Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326)
Kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Kokku vältab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid
Genoommutatsioonid (heteroploidsus) Sissejuhatus Kõikidel loomaliikidel on kindel kromosoomiarv diploidne keharakkudes ja haploidne sugurakkudes. Normaalset haploidset kromosoomistikku või kõiki nendes kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt, nimetatakse genoomiks. Genoommutatsioon (heteroploidsus) tähendab aga kromosoomide normaalse arvu muutumist, kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geeni- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonide jaotus
teel kiiresti jagunema. Sellist jagunemist nimetatakse lõigustumiseks. Tulemusena moodustub kobarloode. Kuigi loomariigis on enamlevinudosaline lõigustumine, esineb inimesel täielik lõigustumne. Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaosrganismi areneva lootega. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks. Paari esimese kuuvältel on embrüo eriti tundil võimalike kahjustavat tegurite
13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel. 15. Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke. Külgvaates on mäletsejaliste ogajätke ruutjas, teistel põllumajandusloomadel on need suhteliselt kõrgemad. Mäletsejalistel on ventraalne hari arenenud kõigil lülikehadel,
Maitsemeel Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k
(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Ektoderm välimine looteleht. Närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Entoderm Sisemine looteleht. Seede-ja hingamiselundkond. Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Paari esimese kuu vältelon embrüo eriti tundlik võimalike kahjustuste suhtes: mitmed ravimid, alkohol, olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Organismide lootejärgne areng. Otsese arengu korral sarnane vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.(roomajad, linnud imetajad)
nimetatakse ovulatsiooniks. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, sellist nähtust nimetatakse partenogeneesiks. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Algab looteline areng ehk embrüogonees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest saamad elundid ja elundkonnad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arengugaon suurem osa putukaid. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium.
rasvadega. Koostis: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piima koostis Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune Vesi 87,2 % 87,5 % 82,7 % 86,6 % 90,1 % Süsivesikud 7,0 % 3,6 % 6,3 % 3,9 % 5,9 % Rasvad 4,0 % 3,5–4,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 % Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 %
Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad.
Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad.
mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Koostis Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed oma toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim,). Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 14 kraadi juures
Spermid peavad olema tunde emassuguteedes enne, kui nad on viljastumisvõimelised. Seda arengut nim. kapatsitatsiooniks. Kapatsitatsioon muudab valkude ja glükoproteiinide vahekorda seemneraku plasmamembraanis ning kiirendab seemneraku metabolismi ja liikuvust. Morfoloogias ei muutu midagi, muutuvad hüperaktiveerituks. 1. kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine 2. seostumine munaraku zona pellucida 4. Emasloomade sigimise tsüklilisus 4.1. Innatsükkel: mõiste ja pikkus erinevatel loomaliikidel. Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada Vesi – 21päeva, Lammas- 17p, Siga- 21p, Hobune- 21, Koer – 4-8kuud, Kass - 14-21päeva Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1. päev on see, kui toimub ovulatsioon
Joonis 1 Näide lamminiidust Karjatamine kujundab luhal mosaiiksema koosluse kui niitmine, kuna loomad söövad taimi valikuliselt, kujundavad maastikku liikumisteedega ja kogunemiskohtadega ning taimkatte struktuuri mojutavad ka väljaheited. Suurem mosaiiksus aga ei tähenda suuremat liigirohkust, kuna valikuline söömine annab teatud taimeliikidele kasvueelise ning teisalt väheneb nende liikide osatähtsus, mida loomad söövad. Kuna loomaliikidel on erinevad toidueelistused nt lammas eelistab rohundeid, lehmad kõrgemakasvulisi mahlakaid taimi, hobused ei ole väga valivad siis optimaalne oleks karjatada luhal erinevaid loomi. See võib toimuda paralleelselt, aga samuti võib teist liiki kariloomaga karjatada ädalal. Ädala puhul on oluline just hiline karjatamine, mille tulemusel kujuneb kevadeks madal rohustu, mis on väga oluline luhakurvitsalistele. Mätlikkuse torjeks
teada emastele oma juuresolekust. · On kindlaks tehtud, et emased ämblikud eelistavad neid isaseid, kes trummeldavad intensiivsemalt ja sagedamini. UURINGUD TÄHELEPANU JAGAMINE ERINEVATE ASJADE VAHEL · Uuringud on keskendunud loomade võimele jaotada tähelepanu eri aspektidele ning visuaalsele otsingule. Kui jagada inimese tähelepanu kahele asjale, siis ei suuda ta mitte kummagile korralikult keskenduda. · Teatud loomaliikidel aga on avastatud märkismäärseid võimeid (nt tuvidel on erakordne võime noppida teri substraadist). UURINGUD MÄLU · Kategooriad, mis on välja töötatud eesmärgiga analüüsida inimeste mälu (lühiajalist mälu, pikaajalist mälu ning töö mälu), on kohaldatud uurimaks loomade mälu. · Mõned oskused ning omadused on avastatud ka loomadel, eriti ahvidel. KATSE · Ühendkuningriikide Lincolni ülikooli
Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapniku osarõhu languse tagajärjel kudedes. Esinevad soolised ja liigilised iseärasused. Vajalikud on vitamiin (B12), raud, vask, koobalt. Vananenud erütrotsüüdid lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes ja punases luuüdis. 4.Mida mõistate erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse all? Milline on selle kliiniline rakendus ja millistel loomaliikidel on see kasutatav? Stabiliseeritud vere rakud settivad liigist ja tervislikust seisundist sõltuvalt. ESK suureneb tunduvalt põletike ja pahaloomuliste kasvajate korral. ESK kiirust mõjutavad plasma albumiinid (aeglustab) ja globuliinid (kiirendab). Seda kasutatakse inimestel, hobustel, veistel, kassil, koeral ja seal. 5.Hb funktsioon ja määramine(praktikumi töö põhjal), füsioloogilised normväärtused inimesel ja koduloomadel.
Tegelikult on mehhanism, mis võimaldab helisid kuulda, üsna sarnane selle mehhanismiga, mis võimaldab helisid tekitada. See tähendab, mingi kehaosa või organ hakkab võnkuma. Lõpuks kandub see võnkumine edasi meelerakkudele, mis kodeerivad võnkumise elektrilisteks impulssideks närvides. Loomadele on oluline ka muu heliga kaasnev info: heli tugevus (kauguse määramiseks), sagedus, heli suund, faas. Erinevatel loomaliikidel on erinevad võimed nende heli omaduste tajumiseks. Putukate kuulmiselundid on enamasti üsna lihtsad, paljudel kahetiivalistel on kuulmiselundeiks lihtsalt tillukesed tundekarvakesed tundlatel, mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad. Väga paljudel putukatel asub kuulmisorgan säärtes - see on seotud substraadil levivate võnkumiste vastuvõtmisega. Selline
sobimatusest suure vaatemängu. Sarnaselt sellele oli avatud sotsiaalne kriitika lubatud keskajal mõnel pool Euroopas karnevalidel, kuid mitte ülejäänud aasta jooksul. Ilmselt on tegu sellega, et kui anti inimestele võimalus käituda üldjuhul keelatud viisil, siis said nad anda pildi sellest, milline normaalne õigus selles konkreetses sotsiaalses korras pole. Evolutsiooni käigus on kõikidel kõrgematel loomaliikidel välja kujunenud täiesti kindlad igale liigile omane rituaalse käitumise vorm. Elevantide kohta on teada, et isegi 15-20 a pärast peale oma karjaliikme surma teevad nad kõrvalkäike sellesse paika, kus suri ja kuhu jäi nende karja liige. Ja seal teevad nad erinevaid kummalisi liigutusi, võtavad tema konte kui neid veel on. Annavad teineteisele või viskavad õhku ja teevad kummardusi. Ka tänapäeval on erinevaid rituaale. Tavaliselt on need seotud perekonnaga ja pühadega,
selle tunde kõrgele kultuuri haripunkti. Armastus pakub lubadust vabaduse saavutamiseks ning elu mõttest sügavamaks arusaamiseks. Armastuse kõrvalt jäi meelde ka äärmiselt armsalt sõnastatud järeldus, kus autor väitis, et võime küll elada tänapäeval „võlumata“ maailmas, kuid antud oletus on vale. Macfarlane sõnas: „Maagia elab hästi. Selle pealinn on Disneyland.“ Paeluvaks osutus ka autori järeldus, et seisame ebameeldiva fakti ees, et nagu kõikidel loomaliikidel, tuleb ka inimestel olla vägivaldne, kuid kogu küsimus on määras ja kavatsustes. Ilmseks üheks oluliseimaks kokkuvõteks on autori enda lõpusõna, kus ta mainis, et võime püüda maailma parandada ent võimatu on pöörata see tagasi kujuteldud paradiisiaega. Lõpuks saame vaid aksepteerida oma vastuolulist loomust. Küll aga võime püüda kahjustada kaasinimesi ning teisi looma- ja taimeliike, kellega me jagame seda väikest planeeti. Reaktsioonid. Dialoog autoriga
kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel: Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloose arengu ehk fülogeneesi etapid. (E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g. loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees
servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning mood. keskmise lootelehe. Lootelehed: Välimine-paneb aluse närvisüs, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, kujunevad küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine-mood tugi-ja liikumiselundkonna (luud, lihased), vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Sisemine-rakkudest kujun seede-ja hingamiselundkond. Kõigil loomaliikidel mood samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel-lootearengu etapid meenutavad kunagi toimunud evolutsiooni. Loomarühmad sarnanevad loote arengu algetapis. In loote arengu hilisemad etapid: 24nädal- lootel kasvavad juuksed kulmud küüned. Jätkub kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele. 32nädal- kõik elundkonnad on välja kujunenud. Tohutult suurenenud, ei saa vabalt liikuda enam. 40- nädal on normaalen sünntiusaeg.
Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Piim klaasis Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjazenka). Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda
poisikesest, alatiseks meenutamaks Luis Pasteuri panust inimkonnale. Kontrolltöö2 1. P. Multocida üldiseloomustus Gram -, liikumatu, penitsiliinitundlik, kokobatsill, kuulub Pasteurellaceae perekonda. Eristatakse 5 serotüüpi (kapsli polüsahhariidide alusel) – A, B, D, E, F. Edasiselt jagatakse organismid 16 somaatiliseks serotüübiks (rakukesta LPS alusel). Kasutatakse nii kapsli kui ka somaatilisi antigeene serotüübi määramiseks. Põhjustab erinevaid haigusi loomaliikidel – lindudel linnukoolera, sigadel atroopiline riniit, veistel hemorraagiline septiseemia. Võib põhjustada ka zoonootilisi infektsioone, kui koduloom kriimustab või hammustab. Koertel ja kassidel, lindudel kuulub normaalse respiratoorse mikrobioomi hulka. 2. P. multocida virulentsusfaktorid adhesiinid – pilidega, pinna fibrillid, hemmaglutiniinid aitavad kinnituda limaskestale. kapsel – enamik tüvedel polüsahhariidi kapsel (hüaluroonhape või kondrooitiin).
· Glükokortikosteroidid shoki ravis glükoneogeneesi soodustav toime, põletiku pärssiv toime; shoki raviks manustatakse lühikese aega jooksul suurtes doosides. · Kasutamine - Lehmade ketoos - Kroonilised mitteinfektsioossed haigused (artiit, bursiit, reuma) - Teised kroonilised protsessid (astma, lihasvalud) - Tugevad allergilised reaktsioonid, anafülaktiline shokk - Autoimmuunhaigused - Kõikidel loomaliikidel avalduvad tugevat põletikuvastaset toimet - Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroidid ei ravi ühtegi haigust, vaid leevendavad sümptome - Infektsiooni olemasolul soodustavad infektsiooni levikut üle kogu organismi!!! - Süsteemselt manustada ainult näidustuse olemasolul! · Reeglina mitte manustada glükokortikosteroide koos antibiootikumitega! - Steroidid pärssivad immuunsüsteemi steroid pärssib
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos).
rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad kultuurmaastikul elupaigalaikudena ning moodustavad ühendamata "saarekestena" rändetee. Koridoridena toimivad tavaliselt maastiku joonelemendid – võsaribad, jõeorud, samuti suuremad või väiksemad omavahel ühendatud metsaosad, mis võimaldavad nii taime- kui ka loomaliikidel jõuda ühelt tuumalalt teisele. 30. Näiteid erinevatest kaitsealade võrgustikest. Natura 2000 1. Igas riigis peab kaitstud olema 20-60% liigi levialast või elupaigatüübist; 2. Mitmekesisus peab olema ühtlaselt kaitstud. Roheline võrgustik 1. Funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku; 2. Väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse. Eesti Metsakaitsealade Võrgustik 1. Võrgustiku moodustamiseks peavad need paiknema Eesti erinevates regioonides; 2
kujunevad sama liigi isenditel ka sarnased niinimetatud liigiomased tunnused, mille järgi on võimalik neid eristada. Liikide omavahelist ristumist ja erinevate geenifondide segunemist takistavad erinevad mitmesugused isolatsioonimehhanismid. Geograafiline isolatsioon. Liikidel on mitmeid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad seda teha võõra liigi isenditega. See on bioloogiline isolatsioon. Näiteks sigimispaikade ja aegade erinevused. Loomaliikidel on sigimisperioodi aegsed tegevused (pulmatants, hüüd). Teisi liike see ei kutsu. Kui liigil puuduvad võõrliigiga ristumist vältivad omadused, siis avaldub ristumisbarjäär alles järglastel. Hübriidel esineb häireid sellepärast, et vanemate geneetiline materjal ei sobi kokku. Uus liik saab alguse siis, kui alggrupist eraldub väike rühm ehk rajajapopulatsioon. Uus liik: geograafiline isolatsioon, geneetiline struktuur muutub
võtma? Ka loomad tunnevad valu, kuna neil on meiega sarnane närvisüsteem ning meie ju tunneme valu. Käitumuslikud märgid nagu väänlemine, näomoondused, oigamine, ulgumine ning muud häälitsused viitavad sellele, et püütakse vältida valu allikat ning ning valu kordumist. Kõik need impulsid, emotsioonid ja tunded paiknevad vaheajus, mis on sama hästi arenenud ka paljudel teistel loomaliikidel, eriti imetajatel ja lindudel. Loomade närvisüsteem arenes nagu meiegi oma ning tegelikult ei lahknenud meie evolutsiooniline ajalugu enne, kui meie kesksed närvisüsteemi omadused juba eksisteerisid. 5. Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik? Usutakse, et inimelu on püha ning seda tuleb iga hinna eest kaitsta. Näiteks, kui sünnib ajukahjustusega laps, kellel pole kunagi võimalus elada normaalset elu, ei tohi arst temalt elu võtta (ka
Pindmine tuharalihas - m. gluteus (Car:) ristluu külgosa, ristluu-köbru Reieluu suurest pöörlist distaalselt Puusaliigese sirutamine või superficialis side, tuharafastsia, (eq:) (Car), reieluu kolmas pöörel, puusaliigese painutamine (eq) tuharafastsia, puusaköber, ristluu laisidekirme (eq), ülejäänud loomaliikidel vt reie-kakspealihast Keskne tuharalihas - m. gluteus Niudeluutiib, ristluu Reieluu suur pöörel Puusaliigese sirutamine medius Süvad lihased Süva tuharalihas - m. gluteus Istmikuluukeha ja -hari, (Ru ka:) Reieluu suur pöörel või reieluu Puusaliigese sirutamine, tagajäseme
Joonise vasakpoolne osa näitab, et kui isasele kuldnokale riputati jala külge raskus, mis oluliselt vähendas tema jõudlust poegade toitmisel, suutis emane seda üksnes veidi kompenseerida. Sama juhtus siis, kui raskus riputati emase külge (joonise parempoolne osa). Isahool esinebki just pesahoidjail, altritsiaalsetel linnuliikidel, kel pojad on koorudes abitud. Paljudel pesahülgajatel ehk prekotsiaalsetel liikidel (pardid, kanalised jt) on seevastu levinud ainult emahool. Neil loomaliikidel, kellel vanemhool esineb, paistab see üldiselt alati olevat niivõrd olulise tähtsusega, et fülogeneesi jooksul on ainult üliharva toimunud eellasliigil esineva biparentaalse hoole asendumine täieliku mittehoolega järglasliigil või vastupidi. Sama ebatõenäoline on isahoole vahetu üleminek emahooleks ja vastupidi. Joonis 9.2 näitab selliseid evolutsioonilisi üleminekuid kaladel. Kahekümne ühest välja selgitatud
esile pärmseened; Penitsilliin. Aflatoksiinid. Kollane kerahallik Vohades küllastumata rasvhappeid sisaldaval söötmel (näiteks sojaoad, maapähkel e. arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk). Aflatoksiinid ühed kantserogeensemad looduslikud ühendid –põhjustavad vähki kõigil uuritud loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist
retseptoritega, mille abil hormoonid ära tuntakse. Geneetilise defektina esineb isassuguhormoonide retseptori defitsiit (retsessiivne suguliiteline defekt). Sellisel juhul arenevad välja väliselt emase isendi sootunnused. Testised jäävad khunde, kuid ka emakas ei arene välja. Saame väliselt emase isendi kellel on aga XY sugukromosoomide paar. Kirjeldatud anomaaliat nimetatakse testikulaarfeminisatsiooniks e testikulaarebaliitsugulisuseks, ja seda on täheldatud paljudel loomaliikidel. 34. XX-isase ja XY emase fenotüübi tekke põhjused XX-kromosoomidega isase fenotüübi põhjuseks on enamasti Y-kromosoomi väikese fragmendi insertsioon ühes X-kromosoomis. XY-emase fenotüübi põhjuseks võib olla lisaks eelkirjeldatud testikulaarfeminisatsioonile SRY-geeni deletsioon või defekt, mis pärsib H-Y- antigeeni produktsiooni ja seetõttu arenevad isendil välja emassugunäärmed. 35. Sugukromosoomidega seotud aneuploidia tagajärjed
Kromatiini kokkupakkimisel ja geeniekspressiooni regulatsioonil on olulised nii histoonide atsetüleerimine kui ka fosforüleerimine. Histoonide fosforüleerimise eest vastutab proteiin kinaas. Komosoomide kondenseerumine on seotud selliste valkudega nagu XCAP-C ja XCAP-E. Lisa-ehk B-kromosoomid Igat liiki iseloomustab kindel kromosoomistik, niinimetatud A-kromosoomid. A-kromosoomide mutatsioonid viivad geneetilise tasakaalu rikkumisele ja on reeglina kahjulikud. Paljudel taime-ja loomaliikidel (mitte inimesel) võivad karüotüübis esineda ka B-ehk lisakromosoomid, mis on suures osas heterokromatiinsed ja mille vähest eukromatiini ei transkribeerita. B-kromosoomid on tavaliselt väiksemad kui A-kromosoomid ning nende arv ja kuju varieerub ühe liigi isenditel ja ka ühe isendi erinevates rakkudes. B-kromosoomide olemasolu karüotüübis võib paljudel liikidel viia kiasmide sageduse tõusule A-kromosoomides, suurendades geneetilist rekombineerumist ja ka varieeruvust
fragmendi liitumisel teise kromosoomiga - inversioonid e ümberpöördumised; Kromosoom peab ühest kohast katkema, et eraldunud geenide plokk ümber pöörduks. Inversiooni tagajärjel muutub geenide järjekord normaalsega võrreldes vastupidiseks - translokatsioonid e ümberpaiknemised. Kromosoomifragment liitub mittehomoloogse kromosoomiga. Translokatsiooni tagajärjel muutuvad aheldunud geenirühmad 20.Genoommutatsioonid.Euploidsus(mono-di-auto- ja alloploidid) Kõikidel loomaliikidel on kindel kromosoomiarv - diploidne keharakkudes ja haploidne sugurakkudes. Normaalset haploidset kromosoomistikku või kõiki nendes kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt, nimetatakse genoomiks. Genoommutatsioon tähendab aga kromosoomide normaalse arvu muutumist (genoomi muutust), kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geen- ja kromosoommutatsioonide tõttu).
Putukate valmikud ja ka nende vastsed on kohastunud toituma kõikvõimalikust orgaanislisest ainest. Tuntumad põllukahjurid on kartulimardikas, lehetäid, mitmesugused liblikad jt. Puid kahjustavad koore all elavad ütaskid ja siklased, okkaid närivad kiletiivaliste ja liblikate vastsed. Noorte männitaimede koort närib männikärsakas, mistõttu taimed hukkuvad. Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad. Osa putukaid toitub taime- ja loomajäätmetest ning väljaheidetest, lagundades neid lihtsamateks ühenditeks. Seega on putukatel tähtis osa aineringes. Troopikas on termiidid põhilised taimejäänuste lagundajad. Putukad tolmendavad taimi. Enamikul õistaimedel ei areneks seemned, kui putukad taimi ei tolmendaks. Tähtsad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja kärbsed.
3. Küüned Võrreldes nahaga, on küüned palju lihtsama koostise ja ehitusega, sellepärast on ka nende eest hoolitsemine lihtsam. Küüned koosnevad peamiselt keratiinist, mis on koostiselt lähedane naha sarvkihi keratiinile, kuid on sellest kõvem. Ta pundub vees kergesti ja kuivab ruttu. Küüned sisaldavadavad umbes 10% vett ja 1% rasva. Küünte paksus ja tugevus on suuresti pärilik, kuid seda võivad mõjutada ka mitmesugused haigused. Samasuguseid moodustisi mõningatel teistel loomaliikidel nimetatakse sõltuvalt kujust ja ehitusest ka küünisteks, kapjadeks ja sõrgadeks. Küüs koosneb küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall. Umbes 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüne tagumist osa katab õhuke kaarekujuline nahand. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 23 korda aeglasemalt
Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära 1) Evolutsiooniliselt kõige vanem 2) Vajatakse ühte vanemorganismi 3) Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna 4) Ajaliselt suhteliselt kiire paljunemisviis (protsessi toimumise ja ettevalmistamise aeg on lühike)
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis
Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. Neid kohti nim. kiasmideks (chiasma). Diploteenis peatunud rakk (ootsüüt) tegeleb sel ajal varuainete (valkude ja RNA-de) sünteesiga. Diakinees. Lakkab RNA süntees, kromosoomid kondenseeruvad, eralduvad tuumamembraanist. Valgusmikroskoobis on eristatavad kõik 4 kromatiidi. Enamikul loomaliikidel peatatakse meioos 1. jagunemise profaasis lühemaks või pikemaks ajaks, sõltuvalt liigist. Inimesel näiteks kuni mitmeks aastakümneks. See on ilmselt vajalik ootsüüdi kasvamiseks, et valmistuda embrüonaalseks arenguks peale viljastumist. Peale vastavat signaali jätkavad ootsüüdid meiootilist jagunemist, kuid paljudel liikidel toimub meioosi peatamine uuesti 1. või 2. jagunemise metafaasis. Selgrootutel toimub see 1.
Hüübimisfaktorid ja vererakud sadenevad katseklaasi põhja, peale jääb seerum. Tsentrifuugitakse ja peale jääb seerum. Vereplasma saamiseks on vaja verele lisada antikoagulanti. Veri segatakse ettevaatlikult katseklaasi liigutades üles-alla ca 6 korda antikoagulandiga, seejärel tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma. 2.7. Erütrotsüüdid. 2.7.1. Erütrotsüütide morfoloogilised iseärasused ja kontsentratsioon eri loomaliikidel (hobune, veis, lammas, siga, koer, kass, kodulinnud, inimene). Kaksiknõgusad, ümarad, ühtlase tsütoplasmaga, imetajatel tuumata (lindudel, reptiilide, amfiibidel on). Kuju on muutuv, sest noored rakud deformeeruvad, kui nad läbivad peeneid kapillaare (vastavalt soone läbimõõdule). Diameeter 4-8 µm, suurim paksus 2 µm. Mitokondriteta – ainult anaeroobne metabolism Erütrotsüütide arv (miljonit) ühes µl veres:
Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud soovimatu kõrvalekalle normist (kas looma tervise või tõuliste omaduste osas). 18. Geneetiliste anomaaliate põhiliigitus (Wiesneri ja Willeri järgi) Kōrvalekalded tõulistes omadustes ja pärilikud patoloogiad. Pärilikud patoloogiad jagunevad pärilikud haigused ja geneetiline puudulikkus. Võib olla päritav või mittepäritav. 19. Haiguse päriliku eelsoodumuse mõiste Teatud tõugudel / loomaliikidel esineb haigust rohkem kui teistel. Eelsoodumuse puhul avaldub haigus teatud eksogeensete tegurite mõjul. Eelsoodumus on määratud polügeenselt ja peamiste geenide efekti võivad mõjutada modifikaatorgeenid. 6. 20. Millised geneetilised anomaaliad on päritavad, millised mitte? Päritavad anomaaliad on põhjustatud retsessiivsetest geenidest või mitteletaalsetest geenidest ja kahjulik geen võib ühest põlvkonnast teise edasi kanduda.
oli vale sarrustus) ühelt poolt meeldiva joomiselamuse ja teiselt poolt pudeli avamise ja sel hetkel kostuva heli vahele. Seejuures on avanemise heli puhul tegemist stiimul-stiimul seosega, mille tekkimist kirjeldab klassikaline tingimine. Pudeli avamise on meeldivaks muutnud aga tegevus-stiimul seose tekkimine operantse tingimise kaudu. 28.Peegelneuronite puhul ei kehti järgnev näide: (see oli vale teatud loomaliikidel on selle olemasolu kindlaks tehtud. 29.Eristuslävi on – vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 30.Yerkes-Dodsoni seaduse kohaselt muutub kõigi inimeste sooritamise kvalitseet emotsionaalse ärgastuse suurenedes ( see oli vale ärgastusega vastupidises suunas) 31.Loengus välja mõeldud mõtlemisülesannete taksonoomia: Järeldamine – eesmärk: selge, võimalused selged. Probleemilahendus – eesmärk:
elulise tähtsusega, ja ignoreerivad kogu ülejäänud kasutut või väheolulist infot. Meeleelundite tasemel esinevat filtersüsteemi nimetatakse perifeerseks filtersüsteemiks. Perifeerse filtersüsteemi peamiseks puuduseks on see, et vastav meeleelund on võimeline reageerima üksnes vähestele spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast domineerib perifeerne täppisfiltreerimine enamasti vaid lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel. Tsentraalne filtersüsteem Keerulisema käitumisega loomad •peavad suutma eristada suurel hulgal väga mitmesuguseid väliskeskkonna ärritajaid • ärritajate tähtsus varieerub tugevasti sõltuvalt kontekstist. Näiteks hõbekajakas • eelistab rohelisi mune • tema lemmiktoit on valdavalt pruun • kajakapoja mangumisrefleksi käivitab punane värvus. Sellepärast kasutavad keerulisema käitumisega loomad valdavalt tsentraalset
servad ja ootamatud varjud). Emane konn kuulab vaid talle olulist heli, st kombinatsioone ja sagedusi, mis talle midagi tähendavad. Perifeerse filtermehhanismi puudus ja piiratus. Meeleelundite tasemel esinevaid filtreid nim. perifeerseteks filtriteks. Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast esineb perifeerne täppisfiltreerimine enamasti lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel. (n: konnade kõrvad on peamiselt spetsialiseerunud liigikaaslaste kosimishäälitsuste kuulmisele, silmad aga peamiselt toidu ja vaenlaste märkamisele). Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Tsentraalseid filtrid: meeleelundid saadavad ajusse palju nn. toorinformatsiooni, selle filtreerimine toimub alles ajus. Keerulisem käitumine eeldab paljude väliskkeskkonna
