Kaela, kere, saba luud. (0)

Q: Kuidas jaguneb selgroog?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaela, kere, saba luud.

Q: Kus asuvad telglüli kaudaalsedkraniaalsed liigesjätked?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaela, kere, saba luud.

Q: Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaela, kere, saba luud.

Q: Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaela, kere, saba luud.

Q: Mis on antiklinaallüli?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaela, kere, saba luud.

Q: Kuidas on tekkinud roiejätked?

Vastus leiad õppematerjalist: Kaela, kere, saba luud.

Meditsiin - Anatoomia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jaguneb selgroog?
Kus asuvad telglüli kaudaalsedkraniaalsed liigesjätked?
Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest?
Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad?
Mis on antiklinaallüli?
Kuidas on tekkinud roiejätked?

Kuidas jaguneb selgroog ? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales)

Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel)

Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris

Telglüli( axis ) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens .

Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal

Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked.

Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest? Pikk ogajätke, kahestumata ristijätke, lühike lülikeha, kaudaalne roidelohk, ristijätkemulgu puudumine

Rinnakorvi iseloomustus. Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes ( cavum thoracis )paiknevaid elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis - mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke.

Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool.

Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt.

Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke ( processus accessorius. Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10.

Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad , tervate servadega , hobusel kitsad , ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga.

Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni)

Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel.

Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke. Külgvaates on mäletsejaliste ogajätke ruutjas, teistel põllumajandusloomadel on need suhteliselt kõrgemad. Mäletsejalistel on ventraalne hari arenenud kõigil lülikehadel, hobustel vaid esimestel lülidel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 25 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eleri Õppematerjali autor

Vahearvestuseks ettevalmistumisel kordamisküsimusec

kaela kere saba luud rinnak lüli rinnakorv nimme thoracis kaelalüli rinnalülide

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi