Organismide paljunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Viljastumine ja areng

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni

Bioloogia

5

docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia

2

odt

Organismide paljunemine ja areng

1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.

Bioloogia

5

doc

Organismide paljunemine ja areng

4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine ­ munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine ­ munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng ­ organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng ­ organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone ­ putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone ­ areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ­ ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed)

Bioloogia

10

doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel

Bioloogia

3

doc

Organismi areng ja molekulaargeneetika

Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand ­ kujunevad taime veg. Organid Juveniilses staadiumis arenevad juured, lehed ja taim kasvab suuremaks Kasvuperiood ­ taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom ­ liigile iseloomulikus ühekordses kromosoomikomplektis olev geneetiline info. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon. Sellest sõltub selle isendi tunnuste esinemine. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist.

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees. 18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi seemnetorukestes valmivad spermid. Munasarjades valmivad munarakud. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Munarakkude eellasteks on ovogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng ja ovogenees on munaraku areng. 19) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil siis naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba loote eas. 20) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Küs 18. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. Spermi eluiga on 72 tundi. 22) Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses? Vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. Toimub munajuhas. 23)Selgita ovulatsiooni toimumist. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.

Bioloogia

Kommentaarid (0)