järgneb limaskesta päriskiht e proopria, mis sisaldab lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi. Proopria moodustab arvukaid papille, mis tungivad epiteeli. Limaskesta lihaskihi moodustavad silelihasrakkude kimbud ja neid ümbritsev elastsete kiudude võrgustik. Limaskesta lihaskiht on oluline söögi liikumisel mööda söögitoru ning täidab kaitsefunktsiooni - kaitseb söögitoru mehaaniliste vigastuste eest. Kiht pakseneb mao suunas. Limaskesta lihaskihi puhul võime rääkida erinevustest loomaliikidel. Nii on limaskesta lihaskiht pidev mäletsejalistel, hobusel ja kassil. Seal ja koeral algab kiht üksikute kimpude näol farüngeaalkolmandiku lõpult. Limaskesta ja lihaskesta seob omavahel submukooskiht. Submukooskihi moodustab kiudsidekude, mis moodustab pikisuunalisi kurde. Submukooskiht sisaldab veresooni, selles kihis paiknevad söögitoru pärisnäärmed. Söögitoru pärisnäärmed paiknevad koeral kogu submukoosa kihis, seal ainult farüngeaalses osas. Hobusel, kassil ja
Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke – äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on tunduvalt vähem Sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria sisaldab hulgaliselt lümfoidsest koest moodustunud lümfisõlmekesi Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude Lihaskiht – kogu soole ulatuses Submukooskiht – kohevast sidekoest Lihaskest Lihaskesta moodustavad seespoolne ringkiht ja väljaspoolne pikikiht, mis mõnedel loomaliikidel ei ole pidev, vaid moodustab paelu – kolm soolepaela Ringkiht on paksem kui pikikiht (pikikiht on eriti õhuke sooltepaelte vahel eq, võib esineda ainult üksikute kimpudena) Serooskest Välimiseks kestaks moodustab sidekoeline proopria, mida katab ühekihiline lameepiteel – mesoteel Epiteelirakud on madalad, sakiliste rakupiiridega ning rakus võib olla kaks tuuma MAKSA EHITUS. MAKSASAGARIK. Punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ
· 3000 e. m. a. kirja teke Sumeritel Kultuuri mõiste Mis on ,,kultuuri" vastand? · Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus) · Kultuur vs loodus a. ,,kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) · Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b. Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast a. Linnulaulu dialektid b. Toiduhankimise viisid simpansitel Ühiskonna komponendid Talcott Parsons: · Sotsiaalne süsteem - Majandus - Poliitika - Meedia - Kogukond · Kultuuriline süsteem - Normid - Väärtused - Eneseväljendused (kunst) - Ideed Kultuuri komponendid
isastega või siis nood kõrvale jäävad ajavahemikud, mil emased isaseid ligi ei lase-- aga see taandub omakorda esimesele põhjusele, sest kui iga emane laseb isase ligi ainult kahel kuul aastas, siis tähendab see, nagu väheneks emaste arvukus viie kuuendiku võrra. Ent ükski neist juhtudest pole ülekantav inimliigile, kus naisi on üldiselt rohkem kui mehi ja kus pole kordagi, isegi mitte metslaste puhul täheldatud, et naistel esineks samasugune innaja hoidumisaeg nagu loomaliikidel. Pealegi korduvad paljude niisuguste loomade elus--kuna kogu liiki haarab korraga suur ärevus -- kohutavad pöörasuse, segaduse, korratuse ja võitlemise perioodid. Midagi sellist ei juhtu inimliigiga, kus armastust ei tunta iial perioodiliselt. Niisiis ei saa neist võitlustest, mida teatud loomaliikides emaste pärast peetakse, kaugeltki järeldada, et sama oleks toimunud inimestega loomuseisundis. Ja isegi kui me võiksime sellise
Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon). 45) Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral. kõrgmäestikus hapniku vähesus, füüsilise koormuse korral intensiivistub ka raku- ja kogu organismi hingamine, sukeldumisel on hapniku vähesus. 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid
annaabi.ee 
