Organismide paljunemine ja areng (5)

Organismide paljunemine ja areng.
Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel.
Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu.
Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine.
Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Rakkude jagunemine mitoosi teel.
Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist.
Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine.
Mitoos – eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Interfaas – Raku eluperiood , mis jääb kahe mitoosi vahele.
Rakutsükkel – Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest.
Mitoos jaguneb neljaks osaks – profaas , metafaas, anafaas ja telofaas.
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Rakkude jagunemine meioosi teel.

Meioos – raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda.
Haploides – Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik.
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega.
Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku.
Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad.
Sugurakkude areng.
Suguline – ehk generatiivne paljunemine.
Sügood – viljastunud munarakk .
Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.
Ovogenees – munaraku areng
Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas.
Polotsüüt – viljastumisvõimetu munarakk.
Ovulatsioon – Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Viljastumine .
Ontogenees – Ühe inimese areng viljastumisest surmani
Partenogenees – Kui uus organism on arenenud viljastumata munarakust.
Kehaväline viljastumine esineb kõigerohkem kahepaiksetel ja kaladel .
Kehasisene viljastumine esineb enamikel lülijalgsetest, roomajatel , lindudel ja imetajatel.
Naissuguhormoonid – östrogeen, progesteroon
Organismide looteline areng.
Embrüo – loode
Ebrüogenees – organismi looteline areng
Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut.
Moorula – kobarloode
Blastotsüst – Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist .(blastula staadium)
Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju .
Mesoderm – kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid , eritus-ja sigimiselundkonna.
Ektoderm – välimine looteleht. Närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude , samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap .
Entoderm – Sisemine looteleht. Seede -ja hingamiselundkond.
Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad.
Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid.
Paari esimese kuu vältelon embrüo eriti tundlik võimalike kahjustuste suhtes: mitmed ravimid , alkohol , olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni.

Organismide lootejärgne areng.
Otsese arengu korral sarnane vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.( roomajad , linnud imetajad)
Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks läbi vahestaadiumide.(täismoondeline ja vaegmoondeline. Selgrootud)
Täismoonde puhul on kolm staadiumit – vastne , nukk ja valmik .
Loomade lootejärgses arengus eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku . Nendele järgneb vananemis ehk raukumisperiood, mis lõppeb surmaga.
Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib kõigil eluslooduse organiseerituse tasemel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel.
Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonna teguritega.
Taimede lootejärgne areng jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks.