Aristoteles - referaat (1)

ARISTOTELES
Referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Rapla 2010

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
ELULUGU 3
ARISTOTELESE ÕPETUS 4
ÜLEVAADE AROSTOTELESE ÕPETUSEST 4
ARISTOTELESE FILOSOOFIA 5
KUULSAD ÜTLUSED 6
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof .

ELULUGU

Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr – 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel.
18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia -sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Kool sai nimeks Lykeion.
Aristoteles õpetas Lykeionis 335–322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Tema looming on tohutu. Aristoteles kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, psühholoogiast, bioloogiast , mehaanikast, matemaatikast jpm. Ta kirjutas ka dialooge ja traktaate.
Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuse. Aristoteles asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik . Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu.
Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele.

ARISTOTELESE ÕPETUS

Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias.

ÜLEVAADE AROSTOTELESE ÕPETUSEST

Aristotelese õpetus modifitseerib Platoni õpetust.
Mateeria ja vorm – Igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid tuli, õhk, vesi ja maa kujutavad endast algmateeriat.
Põhjuslikkus – Aristoteles leidis et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on.
Jumal – Aristotelese ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Maailm ja liikumised maailmas on igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu.
Tunnetus – Inimesel on võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles toimivaid loomusi. Kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning välised asjad jäävad teadvusse püsima. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses.
Hing – Hing on kõikidel elusolenditel keha vorm. Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Kehalised muutused teda ei mõjuta. Hing on igavene .
Inimesele iseloomulik täiuslikkus – Inimene jäljendab Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil.
Teadus – Teaduses alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus , ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame selleni , mis on paremini teada iseenesest. Avastuseni jõutakse kogemuse, induktsiooni ja dialektika abil. Tõestus on Aristotelese järgi kehtiv arutlus, mille eeldused on tõesed, paratamatud ja paremini teada kui järeldus. Sellisele ideaalile on kõige lähedasem matemaatika.
Maailm – Maailm on Aristotelese järgi Maa ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist. Väljaspool universumit ei ole midagi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole.

ARISTOTELESE FILOSOOFIA

Inimelu on protsess, millel on temale eriomane liikumine. Elavate olendite puhul on liikumapanevaks jõuks hing.
Aristoteles lähtub arvamusest, mille kohaselt inimeste jaoks üldiselt püüeldavaks hüveks on õnn ehk hästi toimetulemine elus tervikuna . Eriarvamused valitsevad inimeste vahel aga küsimuses, millist elu nimelt õnnelikuks pidada. Inimene püüdleb erinevate hüvede omandamise poole:

• välised hüved (söök, jook , rikkus jms)
  
• kehalised hüved (tervis)
  
• hingelised hüved
  

Iinimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved. Kas inimene on elanud õnnelikuna, selgub alles elu lõpuks kui on võimalik hinnata elukäiku tervikuna. Aristoteles lisab siia veel ühe tingimuse, üteldes, et päris õnnestunuks saab inimese elu pidada alles siis, kui ka tema järeltulijad elavad õnnelikku elu.

KUULSAD ÜTLUSED

• Mis on olemine?
  
• Soov teada on inimesele loomuomane.
  
• Inimene on olemuselt poliitiline loom.
  
• Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene.
  
• Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme.
  
• Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle.
  
• Tervik on rohkem, kui tema osade summa.
  
• Me sõdime selleks, et elada rahus .
  
• Hea algus on pool võitu.
  
• Vaimukus on haritud ülbus.
  

KOKKUVÕTE

Referaadiga sain ülevaate Aristotelese elust ja filosoofiast. Aristotelese vaated on väga huvitavad. Arvan, et tänu tema ning ka teiste filosoofide tööle on meie maailmapilt just selline nagu praegu.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles
http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.ht m
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Aristoteles