Organismide paljunemine (0)

Organismide paljunemine.
Et organismid saaksid paljuneda, selleks peavad rakud jagunema . Lähte rakust tekivad jagunemise teel tütarrakud ja see tagab organismi kasvamise . Kõik rakud ei ole jagunemis võimelised st.jagunemise protses ei ole piiramatu,sest organismi mõõtmed ei saa lõptatuseni suureneda . Erinevate kudede paljunemisvõime on ka erinev. Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad.
Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased.
Sugurakkude areng.
Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni.
Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis .
Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks.
Organismide looteline areng.
Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm .
Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees.
Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes.
Ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Sellist jagunemist nimetatakse lõigustumiseks. Tulemusena moodustub kobarloode . Kuigi loomariigis on enamlevinudosaline lõigustumine, esineb inimesel täielik lõigustumne.
Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta . See ühendab emaosrganismi areneva lootega.
Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad .
Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks.
Paari esimese kuuvältel on embrüo eriti tundil võimalike kahjustavat tegurite suhtes. Sel perioodil kahjustatud loode võib sünnimomendiks olla vääralt arenenud käte või jalgadega, tihti esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi.
Kokku kestab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Kui laps sünnib varem kui36.nädalal, loetakse teda enneaekseks. Sellised lapsed vajajvad sünnijärgselt mõnevõrra rohkem hoolitsust, kuid enamasti mingeid kahjulikke järelmõjusid hilisemal eluperioodil ei tähelda.
Vananemine on üldine violoogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel . Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehanismidest ja keskkonnateguritest.
Kui agoonias olevale inimesele ei osutata koheselt abi, siis järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame- ja hinamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Kliininine surm võib kesta kuni viisminutit, enne kui saabub bioloogiline surm.