Loomadepsühholoogia (0)

LOOMADE
PSÜHHOLOOGIA
Gertrud Vardja
Kristin Prüüs
11r
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
NÄGEMINE
· Loomad näevad erinevale
kaugusele. Enamik loomi ei erista
värvusi ja pimeduses ei näe üldse.
· Sead, lambad, hobused ja veised
on täiesti värvipimedad.
· Nad eristavad küll objekte, kuid ei
pruugi neid enne näha, kui
objektid liikuma hakkavad.
Nii näeme meie...
Nii näevad sead, lambad,
hobused ja veised...
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
NÄGEMINE
· Veised on halva ruumilise nägemistajuga - sellest
tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda
valgusest pimedama ruumiosa poole.
· Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil
puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei
pruugi märgata osaliselt avatud väravat).
· Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel.
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
NÄGEMINE ÖÖSEL
· Mõned loomad näevad öösel väga
hästi.
· Näiteks rebase silma võrkkesta
taga on eriline rakukiht, mis
võimaldab hästi näha ka hämaras.
Selle kihi tõttu helendavad rebased
silmad pimedas.
· Ööloomade silmad on suuremad ja
väljaulatuvamad.
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
KUULMINE
· Loomade kuulmine on kordades parem ja teravam
kui inimesel.
· On täheldatud, et pidev lärm ja vibratsioon võivad
tekitada loomadel psüühikahäireid, mis kajastub
loomulikult käitumisel (agressioon, hüsteeria,
paanika, hirmuhood).
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
KUULMINE
Liik Kuulmisvahemik Hz
inimene 64-23,000
koer 67-45,000
kass 45-64,000
veis 23-35,000
hobune 55-33,500
lammas 100-30,000
nahkhiir 2,000-110,000
kuldkala 20-3,000
kanatibu 125-2,000
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
KUULMINE
NAHKHIIR:
· Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid
(ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa
heliriba, mille suunda võib muuta.
· Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab
nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust.
· Erinevad nahkhiireliigid püüavad kaja erinevalt. Kajalokaatoriteks on
nahkhiire kõrvad, suu ja mõnedel liikidel ka nina.
· Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
Kuulmine
VAAL:
· On ammugi teada, et vaalad kuulevad. Samuti ei ole uudis, et vaalad
teevad häält ning suhtlevad omavahel.
· On teada, et mõned vaalaliigid saadavad välja helisid omavaheliseks
suhtlemiseks ja vees orienteerumiseks ning saagi leidmiseks. Ei ole
aga selge, kuidas neid helisid tekitatakse, sest vaaladel puuduvad
häälepaelad.
· Hulk aastaid ei suudetud mõista, miks suured vaalaparved mõnikord
kuivale ujuvad ja hukkuvad. Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada
liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist.
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
HAISTMINE
· loomad suhtlevad omavahel eelkõige
haistmismeele abil
·Lõhna ära tunda püüdes loom
nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete
kaudu ninaõõnde, kus asub
haistmisepiteel.
·Mida suurema pindalaga on
haistmisepiteel, seda parem on looma
haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm²
suurune, kodukassil 14 cm², koeral
aga 150 cm² suurune.
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
HAISTMINE
· Paljudel imetajatel on täiendav
haistmiselund, mida nimetatakse
Jacobsoni elundiks. Tänu sellele
saab näiteks täkk aru, et märal on
alanud jooksuaeg.
· Lõhnade abil teavitavad loomad
teisi eelkõige enda sealolust
(territoriaalne käitumine)
LOOMADE KÄITUMIST
MÕJUTAVAD TEGURID
MUUD TEGURID
· Nälg, janu
· Hirm, stress
· Haigused, vigastused
· Emainstinkt
AGRESSIIVSE LOOMA
TUNNUSED
· Langetatud pea
· Silmade punnitamine
· Äkilised liigutused
·Häälitsused (urin,
norsatus)
MIKS LOOMAD
HÄÄLITSEVAD?
· Soojätkamisega seotud
häälitsused
· Järglased ja vanemad
· Kutsehäälitsused
· Hoiatus- ja ärevushäälitsused
HÄÄLITSUSED
SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED
· Hääle abil endast vastassugupoolele märku andmine on
loomariigis tavaline. Kõige selgemini avaldub see rohutirtsude ja
ritsikate juures.
· Linnulaul kannab sama eesmärki, kuid lisaks on linnulaulul
territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika
otsivaile paaridele.
· Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab
asjakohane heliline taust.
HÄÄLITSUSED
SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED
· Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud,
see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad
teada emastele oma juuresolekust.
· On kindlaks tehtud, et emased
ämblikud eelistavad
neid isaseid, kes trummeldavad
intensiivsemalt ja sagedamini.
UURINGUD
TÄHELEPANU JAGAMINE ERINEVATE ASJADE
VAHEL
· Uuringud on keskendunud loomade võimele jaotada
tähelepanu eri aspektidele ning visuaalsele otsingule. Kui
jagada inimese tähelepanu kahele asjale, siis ei suuda ta
mitte kummagile korralikult keskenduda.
· Teatud loomaliikidel aga on avastatud märkismäärseid
võimeid (nt tuvidel on erakordne võime noppida teri
substraadist).
UURINGUD
MÄLU
· Kategooriad, mis on välja töötatud eesmärgiga
analüüsida inimeste mälu (lühiajalist mälu,
pikaajalist mälu ning töö mälu), on kohaldatud
uurimaks loomade mälu.
· Mõned oskused ning
omadused on avastatud
ka loomadel, eriti ahvidel.
KATSE
· Ühendkuningriikide Lincolni ülikooli
teadlane Kun Guo ja ta kolleegid tegid
katse, uurimaks kuidas näevad koerad nägusid.
· Kui te kohtate seni teile tundmatut inimest, siis heidate pilgu talle
näkku. Ja ehkki te seda ise ei taju, kaldub see pilk eelistatult
vasakule.
· Keegi pole aga siiani suutnud selle ebasümmeetria põhjust
seletada.
· Teadlased näitasid 17-le koerale inimese, koera ja ahvi nägusid
ning filmisid koerte silmade ja pea liikumist.
· Teadlased leidsid, et koerad eelistasid heita inimese ja vaid
inimese näo puhul pilgu vasakule.
KATSE
· Miami ülikooli teadlane Neil
Hammerschlag ja tema kolleegid
tegid katse uurimaks, kas Lõuna- Aafrika mõrtsukhaid kütivad
nagu sarimõrvarid.
· Teadlased kasutasid haide tegevuse jälgimiseks geograafilist
profileerimist ­ sama süsteemi, mida politsei sarimõrvarite
tabamiseks.
· 340 rünnaku analüüsimisel selgus, et Lõuna-Aafrika mõrtsukhaid
kütivad hülgeid kindlatest pelgupaikadest, mille läheduses ei olnud
hülgeid just kõige enam. Nad võistlesid teiste haidega ja arvestasid
keskkonnatingimusi, et sooritada kiireid vertikaalseid
äkkrünnakuid.
KATSE
· Belfasti Queen's University bioloogiateaduste kooli
teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel tegid katse
uurimaks, kas krabid tunnetavad valu.
· Nad uurisid erakvähkide reaktsiooni elektrilöögile.
· Erakvähkidel pole omaenda koda, vaid nad asustavad
teiste loomade valmistatud struktuure, tavaliselt tühje
molluskikodasid. Kodadele kinnitati elektroodid, et nende
läbi elektrilöök anda. Ainsana lahkusid oma kodadest need
krabid, kes elektrilöögi said, näidates, et see oli neile
ebameeldiv ja et tegu ei ole pelgalt refleksiga.
TEST
· http://www.2on.com/ee/c/?v%5B
%5D=kristin+&v%5B%5D=pr%FC
%FCs&Submit=Vaata+j%E4rele%21
KASUTATUD MATERJALID
· http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kuidas_loomad
%20_naevad_evelin.htm
· http://www.teadus.ee/?cat=30
· http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4itumine
· http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php?
action=1&id=4
· http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_cognition