 . Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest.
Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga
loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde.
1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale , kindlaks kavatsuseks eesti kunstile
eesõigus kätte võidelda. Seetõttu oli sajandi algus Laikmaal poliitiliselt aktiivne ja ta
pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri
arendamisele. Tal tuli kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht
üldsuse teadvuses ning juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on
olemas oma kunstnikud , kes teenivad kõrgeid eesmärke.
Austatud kunstipedagoogi ja -kriitikuna pidas ta 1903-1932 Tallinnas populaarset
ateljeekooli, kus õppis hulga tuntud eesti kunstnikke. Tegemist oli esimese
kunstõppeasutusega Tallinnas. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas
tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts — rahvuslike kunstijõudude koondamiseks,
vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. Aastal 1907 hakkas ta korraldama ja organisserima Eesti Kunstiseltsi, olles Eesti rahvusliku kunsti teerajaja.
Ants Laikmaa oli ka innukas vanavara koguja ja Eesti Rahva Muuseumi mõtte üks
algatajaid.
Aastatel 1910 -13 sooritas Laikmaa oma välisreisi, peatudes pikemalt Itaalias, kus veetis
1911. aasta Capri saarel ja kuhu naasis veelkord 1912 peale oma Tuneesia matka.
Pagendus - ja reisiaastail hakkas ta viljelema maastikumaali . Postimpressionismi mõjul
muutus ta laad ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai
iseloomulikuks kontrastne värvikus. Portreedest on karakteritihedaimad ”Mia Donna ”
,”Itaalia poisike” ja "Araablane".
1913-32 aastatel tegutses A. Laikmaa Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Sellal lõi ta oma esimesed Eesti maastikud , kus ta tõi ta esile Läänemaa ja saarte looduse omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist.
A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister
Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932. Aastal sulges Laikmaa ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Seal jätkas Laikmaa realistlike portreede ja maastikumaalide loomist ning avaldas memuaare. Päris valmis talu ei saanudki — Laikmaa suri 19. novembril 1942 ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse parki.

LOOMING

Ants Laikmaa oli 20. sajandi alguse silmapaistvamaid eesti kunstnikke, kelle looming on valdavalt pastelltehnikas. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema
loomingut valitsema . Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt,
veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja
vastas ka enam tema hoogsale temperamendile - tal oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada ning kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt ning keskendus üksnes portreežanrile.
Akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. A.Laikmaa maalis peamiselt maastikke ja impressionismimõjulisi psühholoogilisi portreid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti
talurahvast. Ta käsitses modelle, keda ta ise valis vabamalt ja loominguliselt. Esimeseks
erakordselt õnnestunuks tööks oli 1904 . aastal valminud Marie Underi naerev portree.
Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg, mis valmis
1915. aastal. Veelgi hoogsamalt valmis tal 1904. a. “Vana Aitsam” talupoeg, kes julges
kohut käia mõisnikuga. Erinevalt täpsest, nikerdavast, siledast akadeemilisest
maalimisviisist on “Vana Aitsami” käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just
seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava
portretistina. Sama tuleb öelda “Itaalia poisikese” ja “Mia padrona” kohta. A. Laikmaa kujundas 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku varjundiga.
Peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi
anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree „Lääne neiu “ on pidulikult
värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte
värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras.
Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt
mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal „Kaugel näen kodu kasvavat“. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam.
Soome- aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid , mis tõusevad osaliselt
portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks žanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest
Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni.
Seetõttu määrab ühe osa maastike – „Saima maastik “, „Laadoga maastik põldudega“, „Tukaharju“ - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon ning põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke – „Maastik Imatral“, „Vallinkoski“ - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist.
„Beduiini neiu“ on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest.
1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks
maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline
meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga , Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A.
Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja
meeleolukusega köidab „Viljapõld viie tuulikuga“. Sügavast sisemisest rahust ja
tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest – „Talvemaastik“.

KASUTATUD MATERJALID

Aleksander Looring, „Ants Laikmaa“. 1938
Endel Nirk , „ Kaanekukk . Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest“. Kunst , Tallinn 1977
http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.ht m
http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=173&Itemid=347