Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine . Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel , lindudel ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
xxm24
Õppematerjali autor
mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed,
Mõlemad võime tinglikult jagada neljaks osad (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Meioosile eelnev interfaas sarnaneb Mitoosi omaga (Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroenrgilisi ühendeid) Võrreldes mitoosi esimese faasiga, vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem. Erinevalt mitoosist, ei keerdu telofaasis kormosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu). 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanema geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust, teine seemnerakust. Mehe seemnerakud e spermid moodustuvad munanditele väänilistes seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogeenid
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees
Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani 3. Viljastumine- muna- ja seemneraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e
8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja
Suurendab pärilikku muutlikkust, kuna isas- ja emasorganismist pärit geenid paiknevad ümber. Selle tulemusena tekivad kromosoomide struktuurimuutused- kromosoommutatsioonid. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ning DNA replikatsiooni enam ei toimu. Interfaas on lühiajalisem. 4.4. Sugurakkude areng. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Suguline e genetatiivne paljunemine- võtab osa emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e gameetide tuumad. Kirjeldage mehe sugurakkude arengut. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Esmased eellased on spermatogoonid., mis hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Läbivad meioosi. Kujunevad viburitega varustatud spermid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid