Iga inimene on isiksus (0)

Iga inimene on isiksus!?
Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament , võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.
Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega . Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psühholoogiliste töömeetodite korrektsioonile. Väga tähtis on mõista, et ei kasvatuse ega tööga enese kallal ei saa muuta üht algse isiksusetüübi struktuuri teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne.
Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali.
Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine , oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud . Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks.
Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma erinevalt, me tajume seda erinevalt ja muidugi on meie arusaamad erinevad. Me peame leppima sellega, millisena oleme sündinud ja sellega me ei muutu aja jooksul. Inimene võib areneda või degradeeruda, kuid ainult oma tüübi raames. Me peaksime oleme õnnelikud, et meil on olemas kindel isiksus ja et me oleme erinevad, kuna siis tunneme ennast ka siin maailmas rohkem erilisemana.
Edith Leht 12c