Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. (0)

Essee
Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt.
Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. – 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang – laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine . Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla loovam, mõista inimestevahelisi suhteid, eristada olulist ebaolulisest jne. Poiste ja tüdrukute ajud õpivad erinevalt, kuid erinevused ei tähenda seda, et üks sugu oleks teisest parem. On asju, milles poisid on tugevamad kui tüdrukud ja vastupidi. Koolis on tütarlaste ja poiste erinevused õppimises osalt seotud küpsusega – tütarlaste küpsemine on lihtsalt kiirem, nad on oma arengus samaealistest poistest ees. Oluliste erinevustena on uurijad välja toonud , et tütarlapsed ületavad poisse sõnalises voolavuses ja üldises kõnes. Samuti on tütarlaste tulemused poiste omadest paremad mehaanilises mälus ning enamasti ületavad naised mehi ka käteosavuses. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piirkonnad, tänu millele on neil parem ruumitaju , sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika , geograafia ja orienteerumise vallas. Poistel hakkab kergemini igav kui tüdrukutel ja nende tähelepanu hoidmiseks tuleb kasutada rohkem ja erinevamaid mooduseid. Tüdrukud tulevad igavuse peletamisega paremini toime. See omakorda mõjutab oluliselt õppimist. Kui lapsel hakkab igav, jätab ta õppimise pooleli ja segab kogu klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks. Liikumine stimuleerib poiste aju ja aitab kontrollida impulsiivset käitumist. Poistel on loogilis-matemaatiline võimekus enam arenenud kui tüdrukutel. Kuigi matemaatikat ja loodusteadusi õpib rohkem tüdrukuid kui poisse, on poisid siiski matemaatika - ja loodusteaduste õppimistulemuses tüdrukutest veidi ees, sest matemaatika, keemia ja füüsika nõuavad ruumilist ja abstraktset tunnetust . Ainetunnis käsitletav teema võib mõjutada õpetaja eelistust poiste ja tüdrukute suhtes. Leinhardt, Seewald ja Engel (1979) uurisid 33 erineva II klassi õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust. Nad leidsid , et lugemises said tüdrukud kontakte ja õpetajapoolset juhendamist mõnevõrra rohkem kui poisid. Matemaatikas oli olukord vastupidine . Kuigi üldvõimekuses ei olnud erinevusi, tulid poiste ja tüdrukute erinevused välja aastalõpu lugemiskonkursil, eeldatavalt sellepärast, et õpetajad pühendasid rohkem aega lugemisele tüdrukutega. Jones ja Wheatley (1990) uurisid õpetaja ja õpilase vahelist suhtlust 30-s kehalise kasvatuse ja 30-s keemia õppetunnis. Nad leidsid, et iga tüüpi suhtlustasandil saavad meessoost õpilased õpetajatega rohkem kontakti kui naissoost (nii positiivset kui negatiivset). Osaliselt sellepärast, et tagada mõlemast soost õpilastele võrdseid võimalusi, on õpetajad loonud rohkem ühesoolisi klasse matemaatikas ja loodusainetes. Teoreetiliselt kaoksid vähemalt pooled põhikoolis esinevatest õppimis- ja korraprobleemidest, kui klassid oleksid samasoolised. Tunnetuslike ja füüsiliste muutuste läbielamise ajal ( murdeeas ) võivad lapsed kasutada äärmuslikke käitumis- ja varjamisvõtteid. Nende reaktsioonid – alates patoloogilisest kuni lihtsate käitumiskatsetusteni („lollimängimine“, käe mittetõstmine või pidev käetõstmine, arutelude ajal teistest ülerääkimine või tähelepanu saamiseks korra rikkumine ) – mõjutavad ka õppimist. Samasooliste õpilastega klassides ei ole sugudevahelist konkurentsi ja paljud psühhosotsiaalsed stressitekitajad – eriti need, mis on kultuuriliselt peale sunnitud – on välditavad. Samasooliste laste klassides ja rühmades on paremad ka õpitulemused ja hinded. Laste tähelepanu on vähem häiritud. Uurimustulemused näitavad, et ainult tüdrukutele mõeldud koolides ja klassides paranevad tüdrukute õppimistulemused, eriti matemaatikas ja loodusteadustes. Kui poisid õpivad ainult koos poistega, paranevad nende tulemused lugemises, kirjutamises ja korrahoidmises. Täiesti eraldi koolidele ei maksaks võib-olla siiski tagasi minna. Osa aineid võiks aga küll nii õpetada, et noored on jagatud soo järgi töörühmadesse. Nii saab tundides arvestada rohkem konkreetse sugupoole vajadusi ja kasutada vastavaid meetodeid . Teatud arenguerisus tüdrukute ja poiste vahel jääbki sisse ja seda kuni gümnaasiumi lõpuni. Üldistavalt võiks öelda, et samavanuste poiste ja tüdrukute arengu erisust tuleb silmas pidada ja sellega arvestada. Seda ei tohiks käsitleda kui anomaaliat. Nii ongi ja see on normaalne. Täiskasvanud peaksid olema tähelepanelikumad ja arvestama nende erinevustega. Poisid kontrollivad oma impulsse halvemini, kuid seetõttu ei tohiks neid kohe pidada kasvatamatuteks ja pahatahtlikeks. Samuti ei tohiks neile väga kergesti panna hüperaktiivsuse, tähelepanu puudulikkuse või käitumishäirete diagnoosi. Täiskasvanule võib teadmine, et tüdrukute ja poiste aju ehitus on erinev, iseenesest aga rahustavalt mõjuda. Seda teades on kergem mõista, et nende käitumine on paratamatu ja tuleb luua õpikeskkond, kus ka poistel oleks hea olla. Praegust koolikorraldust võiks pidada tüdrukutekestseks, kus poistel on raske olla. Praegune kooli ja õppetöö ülesehitus sobib tüdukutele paremini. Seda näitab juba see, et 45 minutit tuleb järjest paigal istuda ja seda 7-8 korda päevas, on poiste seisukohalt täiesti õudne. Neile on ju loomuomane hoopis liikumine ning tegutsedes õppimine, paigalistumine on raske ja väsitav. Statistika ütleb, et 90 protsenti koolis esinevatest korrarikkumistest sooritavad poisid. Samuti on õpi- ja käitumishäiretega lastest kaks kolmandikku poisid. Juba see näitab, et praegune koolikeskkond paljudele poistele ei sobi. Õpetajad on tõdenud, et praeguse distsipliiniga on koolis rohkem probleeme kui varem. See võib olla tingitud sellest, et lapsed veedavad väga palju aega telerite ja arvutimängude taga. See sunnib neid passiivsesse rolli, kus tuleb korraga vastu võtta palju mitmesuguseid stiimuleid. Keskendumis- ja tähelepanuvõimet see aga ei arenda. Nii tuleb tunnistada, et lapsed on muutunud. See põlvkond, kes praegu koolis käib, kasvab väga tugeva massimeedia surve all ning lärm on nendele täiesti vajalik. Poisid ja tüdrukud on erinevad oma aju arengus ja see mõjutab nende käitumist. Täiskasvanutena tuleks arvesse võtta  laste erinuvused neid arendades ja õpetades.