Essee
Poisid
ja tüdrukud õpivad erinevalt.
Poisid
ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol
on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud
aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on
evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks
keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari
viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just
koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks.
Alates 11. – 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tixuke
Õppematerjali autor
.............................................................................10 9. Kasutatud kirjandus .................................................................................11 2 Sissejuhatus Tüdrukute ja poiste erinevused saavad alguse juba sündides. Üldjuhul kestab poiste sünd tüdrukute omast poolteist tundi kauem, mis võib olla seotud sellega, et poiste kaal on ka enamasti suurem kui tüdrukutel. Vastsündinud tüdrukud erinevad vastsündinud poistest füüsiliselt ning mõned neist erinevustest muutuvad suuremaks paari esimese elukuuga: tüdrukud soovivad tõenäoliselt puudutamist rohkem kui poisid, paljud suudavad iseseisvalt mängida ja end varem lohutada kui poisid, nad hakkavad sageli poistest varem roomama. Sündides on tüdrukud juba neli kuni kuus nädalat poistest arengus ees. Isade tähtsus on oluline nii poistele kui tüdrukutele. Ilma isata kasvanud poisid on
lastel lihtne endid sellesse kahesoolisesse süsteemi paigutada. Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008). Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad poisid mängida mehaaniliste ja struktureeritud mänguasjadega, seevastu tüdrukud mängivad meelsamini pehmete mänguasjadega. Poisid vaatavad objekte lühema perioodi vältel, kuid teevad seda aktiivsemalt, tüdrukud teevad seda pikema perioodi vältel, kuid vähem aktiivselt. Samuti on leitud, et tüdrukud hakkavad varem rääkima ning neil on suurem sõnavara. See on ilmselt selle tõttu, et emad tegelevad tüdrukutega aktiivsemalt ja räägivad nendega rohkem. Lasteaias võtavad poisid endale suurema pinna mänguväljakul, samas tüdrukud hõivavad
.................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest.........................................6 5.1 Sotsiaalsed põhjused.........................................................................................6 6. Poisid, tüdrukud ja koolitemperament...............................................................................7 7. Õpilasest tudengiks............................................................................................................7 8. Koolitemperamendita õpilane koolivälises tugikeskuses..................................................8 9. Temperamendi teoreetilisi käsitlusi..................................................................................9 10
Eriti huvitav oleks olnud tulemuste võrdlus näiteks kümne aasta taguse ajaga, kui muukeelseid raamatuid eriti poodides ei olnud. Küsimused 19-21 pidid kajastama õpilaste üldist huvi lugemise vastu. Üpris palju ruumi jäeti põhjenduste jaoks, sest jah-ei vastused annaksid küll tulemuse protsentides, kuid sisuliselt jääksid õpilaste mõtted ikkagi teada saamata. 1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted Kõigi küsimuste vastuseid analüüsiti kõigepealt klassiti poisid ja tüdrukud eraldi. Et kõik vastaja- grupid olid erineva suurusega, siis ei olnud võimalik teostada analüüsi absoluutarvudega, vaid tuli kasutada protsente vastava grupi ankeedi täitnute arvust. Sellisel meetodil on aga oma ohud. 9 Vaadates uurimistöös esitatavaid diagramme, kus tulemused on antud protsentides, võib tekkida kiusatus järeldusi teha seal, kus neid tegelikult teha ei saa. Põhjus on selles, et kuigi kolme- kuni
pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast"...(Jakobson... lk...) 9 Meie põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. "Lenin ja Stalin" Hea on lastel elada meie suurel kodumaal. Lapsed käivad lasteaias, elavad lastekodus. Lapsed õpivad koolis. Laste jaoks on mängumurud. Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest? Lenin- kõigi laste hea suur sõber. Kuid Leninit ei ole enam. Nüüd on meile kõigile hoolitsevaks ja heaks õpetajaks seltsimees Stalin. Me täname seltsimees Stalinit. Elagu seltsimees Stalin! Ideoloogilise surve tugevnedes suureneb säärane "aabitsaterror" veelgi. 1951. aastal asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt
Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline
tingimata oma õpitulemusi parandada, kuid ta tunneb end andekate eakaaslaste rühmas õnnelikumana ja kindlamana. Sellest tulenev eluterve minapilt on oluline faktor hilisemas elus edu saavutamiseks. Pittelkow, K., Jacob, A. (2004). Andekas laps. Tallinn: Väike Vanker 10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid · Õppetööga seotud mured. Kui klassi tase on ebaühtlane, õpivad andekamad koolis pahatihti vaid laisklemist ning unistamist. Koolitöös neile väljakutseid lihtsalt ei jagu. · Läbisaamine koolikaaslastega pole alati probleemitu, kuna mõned lapsed võivad väikeste geeniuste peale kadedad olla. · Raskused mängukaaslaste leidmisel. Andekatel lastel pole just kerge leida endasarnast kaaslast. Nii mängivad nad tihti üksi või väljamõeldud kaaslastega. Põhjuseks pole ebasõbralikkus, pigem varasemad negatiivsed kogemused. Andekad lapsed eelistavad
3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Kiusaja kiusamise põhjused: · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid